järgi käskmenetluses Abiprokurör Enge Selge Süüdistatav RAIVIS SALGRAVIS Sünd.: 14.11.1987; emakeel: läti keel; haridus: põhiharidus; kodakondsus: Läti Vabariik; elukoht: xxxx; töökoht: andmed puuduvad; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Raivis Salgravis
424 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 800 (kaheksasada) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.12.2016.a kuni 27.12.2016.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 71 päevamäära ulatuses s.o 710 eurot.
lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub igakuiselt tasumisele mitte vähem kui 71 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks etoimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Raivis Salgraviselt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot - määratud kaitsjale makstud tasu – 72 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 777 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 77,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 15.08.2017.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale süüdistusakti käskmenetluses Raivis Salgravise kohta süüdistuses
MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Raivis Salgravis juhtis tahtlikult 25.12.2016 kella 14.42 ajal Harjumaal Tallinn-Paldiski mnt 26. km-l mootorsõidukit Mercedes Benz Vito registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,82 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,75 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Raivis Salgravis liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi 2 ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega Raivis Salgravis pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõendid • Tunnistaja Jaago Männiste ütlused /tl 12-14/, millest nähtub, et 25.12.2016, olles politseiametnikuna täitmas teenistusülesandeid Harjumaal Tallinn-Paldiski mnt-l, märkas tunnistaja kahtlase sõidustiiliga mootorsõidukit Mercedes Benz Vito registreerimismärgiga xxxx. Sõiduk peatatati ning selle roolis oli Raivis Salgravis, kelle suust tuli alkoholilõhna. Menetluse käigus tuvastati isikul joove; • Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 15/, millest nähtub joobekahtluse tekkimine Raivis Salgravisel, kuivõrd indikaatorvahendi näit oli positiivne; • Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja näidu väljatrükk /tl 16-17/, millest nähtub, et Raivis Salgravisel tuvastati joove (lõplik näit 0,75 mg/l); • Kahtlustatava ütlused /tl 24-28/, millest nähtub, et ta tunnistab end täielikult süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Karistuse motiivid Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest
järgi rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 800 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.12.2016-27.12.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära), mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 71 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 710 eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, mis teeb 71 eurot kuus. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga.
järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab Raivis Salgravise süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Raivis Salgravis on Eestis varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Oma kuritegeliku käitumisega Raivis Salgravis kellelegi varalist kahju ei tekitanud ning käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Raivis Salgravis on Läti kodanik, kes omab elukoha sissekirjutust Läti Vabariigis, kuid töötab Eestis. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt puuduvad andmed Raivis Salgravise tulude kohta, samuti puuduvad andmed temale 2015.a tehtud väljamaksete kohta. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav enda ütluste kohaselt töötab, samuti asjaolu, et 3 süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.