MS § 4261, § 432, määras: Jätta Pavel Ogurtsov´i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Ogurtsovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Pavel Ogurtsov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.10.2013 otsusega
lg 1, § 200 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 1,4; § 199 lg 3 järgi ja karistati
Karistuse kandmsie algus 20.11.2015 ja lõpp 20.11.2017. Kinnipidamisasutusest Pavel Ogurtsovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine, omandanud riigikeele B2 taseme, õppinud ehituse ja maastikuehituse eriala, töötab majandustöödel, osaleb vestlustel inspektor-kontaktisikuga ning psühholoogiga. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja kahe lapsega üürikorteris aadressil xxx. 1 Vabanemisel soovib elama asuda Venemaale, xxx korpus xxx, korter kuulub tema onule. Elukaaslase sõnul ootavad kinnipeetavat koju, aadressile xxx. Kinnipeetava eluaseme soovist võib järeldada, et isik soovib hoiduda KJKK-ST ning seetõttu soovib elama minna Venemaale. Varasemalt on TEV, ETEV menetluse raames esitanud andmed, nagu sooviks elama asuda xxx. Vestluse käigus oli näha, et kinnipeetava reaalne soov on elama asuda aadressile xxx ning jutt Venemaast on pigem otsitud põhjus. Isikul on põhiharidus ning ehituse ja maastikuehituse eriala. Riigikeele oskus B2 tasemel. Enne käesolevat vangistust oli töötu, tegeles juhutöödega. Käesoleval ajal on hõivatud vanglas majandustöödega, kuid on näidanud negatiivset suhtumist majandustööde vastu. Varasemalt oli sissetulekuks juhtöödelt saadad töötasu. Arvestades toimepandud kuritegu, siis sissetulekud olid saadud kuritegelikul teel. Viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-RAHA andmetel on vabanemisfondis xxx eurot, tasumata nõuded puuduvad. Isiku sõnul on vabanedes garanteeritud töökoht Venemaal, tuttava firmas. Suhtlusringkonda kuuluvad ema, vend, õde, elukaaslane ja kaks last. Suhted lähedastega head, suhtleb telefonitsi, kirja kui ka kokkusaamiste teel. Elukaaslane toetab isikut materiaalselt, moraalselt. Isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Vangistuse jooksul on kirjavahetuses ka teistes vanglates olevate isikutega. Isik on kuulunud kuritegelikku ühendusse, kus tema ülesandeks oli liikmete tegevuse koordineerimine ning korralduste jagamine. Toime pandud kuriteod viitavad sellele, et isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Isiku sõnul ei esine probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab, et alkoholi tarvitamisega on seotud 2 kuritegu: vägistamine ja avaliku korra raske rikkumine. Käesolevaks ajaks on enda sõnul teinud sellest järeldused. Viimase kuriteo ja alkoholi vahel seos puudub. Varasemalt on probleemide lahendamisel kasutanud vägivalda. Varasem käitumine näitab, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Eesmärke suudab luua, kuid nende saavutamiseks on kasutanud kriminaalseid hoiakuid. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi ''Viha juhtimine''. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasemalt teinud järeldusi, s.t on jätkanud kuritegude toimepanemist. Enda sõnul ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid toime pandud kuriteod viitavad vastupidisele. Käesolevat kuritegu tunnistab. Ametnikega suheldes viisakas, probleeme ei esine. On organiseerinud kuritegelikku ühendusse kuuludes kuritegusid .Enda sõnul saab aru, et on käitunud valesti ning käesoleval ajal on teinud vajalikud järeldused. Varasemalt on katseajal toime pannud uue kuriteo. Isiku sõnul on motivatsioon loobuda olemas, kuid arvestades tema kuritegelikku minevikku ning kuritegelikke suhteid, on see kaheldav. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab, Viru Vangla kinnipeetav Pavel Ogurtsovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Pavel Ogurtsovi lähedasteks tema elukaaslane, 2 last, ema, vend ja õde. Suhted on väga head ja teda oodatakse koju. Tutvusringkonda kuulusid ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuritegu on toime pandud grupis. Vabanemisel soovib Pavel Ogurtsov asuda elema Venemaale, Sankt-Peterburgi oma onu korterisse ning soovib ka töötada tema firmas. