KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1171 Haldusasi H. V. kaebus Rahvusarhiivist digitaalselt a

203 lg 1, § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. V. esitas Rahvusarhiivile 05.04.2017 päringu, milles soovis, et Rahvusarhiivi töötaja saadaks talle asutuse veebilehel oleva selgituse – Eesti Vabariigi seadustest lähtuvalt ei ole Saagast pärit piltide või nende osade avaldamiseks takistusi. Ainuke nõue on, et publitseeritav tekst või pilt oleks varustatud arhiiviteatega (nt kujul EAA 1248-1-38, l. 6) – digitaalselt allkirjastatuna. H. V. edastas Rahvusarhiivile ka omapoolsed ettepanekud veebilehel olevate ebatäpsuste kõrvaldamiseks.
2. Rahvusarhiivi spetsialist tänas e-kirjaga samal päeval H. V. tähelepanu juhtimise eest veebilehe ebatäpsustele ning lubas veebis teha vajalikud parandused.
3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.06.2017 H. V. kaebus Rahvusarhiivi viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks tema teabenõudele vastamisel ning Rahvusarhiivi kohustamiseks tema teabenõudele vastata.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 20.06.2017 määrusega H. V. kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus ei pidanud eraldiseisva 3-17-1171 tuvastamisnõude esitamist lubatavaks, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidus tõhusam õiguskaitsevahend: kohustamisnõue, mille kaebaja oli ka esitanud. Kohus leidis, et avaliku teabe tunnuseks ei ole teabe digitaalselt allkirjastamine. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et avalik teave digitaalselt allkirjastataks. 5. H. V. esitas Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse peale määruskaebuse ning Tallinna Ringkonnakohus rahuldas selle 26.07.2017 määrusega. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus teabevaldaja jätab lahendamata teabenõudja taotluse ametliku kinnitusega avaliku teabe saamiseks, on teabenõudjal avaliku teabe seaduse (AvTS) §-st 46 ja

§ 44lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.

Kui ka kaebajal puudunuks õigus saada soovitud teavet koos ametliku kinnitusega, pidanuks teabevaldaja keelduma taotluse rahuldamisest, viidates ühtlasi keeldumise õiguslikule ja faktilisele alusele. Kaebuse esitamise ajal ei olnud vastustaja kaebaja taotlusele vastanud, olles viivituses. Rahvusarhiivi väide, et nad olnuks valmis kaebajale täiendavalt vastama, ei muuda kaebust viivituse peale mittelubavaks. Kui vastustaja lõpetab viivituse pärast kohtusse pöördumist tingituna kaebuse esitamisest, tuleb haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 ja lgs 2 sätestatud korras lõpetada. Kaebajal on õigus saada teavet ametliku kinnitusega Av

TS § 17 lg 4 alusel.

1. Tallinna Halduskohus võttis H. V. kaebuse 17.08.2017 määrusega menetlusse.
2. Rahvusarhiiv märkis 12.09.2017 vastuses, et saatis H. V. 05.04.2017 päringus nimetatud selgituse 05.09.2017 kirjaga nr 7-7/17/802, mis on vastusele lisatud. H. V. anti kirjaga võimalus ka täiendavate selgituste küsimiseks, kuid seni ei ole kaebaja lisaküsimustega vastustaja poole pöördunud. Riigiarhiiv palus haldusasja menetluse lõpetada

§ 152

lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 sätestatud korras, sest kaebajale vastates lõpetati õigusvastane viivitus. 8. H. V. pidas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule esitatud avalduses menetluse lõpetamist

