1-11-5259/214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2017.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-5259 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Rudolf Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung RUDOLF LÕHMUS Isikukood: 36912155746, asukoht: XXX Ei soovi kaugkohtuistung 19.09.2017 RESOLUTSIOON Jätta Rudolf Lõhmus temale Tartu Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5259 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Rudolf Lõhmus(endise nimega Vähi) on Tartu Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5259 süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ja karistatud kümne 10 aasta vangistusega. 28.07.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Rudolf Lõhmuse isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla on esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda, millest seitse on kustunud. Üheksas reaalne vangistus. Varasemalt on karistatud varavastaste ning korduvate isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevalt süüdi mõistetud isikuvastase kuriteo eest seksuaalkomponendiga. Seega on kuriteod muutunud liigilt ja laadilt ning lisandunud on seksuaalkomponent. Soodustegurina on täheldatav grupi negatiivne mõju, sest on korduvalt toime pannud kuritegusid koos kaaslastega. Neli kehtivat distsiplinaarkaristust: 07.04.2017 noomitus, ametnikuga suhtlemisel käitus ebaviisakalt, 14.10.2016 noomitus, tubakatoodete hoidmine selleks mitteettenähtud ajal ja –kohas, 12.09.2016 kartser, 3 ööpäeva, töökohustuse eiramise eest ja 15.09.2016 kartser, 7 ööpäeva, töökohustuse eiramise eest. Osales vangla majandustöödel perioodil 14.01.2013 kuni 05.02.
2. Töötamine katkestati seoses rikkumise toime panemisega. Edaspidiselt ei ole kordagi majandustöödel osalenud. Alustatud "Eluviisitreeninguga" mille katkestas peale esmast kohtumist
3. 2016 aastal proovitud taas programmidega algust teha, kus kinnipeetav ei olnud nõus isegi eelvestlust täielikult läbima. (Keeldus vestlusest Uue Suuna teemadel. 25.11.2016). Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik risk ühiskonnas. Ohustatud on avalikkus ja oht seisneb füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises, seksuaalse vägivalla kasutamises, varalise kahju tekitamises. Ohu ilmnemine kõige tõenäolisem kui isik viibib ühes seltskonnas teiste kriminaalsete isikutega. Soodusteguriks alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36% ja seksuaal-ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rudolf Lõhmus abiellus vangistuses olles
4. aastal A. L. Telefonivestlusest A. L. selgus, et käesoleval hetkel tegelevad isikud abielu lahutamisega. Varasematest kooseludest on isikul 3 last, kellega on vangistuses olles telefoniteel suhelnud. Päritoluperekonnast on suhted säilinud õe T. S.-ga. Isik väidab, et tema tutvusringkonnas ei ole enam negatiivset mõju avaldavaid isikud, s.h kriminaalkorras karistatud isikuid. Korduvalt sooritanud kuritegusid koos kaaslastega. Taotlusest nähtub, et Rudolf Lõhmus ei esitanud andmeid vabanemisjärgse elukoha osas. Telefonivestlusest õe T. S.-ga selgus, et isikul on tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik elama asuda aadressil XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX. Tegemist on 3toalise korteriga, kus käesoleval hetkel elab T. S. koos oma elukaaslasega. Kinnipeetaval oleks antud elamises eraldi tuba. Vabanemisjärgne töökoht Rudolf Lõhmusel puudub. Vangla andmetel on Rudolf Lõhmusel 31.05.2017 seisuga tasumata hagisid 91835 euro ulatuses ning vabanemisfondis 718 eurot. Käesoleva vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras korduvalt, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
5. See näitab, et ka range järelevalve tingimustes on Rudolf Lõhmusel probleeme enesedistsipliiniga. Uue kuriteo toime panemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Kuna Rudolf Lõhmus ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda, võib järeldada, et isik ei ole motiveeritud täitma ka kriminaalhooldusnõudeid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Rudolf Lõhmus soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistuses on 9 kord ja § 141 eest. Ei ole ühtegi programmi läbinud, ei näe nende mõtet, õiguskuulekalt saab igaüks hakkama, kui tahab. On ühe korra näinud, mis programmis käib, tsirkus on need programmid kinnipeetava hinnangul. 