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Karistusjärgne käitumiskontroll on toetuseks tema enda soovile käituda õiguskuulekalt ning kohaneda ühiskonnaeluga pärast vanglast vabanemist. Prokurör oli seisukohal, et käesoleval kohtuistungil oli isikul esitada kohtule dokumendi, et talle on tagatud töökoht Venemaal oma onu ettevõttes. Süüdimõistetu selgitused on ka mõistlikud ja loogilised. Vangla väites, et isik soovib vältida käitumiskontrolli ja seega teatab, et sõidab Venemalle, jääbki käesoleval ajal oletuseks, sest isiku selgitused ei ole millegagi ümber lükatud. Venemaal ei ole käitumiskontrolli läbiviimine võimalik. Otsustavaks on isiku kindel elukoht, mille järgi saaks käitumiskontroll teostatud. Süüdimõistetu puhul hetkel seda ei ole. Lähtudes sellest, et toeta prokuratuur karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 2 Pavel Ogurtsov selgitas kohtuistungil, et ta tõepoolest soovib sõita elama aj töötama venemaale, kus elab tema onu, kellel on oma ettevõte ja kes on valmis tagama talle tööd. Pere algul jääb Narva ja hiljem ta vaatan, kuidas seal Venemaal läheb. Tal on esotada kohtule video kaudu dokument, millega onu ettevõte garanteerib kirjalikult talle tööd. Miks ta alles hiljuti teatas, et soovib minna elama ja töötama Venemaale – sellepärast, et ta ei teadnud, et talle hakatakse taotleba karistusjärgset käitumiskontrolli. Ja kui vangla küsis, mis on tema elukoht, siis ta teataski oma plaanidest. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Anatoli Mihhailovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 1, § 200 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 1,4; § 199 lg 3 järgi ja karistati
Karistuse kandmsie algus 20.11.2012 ja lõpp 20.11.2017. Seega on Pavel Ogurtsov isik, kelle puhul on täidetud
lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused, kuna ta kannab karistust sealhulgas ka röövimise eest. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Pavel Ogurtsovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening, omandanud riigikeele B2 taseme, töötanud majandustöödel, omandanud ehituse ja maastikuehituse eriala. 3 Pavel Ogurtsovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Käesolevat karistust kannab isik kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise; röövimise – vähemalt teist korda, grupis; väljapressimise – vähemalt teist korda, grupis; ning kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud varguste eest. Varasemalt on teda karistatud varguse, vägistamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Pavel Ogurtsovil on 1 kehtiv väärteokaristus keelatud kohas parkimise eest. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Pavel Ogurtsovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening, omandanud riigikeele B2 taseme, töötanud majandustöödel ning omandanud eriala. Vabanemisjärgne kindel elukoht ja töökoht asuvad Venemaal, Sankt-Peterburis. Kohus leiab, et arvestades Pavel Ogurtsovi varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid see on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude toimepanemist ka katseajal. Seega, ei ole isiku puhul käitumiskontroll, olgu karistusjärgne, mõistlik ja põhjendatud meede, sest kui isik ise ei soovi, ei suuna see isikut seadusekuulekale elule.
¹ võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei annaks Pavel Ogurtsovi suhtes erilist tulemust. Isik on juba vangistuses läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, teinud oma käitumises vajalikud korrektuurid ning on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, kuna isik saab ka ise enda käitumis kontrollimisega loodetavasti hakkama ja ei vaja selleks kriminaalhooldusametniku abi. Kõigepealt tuleb arvestada, et isik on esitanud kohtule veenvaid argumente, miks karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. Ta soovib sõita elama ja töötama Venemaale, mille kohta oli tal esitada dokument, et tema suguluse ettevõte garanteerib talle töökohta. Isik on teatanud ka aadressi, kuhu ta suundub, selgitades mõistlikult, miks ta varasemalt ei esitanud andmeid Venemaa elu- ja töökoha kohta. 4 Maakohus leiab, et kuigi esinevad formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks, ei näe kohus ühtki mõistlikku põhjust, miks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine oleks ilmselgelt vajalik selle konkreetse süüdimõistetu puhul. Eeltoodust lähtudes ja nõustudes prokuratuuri seisukohaga jätab kohus Pavel Ogurtsovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.