järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
a otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 4 kuu 28 päeva vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 688 tunni üldkasuliku tööga, mille pidi Valeri Eihe ära tegema 2 aasta jooksul.
lg 4 kohaselt pidi Valeri Eihe üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 4 ja
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aatsa 10 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 26.03.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.03.2016 ja lõpeb 23.02.2018.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.08.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Valeri Eihe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Valeri Eihe tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Valeri Eihe vabastamist. Valeri Eihe avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetavale jäi arusaamatuks, miks ta üldse vanglasse sattus. Tema hinnangul on karistus liialt karm. Kinnipeetav lisas, et vanglas viibides ei saa ta samuti elatist lapsele maksta. Selgus, et laps on vanaema eestkostel, kuna ka lapse ema viibib hetkel vanglas. Valeri Eihe kinnitas, et vabanemisel ootaks teda töökoht tuttava juures uste paigaldajana ning saaks elada koos emaga Maardus. Kinnipeetava sõnul ei ole tal vanglas midagi teha. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Valeri Eihe temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Valeri Eihe tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Eihe on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kannab teist reaalset vangistust. Valeri Eihe on toime pannud erinevaid kuritegusid. Varem on teda karistatud varavastase süüteo eest (arhiveeritud), seejärel seksuaalkuriteo eest ning käesolevalt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Valeri Eihe on varem ka kriminaalhooldusel viibinud. Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4520 mõistetud karistus tuli kanda ära osaliselt. Suurema osa vangistusest jättis kohus täitmisele pööramata ja kohustas Valeri Eihet alluma käitumiskontrollile. Valeri Eihe pani katseajal toime uue (käesoleva) kuriteo, kuid vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks Valeri Eihe vabadusse jätta ning asendas vangistuse üldkasuliku tööga. Valeri Eihe ei asunud üldkasuikku tööd tegema, rikkus tahtlikult kriminaalhoolduse nõudeid ning ei täitnud talle määratud kohustusi, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Järelikult kannab Valeri Eihe praegu liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole Valeri Eihe endale teadvustanud toimepandud kuritegude taunitavust ega saanud aru karistuse eesmärgist. Eihe hinnangul on tema vangistusse 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.