Obsah (5)
§ 184§ 68§ 871§ 121§ 64Kriminaalasi nr 1-16-2245 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.09.2017) Kriminaalasja number 1-16-224
§ 184
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 28.10.
- a ja loeti karistusaja alguseks samuti 28.10.
- a. 25.08.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Andrei Selemenevi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 1
(3)Tartu Vangla toetab Andrei Selemenevile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 18.09.2017. Andrei Selemenev avaldas, et tal puudub vabanemise järgselt kindel elukoht. Ta soovib ilmselt sõita Norrasse elukaaslase juurde, kuid peab võimalikuks ka rehabilitatsioonikeskusesse minemist. Elukaaslane soovib, et Andrei Selemenev läbiks sõltuvusravi. Kinnipeetava sõnul on tal selleks vaja keskust, kus õpetatakse ka inglise keelt, kuid Eestis sellist ei ole. Seega on võimalik minna näiteks Rootsi, Soome või mujale riiki. Eestist soovib ta pärast vabanemist kindlasti lahkuda, tal on selle jaoks vabanemisfondis 150 eurot. Kinnipeetav tunnistas, et tal on mitmeid võlgnevusi, kuid tasub need siis kui saab rikkaks. Eestis ta tööle asuda ei kavatse. Prokurör märkis, et toetab Tartu Vangla arvamust Andrei Selemenevi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Käitumiskontrolli üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu- vangla teab, et isik saab minna Pärnusse või Viljandisse rehabilitatsioonikeskusse. Isikul ei ole rahalisi vahendeid, et välismaale minna. Andrei Selemenevi lapse ema ei ole nõus teda Norras üleval pidama ja vabaduses ei ole ka Andrei Selemenevil lähedasi inimesi, kes teda toetaks. Prokurör leidis, et Andrei Selemenevile tuleks määrata karistusjärgne käitumiskontroll 1 aastaks ja kohustada teda mitte tarvitama narkootikume, alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis ning otsima 2 kuu jooksul endale töökoha või võtta 2 nädala jooksul töötukassas arvele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Andrei Selemenevi ja prokuröri, leiab, et Andrei Selemenevi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Andrei Selemenevi on käesoleva otsusega karistatud
§ 184lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.
Enne käesolevat otsust on teda vähemalt üheaastase vangistusega karistatud Harju Maakohtu 09.09.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-
- Andrei Selemenev tunnistati süüdi
§ 121
ja § 266 lg 2 p 1 järgi,
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Seega on täidetud formaalsed alused Andrei Selemenevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
§ 871
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Andrei Selemenevi on palju kordi karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, enamik karistustest on praeguseks kustunud. Vanglakaristust kannab Andrei Selemenev kümnendat korda. Viimase otsusega on Andrei Selemenevit karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, varem ta samalaadseid kuritegusid toime pannud ei ole. Eelnevad kuriteod on olnud peamiselt varavastased. Kuna Andrei Selemenevi valikuid ja käitumist ei ole senini olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, püsib ka sel korral oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse ärakandmist. Seega võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Andrei Selemenevi puhul olla põhjendatud. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab aga intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja 2
(3)eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole Andrei Selemenevi puhul tegemist sellise kurjategijaga, kelle mõjutamiseks õiguspärasele käitumisele kriminaalhooldus oleks sobivaim ja vajalik meede. Andrei Selemenevit on küll korduvalt karistatud, kuid karistusandmetest nähtuvalt on talle mõistetud karistused jäänud tihti alla sanktsiooni keskmise määra, mis tähendab, et vajadusel on jätkuvalt säilinud võimalus isiku mõjutamiseks läbi talle mõistetava karistuse. Kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates programmides ja tegevustes. Peamiseks eesmärgiks Tartu Vanglas oli seatud metadoon-asendusravist loobumine ja vangla iseloomustusest nähtuvalt on see saavutatud. Programmides osales kinnipeetav aktiivselt, töödistsipliiniga probleeme ei esinenud. Seega on Andrei Selemenev võimeline kehtestatud reegleid järgima ning intensiivne järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol ei ole põhjendatud. Ka kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Andrei Selemenev plaanib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda. Istungil avaldatu kohaselt ei ole selge, kuhu kinnipeetav täpselt suundub. Tema elukaaslane koos pojaga elab Norras, kuid pere on valmis teda vastu võtma vaid juhul kui isik eelnevalt sõltuvusravi läbib. Sobivat raviasutust Eestis väidetavalt ei ole. Kohtule esitatud materjalist küll nähtub, et Andrei Selemenev saaks pärast vabanemist minna rehabilitatsioonikeskusesse ka Eestis, kuid vaba koha olemasolu ei ole garanteeritud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta Eestis otsima, mistõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ka võimalik. Kuna Andrei Selemenevil puudub Eestis lähivõrgustik, samuti puuduvad elu- ja töökoht, ei ole otstarbekas kohustada teda Eestisse jääma. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Andrei Selemenevi puhul tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)