3-17-1382/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1382 Haldusasi EN kaebus Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – EN Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.08.2017 kohtumäärus Menetluse alus ringkonnakohtus EN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta EN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

1. augusti
2. a määrus haldusasjas nr 3-17-1382 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) selliselt, et alates 01.10.2017 ei ole enam lubatud vanglas suitsetada ning süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted on keelatud esemed (VSKE § 82, § 641 p 3, 31 alates 01.10.2017 kehtima hakkavas redaktsioonis).
4. Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/31 viidi Tallinna Vangla kodukorda (TVK) punktina 2.3 sisse muudatus, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Muudatus jõustub 01.10.
6. Tallinna Vangla kinnipeetav EN esitas 28.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses justiitsministri 06.10.2016 määruse ja Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga. Kaebaja taotles Tallinna Vangla direktori käskkirja tühistamist ning selgitas, et suitsetab juba 3-17-1382 üle 20 aasta ega soovi sellest loobuda. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 02.08.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla 27.07.2017 vastuse kohaselt ei ole Tallinna Vangla dokumendiregistris registreeritud EN vaideid ega muid taotlusi seoses suitsetamise keeluga. Samuti kinnitas Justiitsministeerium 01.08.2017, et EN ei ole seoses suitsetamise keelu kehtestamisega Justiitsministeeriumi poole pöördunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. EN esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 02.08.2017 määrus tühistada. Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium ei võta vastu venekeelseid kaebuseid. Kuna kaebaja ei valda piisavalt eesti keelt ning tal puudub raha tõlgi jaoks, siis pöördus ta kohe kohtu poole. Lisaks esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
9. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd EN ei ole Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 peale vaiet esitanud, on kohus õiguspäraselt kaebuse tagastanud. VSKE § 491 lg-s 1 sätestatu kohaselt saadetakse võõrkeelsed vaided enne menetlusse võtmist tõlkijale. Kaebaja väide, et vangla ei võta vastu venekeelseid vaideid, ei vasta tõele. Seejuures on EN
10. aastal esitanud Tallinna Vanglale kolm eestikeelset, kuid mitte ühtegi venekeelset vaiet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Asjasse puutumatud on määruskaebuse väited sellest, et vangla on vana ning kinnipeetavat hoitakse kambris, kus elutsevad närilised, kes kõikjal ringi jooksevad ja seinte vahel surevad. Samuti ei puutu asjasse väide, et vangla soodustab samaaegselt suitsetamise keelustamisega narkosõltuvust, jagades tasuta narkootilisi aineid.
12. Kaebajal on õigus vangistusseaduse § 11 lg-te 41 ja 5 alusel esitada halduskohtule kaebus vangla direktori haldusakti peale tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole vaidlusaluse haldusakti peale Justiitsministeeriumile vaiet esitanud. Kaebaja väide, et venekeelseid vaideid ei võeta vastu, on paljasõnaline. Lisaks on vastustaja välja toonud, et kaebaja on suuteline esitama vaideid eesti keeles.
13. Kuna kaebus ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, puudub vajadus hakata sisuliselt hindama riigi õigusabi andmise taotlust. 2