KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2897 Haldusasi OÜ Gabariit kaebus Maksu- ja T

§ 105lg-s 1 sätestatud kohustusi.

1. OÜ Gabariit esitas 18.11.2015 (täiendatud 19.01.2016) Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2015 intressinõude tühistamiseks. Samuti palus OÜ Gabariit esialgse õiguskaitse korras peatada intressinõude täitmine.
2. Tallinna Halduskohus võttis 19.11.2015 määrusega OÜ Gabariit kaebuse menetlusse ning peatas esialgse õiguskaitse korras MTA 10.11.2015 intressinõude täitmise, lubades maksuhalduril teha maksuotsuse täitmise tagamiseks maksukorralduse seaduse (

) § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. 10. MTA palus 18.12.2015 vastuses (täiendatud 26.01.2016) jätta OÜ Gabariit kaebus rahuldamata. 2

§ 38

kohaselt vastutab ettevõtte või selle osa üleandnud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule, siis oli MTA-l võimalik esitada nõue kaebaja vastu hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajast (kohtuistungil täpsustatu kohaselt kuni 18.04.2011). Juhul kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei saanud mööduda 18.04.2011, siis möödus see igal juhul 30.11.2012, mil maksuhaldur tuvastas maksuotsusega asjaolu, et ettevõte on kaebuse esitajale üle läinud ning

§ 37ja § 38 on kohaldatavad.

Maksuvõla tasumise korraldus tehti aga alles 05.11.2013 ja selle sisu kattub 30.11.2012 maksuotsuses tuvastatuga. Kaks aastat on igal juhul piisav aeg maksumenetluse läbiviimiseks. MTA 30.11.2012 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise aluseks oli asjaolu, et tegemist oli tehingutega, milles osalesid kolmandate isikute osapooltena liisinguandjad ning Riigikohtu 15.03.2012 otsusest nr 3-3-1-89-11 tulenevalt ei olnud KMS § 4 lg 2 p 1 nimetatud tehingutele kohaldatav. Nimetatud asjaoludest pidanuks maksuhaldur olema teadlik juba 26.04.2012 kontrollakti koostamise ajal. Seega oli maksuhalduril õiguslik võimalus koostada juba hiljemalt 30.11.2012 kaebaja suhtes 05.11.2013 korraldusega analoogne maksuotsus. Ebamõistlikult kaua kestev kontroll omab kaebajale otseselt rahaliselt koormavat mõju, kuna maksuhaldur arvestab kogu perioodi eest intresse. Samuti on MTA kontrolli kestel 30.11.2012 teinud teadvalt ebaõigel alusel maksuotsuse. 3

§ 115

lg 3 ja intressinõude kohaselt on intressi tasumise tähtaeg üksnes 10 päeva, siis peavad otsuse tegemise alused olema maksukohustuslasele haldusakti põhjal üheselt selged. 4) Nõue on aegunud. MTA 05.11.2013 korraldusega nõuti kaebajalt üksnes OÜ PipeRec maksuvõla tasumist. Menetluse kestel maksuhaldur kaebajale intressinõuet ei esitanud. Kaebaja vaidlustas korralduse ja kohus menetles asja haldusasjana nr 3-13-2479. Kaebaja tasus korraldusega määratud maksuvõla summas 155 707,75 eurot 03.12.2013.

§ 118

lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Tulenevalt

§ 118

lg-st 3 ei kehti sama paragrahvi lõikes 6 toodud aegumise peatumise alused olukorra suhtes, mil maksuotsus on tehtud ja maksukohustuslase poolt on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest kogu otsuses toodud maksusumma tasutud. Maksusumma tasumise eesmärgiks on sellisel juhul intressi arvestamise lõpetamine. Maksuhalduril on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest võimalik kogu intress välja arvutada ja intressinõue esitada.

1. Maksu- ja Tolliameti vastuväited: 1) OÜ PipeRec pankrot kuulutati välja 15.02.2011, mitte 15.02.
2. MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastati, et OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ-le Gabariit toimus seisuga 30.09.
3. Seega oli OÜ PipeRec pankrotimenetluse väljakuulutamise ajaks OÜ PipeRec maksuvõlg OÜ-le Gabariit juba üle läinud. Järelikult ei olnud OÜ PipeRec tegelik maksuvõlg pankrotimenetluses märgitud suuruses, sest ettevõtte üleminekuga seonduvad asjaolud tuvastas maksuhaldur alles pärast pankrotimenetluse lõppemist MTA 05.11.2013 korraldusega. Seega ei laiene OÜ-le Gabariit üleläinud maksuvõla osas PankrS § 35 lg 1 p-s 6 ja