§ 152

lg 1 p 4 alusel põhjendatuks, sest kaebajale on väljastatud taotletud ametlik kinnitus. Küsimuse edasine arutamine tuvastamiskaebuse vormis ei annaks midagi ning kulutaks üksnes kohtu ressursse. Viivituse õigusvastasuse on iseenesest tuvastanud juba Tallinna Ringkonnakohus oma 26.07.2017 määruses ning selle teistkordne möönmine pole praegu vajalik. Isegi ringkonnakohtu seisukohata on selge, et 05.04.2017 pöördumisele viis kuud hiljem vastates on Rahvusarhiiv õigusvastaselt viivitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. H. V. 05.04.2017 pöördumise osa, millele vastuse saamiseks H. V. kohtusse pöördus, oli järgmine: „Leheküljel http://www.ra.ee/vau/index.php/et/helpdesk/faq/index?dialog=1 (küsimus nr 66) selgitatakse, et Eesti Vabariigi seadustest lähtuvalt ei ole Saagast pärit piltide või nende osade avaldamiseks takistusi. Ainuke nõue on, et publitseeritav tekst või pilt oleks varustatud arhiiviviitega (nt kujul EAA 1248-1-38,
2. 6). Kas mõni Rahvusarhiivi töötaja võiks seda digiallkirjaga kinnitada ja selle tulemi minule saata?“. Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna vastas H. V. 05.09.2017 digitaalselt allkirjastatud kirjaga nr 7-7/17/
3. Kirjas märgiti, et küsimusele, kas Saagast leitud andmeid tohib publitseerida, on Rahvusarhiivi veebilehel praeguse seisuga vastatud järgmiselt: „Saagast pärit piltide või nende osade avaldamisel takistusi ei ole, kuid arvestada tuleb kehtivate õigusaktidega, näiteks isikuandmete kaitse seadus, autorikaitse seadus vm. Publitseeritav tekst 2

§ 152lg 1 p 4 näol.

H. V. on Rahvusarhiivi 05.09.2017 kirjaga saanud digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, kas (ja millistel tingimustel) Saagast leitud andmeid tohib publitseerida. Järelikult on kaebuses nõutav toiming tehtud. Kuna kaebaja ei soovi 25.09.2017 avalduse kohaselt asja edasist arutamist tuvastamiskaebuse vormis, siis lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 ja lg 2 alusel asja menetluse.

Menetluse lõpetamise korral ei saa samas asjas teist korda kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

12.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Tallinna Halduskohus märkis 17.08.2017 määruse (kaebuse menetlusse võtmine) põhjenduste p-s 9, et kaebajale tagastatakse

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel kaebuselt tasutud riigilõiv ning vastustajalt seda välja ei mõisteta. Järelikult tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Riigilõiv tagastatakse H. V. pangakontole, millelt lõiv tasuti (nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank). 13. Lisaks eelnevale on kaebaja praeguse haldusasja menetluses tasunud riigilõivu 15 eurot 05.07.2017 määruskaebuse esitamise eest Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.07.2017 määrusega määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse, millega oli H. V. kaebus tagastatud. Kuna lõivustatud toiming on tehtud, s.o määruskaebus läbi vaadatud, ei saa kohus määruskaebuse eest tasutud riigilõivu

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada (vrd Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-9-11 p 10).

14. Küll aga tuleb Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt. 15.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning viimaste esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1 ls-d 1, 4).

Kohtukulude nimekirjas lõivukulu näitamata jätmine ei takista riigilõivu väljamõistmist (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-17-11 p 16).

§ 108

lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-50-13 p 12). Käesolevas asjas asus Tallinna Ringkonnakohus 26.07.2017 määruses seisukohale, et kaebuse esitamise ajal oli vastustaja kaebaja päringule vastamisel viivituses ning kaebajal oli õigus kohtusse pöörduda. Ka halduskohtu hinnangul ei pidanud kaebaja kord juba Rahvusarhiivilt küsitud ja saamata jäänud ametliku kinnitusega teabe saamiseks uuesti Rahvusarhiivi poole pöörduma, ning kohtusse pöördumine oli õigustatud. Vastustaja koostas kaebaja nõutud ametliku kinnitusega vastuse alles 05.09.2017, s.o ligikaudu kolm kuud pärast kaebuse esitamist (01.06.2017). Kirjeldatud asjaolude põhjal on põhjendatud asuda seisukohale, et vastustaja poolt kaebaja nõutud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu peab vastustaja kandma ka menetluskulud. Kaebaja taotles kaebuse p 4 alapunktis 2 kaebuse rahuldamisel menetluskulude vastustaja kanda jätmist

§ 108lg 1 alusel.

Kuigi haldusasi lahenes menetluse lõpetamise, mitte kohtuotsuse tegemisega, laieneb kaebaja taotlus menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ka olukorrale, kus kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja tahe on ilmselgelt olnud suunatud sellele, et vastustaja kannaks tema menetluskulud. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on menetluskulu (

§ 101lg-d 1, 2).

Menetluskulu on olnud vajalik ja põhjendatud (

§ 109lg 6), arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse. 3