Obsah (5)

§ 424§ 50§ 73§ 57§ 56

1-17-3002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-3002 Kohtukoosseis Kohtunikud Pavel Gontša

§ 424

järgi üldmenetluses Süüdistatava Riho Koppel’i – elukoht XXX, isikukood 37407046041, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht XXX, varasemalt karistamata; kaitsja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli apellatsioon Indrek Kalda Kaitsja Vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Riho Koppel’i kaitsja apellatsioon Pärnu Maakohtu
2. mai 2017.a. otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohus otsustas 30.05.2017.a. otsusega üldmenetluses süüdi mõista Riho Koppel

§ 424

järgi ja karistada rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 27 eurot) s.o 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) eurot. Kohus määras ajatada mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata rahaline karistus eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15 kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 15. kuupäevaks. Osamakse suurus 270 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Maakohus otsustas

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Riho Koppel`ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus määras välja mõista Riho Koppel`ilt riigi tuludesse: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 53 senti ning määras ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 763,53 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse 63,60 eurot tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15.kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset 63,63 eurot järgnevate kuude 15.kuupäevaks.

1. Riho Koppel on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.02.2017 kella 23.0023.15 ajal Hiiu maakonnas Käina vallas Kassari külas Sääre Tirbi tee
2. kilomeetril sõiduautot Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXXXXX alkoholijoobes kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,21 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega oli tal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Riho Koppel Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Riho Koppel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja märgib, et maakohus järeldas ekslikult, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava teadmine tema joobeseisundist pole ühegi tõendiga asjas tõendatud; süüdistatav üksnes möönis, et tal võib olla keelatud joove, kuna ta oli tarbinud alkoholi. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et süüdistatava joobeaste lisakaristuse kohaldamist õigustaks. Kaitsja märgib, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit öisel ajal ning maapiirkonnas, kus liiklusaktiivsus on oluliselt väiksem. Samuti ei rikkunud süüdistatav teisi liiklusreegleid. Apellant on seisukohal, et arvestades süüdistatava senist käitumist üldiselt ja eraldi käesoleva asja menetlemisel ning tema vastutusel olevaid pereliikmeid, samuti tema sissetuleku sõltuvust juhtimisõiguse olemasolust, on süüdistava suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu. Apellant leiab, et põhikaristusena tuleks süüdistatavale mõista vangistus ning jätta põhikaristus tingimisi kohaldamata. Süütegude toimepanemise edaspidise ärahoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades on oluline arvestada sellega, et juhtimisõiguse äravõtmine on võimalik kuni kolmeks aastaks (

§ 50

lg 1 p 1) kuid karistuse kandmisest tingimisi vabastamine kuni viieks aastaks (

§ 73lg 3).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 31-1-43-11, p 6; 3 1 1 64 11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 424

ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks rahalise karistuse puhul on 265 päevamäära ning vangistuse puhul 1 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Riho Koppelile on mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud R. Koppeli süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium märgib, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). Kohtukolleegium leiab, et maakohus asus õigele seisukohale, kui leidis, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad R. Koppeli suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise, millisteks on eelkõige R. Koppel joobeaste (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta) ning enda huvide eelistamine teiste isikute turvalisusele, mis näitab, et R. Koppel võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Kohtukolleegium leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmine võiks kõne alla tulla eeskätt siis, kui süüdlasel tuvastatud joobeseisund oleks kriminaalvastutuse piirmäära lähedane. Käesoleval juhul kriminaalvastutusele võtmise piirmäär oli süüdistatava poolt ületatud vähemalt 0,34 mg/l võrra, seega R. Koppeli süü, lähtudes tema joobeastmest, on suur. Süüdistatav jõi teadlikult õlut vahetult enne autorooli istumist (lk 45 prdl), seega ainetu on kaitsja seisukoht, et süüdistatava tahtlus joobeseisundis auto juhtumisel oli kaudses vormis. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega vaatamata asjaolule, et R. Koppeli puhul oli joobes sõiduki juhtumine pigem juhusüüteoks, leidis maakohus õigesti, et lisakaristust tuleb kohaldada nii karistuse üld- kui ka eripreventsioonist lähtuvalt. Kuna tegemist on esmakordse, kuid kriminaalkorras kohaldatava lisakaristusega, maakohus kohaldas lisakaristust õigesti sanktsiooni alammäära lähedases määras. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et süüdistatava kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt