1-17-627 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-627 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Pavel Gontšarov Apelleeritud k

§ 404

lg 1 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ilkhamzan Baratov ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Ilkhamzan Baratovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada.
2. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ilkhamzan Baratovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ilkhamzan Baratovilt välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega üldmenetluses tunnistati Ilkhamzan Baratov süüdi

§ 404lg 1 järgi.

Teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 3. aprilli 2017.

§ 54lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena I.

Baratovi suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Lisakaristust kohaldatakse pärast karistuse ära kandmist.

§ 55

lg 2 alusel arvestatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates I. Baratovi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. I. Baratovilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 10 543,78 eurot tulekahju põhjustamisega tekitatud kahju katteks.

1. I. Baratov tunnistati süüdi selles, et ta
2. septembri 2016 õhtul süütas Harjumaal Harku kinnipidamiskeskuse, põhjustades sellega ohu kinnipidamiskeskuse töötajate ja kinnipeetavat elule ning tervisele. Tulekahju põhjustas hoonele tule- ja suitsukahjustusi 9854 euro väärtuses. Üks kinnipidamiskeskuse töötaja sai põletushaavu, mistõttu viibis kaks kuud haiguslehel.
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav I. Baratov ja tema kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa. 3.1 Süüdistatav I. Baratov leiab, et ta oli sunnitud selliselt käituma, sest talle on alusetult keeldutud varjupaiga andmisest. Peab kohtuotsust ebaõiglaseks. Peab tekkinud olukorras süüdlaseks hoopis Eesti Vabariigi ametnikke. 3.2 Kaitsja leiab, et I. Baratovile on mõistetud põhjendamatult range karistus vangistuse näol, sest tal oli mõjuv põhjus nii ekstreemelt käituda. Eesti võimud on alusetult keeldunud talle varjupaiga andmisest, sest tema kodumaal on tema elu otseses ohus. Ta on vaidlustanud talle varjupaiga andmisest keeldumise otsuse halduskohtus. Kui halduskohus peaks leidma, et varjupaiga andmisest keeldumine on õigusvastane, siis asja uuel läbivaatamisel oleks käesolevas asjas kohaldatud lisakaristus otseseks takistuseks talle varjupaiga andmisel. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsusega mõista I. Baratoviilt välja taastamisremondi maksumus 9805,71 eurot. Kaitsja leiab, et I. Baratov ei peaks hüvitama remondimaksumusele lisatavat 7 protsenti korrashoiuteenuse osutamise lepingu eest. Leping on sõlmitud Harku Kinnipidamiskeskuse ja Riigi Kinnisvara AS vahel. Selle remondi võiks teostada ükskõik milline töövõtja. Asjaolu, et kannatanu ei soovi teiselt töövõtjalt taastamistöid tellida, ei saa olla õiguslikuks aluseks selle summa sissenõudmiseks süüdistatavalt.
4. Kannatanu Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Heli Insler taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja kaitsja taotlus tsiviilhagi vähendamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, ning kannatanu seisukohaga esitatud apellatsioonide suhtes, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kohtuotsus tuleb jätta muutmata. 2

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on

1. mai
2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 404

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis I. Baratovile karistuseks vangistuse 1 aastaks 6 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse I. Baratovi süü suurust. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Asjaolu, et süüdistatavale keelduti varjupaiga andmisest ei ole asjaoluks, mis tingiks talle mõistetud karistuse kergendamist. Maakohus märkis kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et rahalist karistust ei ole süüdistatav võimeline kandma. I. Baratovil puudub sissetulek, hüvitada tuleb tsiviilhagi ning kriminaalmenetluse kulud. Samuti on maakohus põhjendanud süüdistatavale lisakaristuse mõistmist. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid I. Baratovile mõistetud karistust kergendada. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav tsiviilhagi suurusele ega selle temalt väljamõistmisele vastu vaielnud (II kd, tl 87 pöördel). Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud tsiviilhagi I. Baratovilt välja. Maakohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Vaatamata sellele on maakohus käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi väljamõistmist motiveerinud ja näidanud ära selle rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Seega on I. Baratovi ja tema kaitsja apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. 6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. 3