§ 119lg 1 p-s 2 sätestatud intressi edasise arvestamise piirang. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja ei saa vastutada OÜ Pipe

Rec intressikohustuse eest enam, kui 22 793,10 euro ulatuses. MTA 05.11.2013 korraldusega on lõplikult tuvastatud OÜ PipeRec maksuvõlg, mis on kaebajale seisuga 30.09.2010 üle läinud. Maksuliikide lõikes ei sisaldu kaebajale üleläinud maksuvõlas OÜ PipeRec intressivõlga. MTA 05.11.2013 korralduse p 2 tabelist 1 nähtub, et intressinõue summas 22 076,92 tehti OÜ-le PipeRec alles 05.03.2011, seega ei saanud see intressisumma kaebajale OÜ PipeRec maksuvõlana üle minna. Vaidlustatud intressinõudest nähtub, et MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud kaebajale üleläinud maksuvõlalt on alates 01.10.2010 toimunud intressi arvestamine lähtuvalt kaebaja enda ettemaksukonto saldost. Vastavalt ettemaksukonto saldole on kaebajale arvestatud intressisummat ka vähendatud (intressinõudes kajastatud intressivähendustena). OÜ PipeRec intressid (mis kaebajale üle ei läinud) on arvestatud lähtuvalt OÜ PipeRec ettemaksukonto saldost. Seega võib erinevatele isikutele arvestatud intress sama suurusega maksuvõlalt olla erinev, sõltuvalt sellest, milline on konkreetse isiku ettemaksukonto saldo. 4

§ 114lg 3 alusel aega alates 18.04.2011.

Nimetatud ajal sai maksuhaldurile selguda vaid asjaolu, et tõenäoliselt ei laeku OÜ-lt PipeRec kogu maksuvõlg. Pankrotimenetluses ei saanud maksuhaldurile selguda asjaolu, et OÜ PipeRec ettevõte on varjatult OÜ-le Gabariit üle läinud. Täiendava tähtajana, millal kaebaja määratluse kohaselt tuleks lugeda maksumenetluse mõistlik tähtaeg möödunuks, on 30.11.2012. Sellel kuupäeval lõppes kaebaja käibemaksu tasumise õigsuse kontrollimine. Käibemaksu deklareerimise õigsuse kontrollimine ei saa lõppeda muu järeldusega, kui hinnanguga ainuüksi käibemaksu tasumise õigsuse või ebaõigsuse kohta. Need järeldused ei mõjuta maksuvõla tasumise korralduse andmist. 3) Pankrotimenetluses selgus maksuhaldurile, et maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt PipeRec ei ole võimalik.

§ 37ja § 38 kohaldamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamisele ei aidanud OÜ Pipe

Rec pankrotimenetlus oluliselt kaasa. Kuigi kaebaja tasus tähtaegselt PMTK 30.11.2012 maksuotsusega määratud maksusumma, nõudis ta kohe pärast maksuotsuse kehtetuks tunnistamist tasutud raha koos intressidega maksuhaldurilt tagasi. Samal ajal pidi kaebaja teadma, et on tegelikkuses OÜ PipeRec ettevõtte üle võtnud ning sellega kaasneb ka maksuvõlgade tasumise kohustus. Kahtlemata pikendas OÜ Gabariit maksuvõla lõplikku kindlaksmääramist asjaolu, et kaebaja vaidles vastu ettevõtte ülemineku toimumisele ja vastutusele OÜ PipeRec maksuvõla tasumise eest. Sellises olukorras ei saanud olla põhjendamatu maksuhalduri lõplike järelduste tegemisele kulunud aeg. Intress maksukorralduse seaduse mõistes ei ole lisakohustus, vaid kõrvalkohustus (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-8-02, p 11). Seega ei muuda intressi tasumise kohustus kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlust karistuslikuks. 4) Intressinõude lisast on näha, kuidas kujuneb isiku intressiarvestus nõuete lõikes. Intressiarvestuse kaardilt nähtub, et intresse on arvestatud alates 01.10.2010 ning arvestamine on lõppenud kõigi nõuete osas 03.12.2013, mil kaebaja tasus täielikult MTA 05.11.2013 korraldusega tasumiseks määratud maksuvõla. Maksunõuded on eristatud maksudeklaratsioonide järgi. Detailselt on võimalik jälgida maksunõuete liikide kaupa intresside ja intressivähenduste arvestamist. Intressiarvestus sõltub igapäevaselt kaebaja ettemaksukonto päevajäägi suurusest (

§ 119lg 2). Kaebaja teab ka ise tema ettemaksukontole kantud summade suurust ja ülekannete tegemise aega, mis võimaldab maksuhalduri arvestuskäiku üle 5

§ 115lg 1 järgi oma intresse ise arvutama.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule konkreetseid argumente ja alternatiivset intressiarvestust. 5) Intressinõue ei ole tulenevalt

§ 118lg-st 6 aegunud.