2014 aastal osales tööhõives. Töötas õmblejana, aga see lõpetati ära. Praegu pandi ta koridori koristajaks ja sinna kinnipeetav ei läinud. See on naeruväärne, mis seal käib kinnipeetava hinnangul. Vabaduse läheks õe juurde ja tema elab XXX koos oma mehega. Läbisaamine on normaalne, suheldakse iga nädal. Abikaasaga on plaanis lahutada. Kinnipeetaval on ka 3 last, kellega suheldakse. Vabaduses tuleks tööle asuda. Töökoha jaoks ei ole kinnipeetav midagi teinud, teab, et teda enne 2020 aastat ei lasta vabadusse ,aga töökoha leiaks. Narkootikume on ainult proovinud Alkoholi tarbinud on samuti, kui on põhjust, siis ikka võtab edaspidi ka. Alkohol ei ole põhjus, miks kuriteod on toime pandud. Vabaduses loodab, et on teised sotsiaalprogrammid või vähemalt teised läbiviijad. Ei tea, kas on otseselt põhjust psühhiaatri ja psühholoogi ravile allumiseks, kuid võib olla vestlused psühhiaatriga aitaks kohaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rudolf Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör E. U. , olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rudolf Lõhmuse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaega. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, neist seitse karistust kustunud ja isik kannab üheksandat vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud liigilt ja laadilt ning lisandunud on seksuaalkomponent. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu keeldunud osalemast majandustöödel ning sotsiaalprogrammides. Samuti on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. On positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral kindel elukoht ja õe toetus. Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör M. V. ei toeta isiku vabastamist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Rudolf Lõhmus tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rudolf Lõhmuse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rudolf Lõhmuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rudolf Lõhmus kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rudolf Lõhmus temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 aastat ja 9 kuus, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks kinnipeetav elama oma õe juurde aadressil XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX Tegemist on 3-toalise korteriga, kus käesoleval hetkel elab kinnipeetava õde T. S. koos oma elukaaslasega. Kinnipeetaval oleks antud elamises eraldi tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning säilinud on suhted õega. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
6. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
7. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Rudolf Lõhmuse puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus Rudolf Lõhmuse puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud vanglateenistujatega ebaviisakalt suhtlemise ja tubakatoodete hoidmise eest selleks mitte ettenähtud kohas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik vangistuse jooksul ka varem pannud toime distsipliinirikkumisi. Distsipliinirikkumised vanglas (sh ebaviisakas suhtlus vanglaametnikega) viitavad sellele, et karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Samuti nähtub kinnipeetava ütlustest ja asja materjalidest, et ta ei tunnista oma vigu ja ei soovigi nendega tegeleda, et tulevikus vältida erinevate õigusrikkumiste toimepanemist. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetav käitub küllaltki sihipäraselt, vägivaldne käitumine on olnud pigem sihipärane kui emotsioonidel ajel toimunu. Impulsiivsust ei täheldata, tegutseb kaalutletult. Kohtu küsitlemistele vastates ilmutas kinnipeetav samuti jäikust oma tõekspidamiste suhtes märkides, et õiguskuulekalt saab igaüks hakkama kui tahab, programmid selles osas midagi muuta ei saa, ning kinnipeetava märkis, et tema hinnangul on neis toimuv nö „tsirkus“. Ka töökohustuse osas on kinnipeetav üleoleval seisukohal, märkides, et see on naeruväärne, mis seal toimub. Kinnipeetava ütlustest nähtub, et ta ei soovigi edaspidi vältida uute kuritegude toimepanemist. Isiku suhtumine on kohati allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks Rudolf Lõhmuse käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi positiivseid arenguid. Rudolf Lõhmusel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning käesoleval ajal ta kannab üheksandat reaalset vangistust. Tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud õiguskorda eirav käitumine. Arvestades isiku käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga ja ta ei soovigi enda suhtumist parandada, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. On ebatõenäoline, et süüdlane suudaks ja oleks motiveeritud kriminaalhoolduse rangeid nõudeid täitma. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Rudolf Lõhmuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik