,
,
ja
09.08.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Rein Raudsepa isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Esimest korda reaalselt vanglas. Karistust kannab kehalise väärkohtlemise, võõra asja hävitamise katse, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ning tapmise eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi tarbimisest tingitud sõltuvushäired ja vägivaldne käitumine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused: 12.10.2016 aasta individuaalses täitmiskavas on määratud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agresiivsuse asendamise treening, kuid kinnipeetav keeldus vangla andmetel nendes osalemast põhjendades, et need ei ole vajalikud. Eluviisitreeningus käis ka 2012 aastal, kuid läbiviijate sõnul kinnipeetav osales programmis, kuid ei näinud selle tegevusel mõtet. Käesolevalt osaleb vangla majandustöödel. Käitumine on Tartu Vanglas vaoshoitud, intsidente probleemse käitumise osas ei ole esinenud. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu, avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, võõra asja hävitamise katses (süütamine), tervisekahjustuse tekitamises, ähvardamises ja tapmises. Ohustatud on lähedased pereliikmed, ohu ilmnemine enesevalitsuse kaotamisel, kus ei alluta isiku reeglitele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 19 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on samuti 24 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla ei toeta Rein Raudsepa vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetav on lapsepõlves kasvanud lastekodus ja hilisemalt hooldekodus kuni 28/29-nda eluaastani. Teadaolevalt on tal mitmeid õdesid ja vendasid, kuid kontakt nendega puudub. Kinnipeetava endine elukaaslane H. H. tutvus kinnipeetavaga 27 aastat tagasi kui noore tüdrukuna XXX tegevusjuhendajaks tööle tuli, samas asutuses töötab ta tänaseni. Kinnipeetav oli siis XXX avahoolduse klient, ravimeid ei tarvitanud ja töötas avahooldusel lihtsamatel abitöödel kohalikus kogukonnas. Erialane väljaõpe kinnipeetaval puudub. Kainena kontrollitud keskkonnas oli kinnipeetav töökas ja abivalmis. Endine elukaaslane täpselt ei mäleta aga umbes 26 -27 aastat tagasi käis kinnipeetav mingis komisjonis ning vabastati hooldekodust. Valla sotsiaalnõunikuga vesteldes selgus, et kinnipeetav vabastati iseseisvale järelvalvele st. teda ei antud kellegi eestkostele, ta oli kirjaoskaja. Kinnipeetav elas koos H. H. pea 23 aastat ja antud kooselust on kinnipeetaval kaks poega – A. H., kes on vanem, elab ja töötab välismaal ning noorem A. H., kes on ka täisealine, elab kodus koos emaga. Tema arvamus ühtib ema arvamusega ja ta ei ole nõus R. Raudsepaga koos ühes majas elama. Kinnipeetav ei ole kunagi abielus olnud. Kinnipeetav on osad kuriteod, mille eest hetkel karistust kannab sooritanud endise elukaaslase ja oma poja vastu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kinnipeetaval puuduvad suhted endise perekonnaga ja puudub toetava võrgustik vabaduses. Kinnipeetav lävis enne vangistust valdavalt XXX elanikega. Praeguse kohtuotsuse
Samas nii endise elukaaslase jutust kui abivallavanema ütluste kohaselt XXX Hooldekodu kliendid/patsiendid kartsid isikut, temaga ei tahetud tüli, sest isiku käitumine oli ettearvamatu alkoholijoobes. Nendega kellega isik lävis oli ühine nimetaja suhtlusel- alkohol. Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetselt ei ole esile tuua isikule negatiivset mõju avaldavaid isikuid, isik kuriteod sooritanud üksi. Kinnipeetava poolt esitatud elukoht on XXX, XXX vald, XXX talu. Isikul puudub seaduslik alus antud elukohas elamiseks. Eramu omanik H. H. koos täiskasvanud poja A. H.-ga ei taha mingil juhul, et R. Raudsepp ennetähtaegse vabanemise korral asuks nende juurde elama. R. Raudsepp on eramu omaniku endine elukaaslane, kes sooritas endise elukaaslase ja oma poja suhtes korduvaid vägivallategusid. R. Raudsepa endine elukaaslane on enda väidetel korduvalt varasematel aastatel püüdnud isikule selgeks teha, et tagasi elama ta nende juurde enam tulla ei saa, kuid on võimalik, et kinnipeetav ei ole sellest aru saanud või ei ole tahtnud sellest aru saada. XXX vallal ei ole abivallavanema sõnul R. Raudsepa ennetähtaegse ega ka tähtaegse vabanemise puhul sobivaid elamispindasid vallas pakkuda. R. Raudsepp ei ole viimased 15 aastat enne vangistust kusagil tööl käinud, talle oli määratud töövõimetuspension. Iseseisva eluga isik enne vangistust hästi hakkama ei saanud, sisuliselt oli endise elukaaslase ülalpeetav. Eeltoodust järeldub, et R. Raudsepal puudub vabaduses elu- ja töökoht. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Rein Raudsepp selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistust kannab esimest korda ja § 113 järgi. Vangistuse jooksul on läbinud Eluviisitreeningu ja hetkel töötab, muud pole pakutud. Programm õpetas, et ei tohi viina võtta ja tuleb õiguskuulekalt käituda. Elama oli kinnipeetaval kavas minna XXX. Kui kohus tõi välja, et asja materjalidest nähtuvalt kinnipeetava endine elukaaslane ja poeg teda sinna ei soovi, ei osanud kinnipeetav selle kohta midagi öelda. Viimasel ajal ei ole kinnipeetav endise elukaaslase ja pojaga suhelnud ka. Mingit muud elukohta ei ole. On ka töövõimetuspension, kuid ei tea kui suur on töövõime kaotus. Alkoholi tarvitamise peab kinnipeetav enda hinnangul ära jätma. Võib-olla peaks ka arstidega suhtlema sõltuvusest vabanemiseks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rein Raudsepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör E. U. , olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rein Raudsepa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt keeldus süüdimõistetu osalemast sotsiaalprogrammides, põhjendas seda sellega, et need ei ole vajalikud. Isiku puhul on positiivne, et puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja isik osales vangla tööhõives. Isiku puhul on negatiivne, et isikul puudub vabanemise korral elukoht ja ka sissetulek. Samuti pole isik vangistuses viibitud aja jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ega tegelenud enda alkoholi sõltuvusega. Vabaduses puudub isikul toetav võrgustik. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, olen arvamusel, et Rein Raudsepa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ( mh ka süüdimõistetu isik). Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rein Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rein Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rein Raudsepp kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rein Raudsepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 aasta ja 9 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 11.12.2020 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.