Kaebaja tõlgendus

§ 118

lg 3 ja lg 6 koostoimest tulenevast aegumisest ei saa olla õige, kuna sel juhul puuduks

§ 118

lg-l 6 reguleerimisala.

§ 118

lg 6 kohaselt peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks. Käeoleval juhul on intressinõue seotud MTA 05.11.2013 korraldusest tulenevate nõuetega. Maksusumma on tasutud 03.12.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 23.12.2013 kaebuse 05.11.2013 korralduse vaidlustamiseks. Lõplik lahend MTA 05.11.2013 korralduse vaidlustamise asjas jõustus 23.09.
2. Vaidlustatud intressinõue on tehtud 10.11.
3. Seega oli intressinõude esitamise ajaks

§ 118lg-s 1 sätestatud üheaastasest aegumisest kulgenud vaid 68 päeva.

Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kaebaja taotles haldusasjas nr 3-13-2479 esialgset õiguskaitset just intressinõude esitamise ja sissenõudmise vältimiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on vaidlustanud MTA 10.11.2015 intressinõude, taotledes selle tühistamist. Kaebus tugineb kokkuvõtvalt neljal asjaolul: intressinõude vastuolu PankrS § 35 lg 1 p-ga 6 (a), intressinõudele eelnenud maksumenetluste ebamõistlik kestus (b), intressinõude ebaselgus (c) ning intressinõude aegumine (d).
2. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et MTA 10.11.2015 intressinõudega on arvestatud intressi MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlalt. 15.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

§ 115

lg 3 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (

§ 95

) kohta käivaid sätteid.

§ 117

lg 1 kohaselt on

§-s 115 sätestatud intressi määr 0,06 protsenti päevas. a. Intressinõude vastuolu PankrS § 35 lg 1 p-ga 6

1. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et viivise arvestamine perioodi eest, mis järgnes OÜ PipeRec pankroti väljakuulutamisele, on vastuolus PankrS § 35 lg 1 p-ga
2. PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Samasisuline nõue tuleneb

§ 119lg 1 p-st 2, mille kohaselt intressi arvestamine peatub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel. 6

§ 32ja § 37).

Vastava maksuvõla osas kehtivad ettevõtte ülevõtmise järgselt seega omandajat (OÜ-d Gabariit) puudutavad õigusnormid. Kuna OÜ Gabariit osas ei ole pankrotti välja kuulutatud, puudub alus kohaldada OÜ Gabariit suhtes PankrS § 35 lg 1 p

1. Paralleelselt ettevõtte omandajaga jääb üleläinud kohustuste eest vastutama ka ettevõtte üleandja (VÕS § 183 lg 1). Ettevõtte üleandja saab siiski vastutada ulatuses, mida ei ole piiratud mõne teise õigusnormiga. Ettevõtte üleandja (OÜ PipeRec) pankroti korral võib tema vastutus olla tõepoolest piiratud PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel, kuid sellest ei saa teha järeldust, et ettevõtte omandaja (OÜ Gabariit) ei vastutaks ülevõetud ettevõttega seotud kohustuste eest üldalustel. b. Intressinõudele eelnenud maksumenetluste ebamõistlik kestus
2. Kaebaja leiab, et tähtaegselt täitmata maksukohustus, millelt intressinõudega intressi arvestati, tuvastati ebamõistlikult pikalt kestnud menetluse tulemusena. Kaebaja taotleb seega intressinõude tühistamisnõude raames maksumenetluse ebamõistliku kestuse tuvastamist ning leiab, et vastava asjaolu tuvastamine on intressinõude tühistamise aluseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ebamõistlikust menetlusajast tulenevalt on intressinõue vastuolus

§ 10

lg-ga 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2.

§ 10

lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 18. Kohtu hinnangul ei viita kaebuse põhjendused ega ka muu toimikus sisalduv teave sellele, et intressinõue oleks vastuolus

§ 10lg-ga 3 ja HMS § 5 lg-ga 2.

Kaebusest võib aru saada, et intressinõudele eelnenud maksukohustuste tuvastamine on kaebaja hinnangul vastuolus viidatud sätetega, kuid intressinõude õigusvastasuse alusele seoses sellele eelnenud menetluste väidetavalt ebamõistliku kestusega ei ole kaebaja üheseltmõistetavalt viidanud. Kaebaja on küll viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-78-14 (kaebuse lk 9 – tl 6), kuid halduskohtule ei nähtu viidatud lahendist sellist alust või järeldust, mis võimaldaks lugeda intressinõue käesolevas asjas õigusvastaseks. 19. Arvestades halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi, kontrollib kohus omal initsiatiivil, kas intressinõue võib olla vastuolus maksuhalduri kohustusega kaaluda intressivõla kustutamist seoses selle võimaliku ebaõiglusega (s.o intressi aluseks oleva maksuvõla tuvastamise menetluse ebamõistlik kestus). Vastav alus tuleneb

§ 114

lg-st 3, mis sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu.

