Obsah (8)

§ 373§ 168§ 654§ 4§ 424§ 423§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-123943 Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Tallinn Eesistuja kohtunik Iko Nõmm, Indrek Soots, Ande Tänav Kohtuasi Osaühingu Vi

§ 373

lg-t 3, kuna puudub alus ja põhjus kostja vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmata jätmiseks. Kostja märkis, et ei taotle, et tema hagi menetletaks üksnes vastuhagina seetõttu, et vastuhagi ei jäetaks menetlusse võtmata ja et ta ei peaks enda hagi uuesti esitama ja sellega seotud toiminguid tegema ning kulusid kandma.

1. Hageja ja maakohus jätsid põhjendamata, miks tuleb hageja avaldust käsitleda hagi tagasivõtmise, mitte hagist loobumise avaldusena. Kui hageja leiab, et kostja on kohustuse täitnud, on arusaamatu, miks ta soovib jätta endale võimaluse pöörduda hagiga uuesti kohtusse. Avaldust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena.
2. Maakohus jättis ebaõigesti hagi täies ulatuses läbi vaatamata, kuna hageja nõuab kostjalt jätkuvalt viivise tasumist. Hageja põhjendas oma avaldust vaid põhinõude väidetava täitmisega, viivisenõude kohta ei ole hageja seisukohta väljendanud.
3. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tegi makse mittenõuetekohaste uste eest. Seega ei ole kostja hageja nõuet täitnud, tegemist on kostja kuluga. Ilma makset tegemata ja kulu kandmata ei oleks kostja saanud hageja vastu mittenõuetekohaste uste eest kahju hüvitamise nõuet esitada. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma, mis põhjusel ja millise makseselgitusega kostja arve tasus. Makse tegemisest ei saa järeldada, et hageja hagi ei saa enam rahuldada. Kohus saab jätta hageja hagi ka rahuldamata kui ta rahuldab vastuhagi.
4. Ebaõige on maakohtu väide, et kostja ei esitanud hageja menetluskulude osas sisulisi vastuväited. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu tervikuna ja leidis, et kõik kulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus ei ole kostjalt nõudnud eraldi seisukohta hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse suhtes. 3 4
5. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ja kui kohus rahuldab kostja vastuhagi, siis see välistab hageja hagi rahuldamise ja kulude jätmise kostja kanda. Hageja avalduse kostja avaldusest eraldi läbivaatamine kahjustab seega kostja õigusi. Vastuhagi rahuldamisel puudub alus

§ 168lg 5 kohaldamiseks ja kohaldada tuleb sama paragrahvi lg-t 4.

Vastus määruskaebusele

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. 24.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hagejal oli seega õigus hagi tagasi võtta ja kohus jättis õigesti hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Asjaolu, et kostja soovib, et hageja oleks hagist loobunud, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Hagi läbivaatamata jätmist ei takista kostja vastuhagi. Õige ei ole kostja seisukoht, et pooltel on käesoleval juhul teineteise vastu vastastikused nõuded, mis tuleb menetlusökonoomia seisukohast vaadata läbi ühes menetluses. Hageja sai kostjalt hagis nõutud rahasumma ja tal ei ole kostja vastu enam nõuet. Kostja väide selle kohta, et arve tasumist ei saa käsitleda nõude rahuldamisena, on ebaõige. Kostja raha tasumisest tekkinud ja muud võimalikud nõuded hageja vastu vaadatakse läbi eraldi menetluses.
2. Oletuslik on kaebuse väide, justkui saaks hageja esitada kostja vastu sama hagi samal alusel uuesti. Arvestades, et hagi aluseks olnud arve on tasutud, oleks hageja uus hagi sama nõudega samal alusel ilmselgelt perspektiivitu.
3. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti hagi tervikuna läbi vaatamata, kuna hageja loobus üksnes põhinõudest, kuid mitte viivisenõudest. Hageja esitas avalduse, milles võttis hagi tervikuna tagasi ja palus jätta selle läbi vaatamata. Hageja ei leia, et tema nõue jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. Viivisenõude osas menetluse jätkamine või selle tagasivõtmine oli hageja otsustada. Kostja vastupidised väited on otsitud. Hageja õigus nõuda kostjalt jätkuvalt arvete tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Tõele ei vasta määruskaebuse väide, et maakohus ei nõudnud kostjalt eraldi seisukohta hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse suhtes. Kohus teatas 16.05.2017 kirjaga 4 5 kostjale, et hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ning andis tähtaja kuni 22.05.2017 vastuväidete esitamiseks menetluse lõpetamisele ja menetluskulude väljamõistmisele. Kostja sai kohtu nõude kätte 16.05.2017 e-toimiku vahendusel. Ilmselt eksitavad on ka väited, nagu oleks kostja esitanud hageja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid. Kostja märkis küll, et palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei esitanud vastuväiteid hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja menetluskulud ei ole maakohtu poolt väljamõistetud mahus sisuliselt põhjendatud ja vajalikud. Maakohus jättis õigesti menetluskulud

§ 168

lg 5 alusel osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asjaolu, et kostja (vastu)hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda, ei oma hageja nõude menetlemise seisukohast tähtsust. Hagimenetluses määravad pooled ise vaidluse käigu. Kostjal oli võimalik oma vastuväited hageja nõudele esitada hageja hagi läbivaatamisel. Kostja otsustas hageja nõude aluseks oleva võlgnevuse ära maksta ja esitada hageja vastu vastuhagi raha tagastamiseks, mis oli samuti kostja õigus. Asjaolu, et kujunenud olukorras võib nõude menetlemine osutuda kostja jaoks kulukamaks, ei mõjuta hageja õigust võtta hagi tagasi.
2. Rahuldada ei saa kostja taotlust lükata hagi läbivaatamata jätmise avalduse menetlemine edasi ja vaadata see läbi koos kostja vastuhagiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene alust hagi tagasivõtmise avalduse lahendamise peatamiseks või edasilükkamiseks. Menetluskulud
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

32. Hagejale osutati määruskaebemenetluses õigusabi kokku 2 tundi ja 45 minutit, sh määruskaebusega tutvumine ja analüüs 45 minutit ning kaebusele seisukoha koostamine ja esitamine 2 tundi. Hageja esindaja ühe tööühiku hind on 83 eurot (lisandub käibemaks). 33.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, arvestades määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse mahtu ja sisu, samuti määruskaebemenetluses oleva vaidluse iseloomu ja keerukust, et hageja kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses ja mahus. Hageja lepingulise esindaja tööühiku hind on põhjendatud ja mõistlik. Kostjal tuleb seega hüvitada hagejale määruskaebemenetlusega seotud õigusabikulud kokku 228,25 eurot. Iko Nõmm Indrek Soots Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5