§ 114lg 3 eeldab maksukohustuslase põhjendatud kirjalikku taotlust maksuhaldurile.

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise taotluse maksuhaldurile esitanud. Kui maksukohustuslane ei ole esitanud maksuhaldurile taotlust intressinõude (osaliseks) esitamata 7

§ 115

lg 3 ei näe ette kohustust, et maksuhaldur peaks intressinõude andmisel igal juhul kaaluma omal initsiatiivil intressinõude osalist esitamata jätmist. Seega puudub alus järelduseks, et intressinõue oleks selle andmise seisuga vastuolus

§ 114lg-ga 3 (ja § 115 lg-ga 3).

Kohtule ei nähtu kaebusest ja toimiku materjalidest ka asjaolu, et kaebaja osas esineksid

§-s 119 nimetatud intressi mittearvestamise alused. 20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et intressinõudele eelnenud maksumenetluste kestuse õigusvastasuse tuvastamine ei tähendaks automaatselt intressinõude õigusvastasust. Seetõttu puudub ka põhjendatud vajadus kontrollida intressinõude tühistamisnõude raames sellele eelnenud maksumenetluste kestuse õiguspärasust. Intressi arvestamine toimub reeglina matemaatilise tehte alusel (

§ 115

lg 1, § 117 lg 1) ning selles ei saa iseenesest olla vaidlust, et intressinõude aluseks oleva maksuvõla suuruse on maksuhaldur tuvastanud õigesti (MTA 05.11.2013 korraldus on jõustunud). 21. Kui kaebaja soovib MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlalt arvestatud intressi osalist kustutamist (näiteks

§ 114

lg 3 alusel), tuleb maksuhaldurile esitada vastav põhjendatud taotlus ning taotluse lahendamise tulemusena tehtud kaalutlusotsust on võimalik halduskohtus vaidlustada. Halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest käesolevas asjas, s.o intressinõude tühistamisnõude raames. 22. Kohus märgib lisaks, et ebatäpne on kaebaja seisukoht, mille kohaselt tingis maksuhalduri poolt läbiviidavate menetluste kestus intressinõude suurenemise kaebaja suhtes. Ettevõtte ülemineku korral lähevad ettevõttega seotud kohustused seaduse alusel üle automaatselt (

§ 37), st maksukohustuse tekkimine ei eelda maksuhalduri haldusakti koostamist.

Seda ka juhul, kui ettevõtja omandaja ja/või üleandja varjavad ettevõtte üleandmist ning maksuhaldur tuvastab ettevõtte üleandmise maksumenetluse tulemusena tagantjärele. Viimasel juhul tuvastab maksuhaldur haldusaktiga siduvalt selle, mis on seaduse alusel juba tekkinud (st haldusakt ei tekita kohustust, vaid tuvastab siduvalt seaduse alusel juba tekkinud kohustuse olemasolu). Seega ei tingi ettevõtte ülemineku tagantjärele tuvastamise korral intressikohustuse suurenemist niivõrd maksuhalduri menetluse kestus, vaid ettevõtte ülemineku varjamine ning ülemineku seisuga tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine kuni maksuhalduri poolt ülemineku tuvastamiseni. Ettevõtte omandajal ei ole takistusi maksuhalduri algatatud maksumenetlusest sõltumatult ettevõtte üleminekuga kaasnev maksukohustus täita ja seeläbi intressiarvestus lõpetada. Seda eriti olukorras, kus kaebaja hinnangul pidi maksuhaldur juba 30.11.2012 maksuotsusega lõppenud menetluse kestel aru saama, et toimunud on ettevõtte üleminek. Kaebaja oli vastava maksumenetluse subjekt, seega oli ka kaebajal sama teave, mida maksuhaldur oli tuvastanud, ning kaebajal puudusid takistused ettevõtte üleminekuga kaasneva maksukohustuse deklareerimiseks ja tasumiseks maksuhalduri järgnevat menetlust ära ootamata. c. Intressinõude ebaselgus 23. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata –

§ 119lg 2). Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. 8

§ 32

), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (

§ 115lg 1).

Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (

§ 105lg 6).

Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. Kohtu hinnangul vastab MTA 10.11.2015 intressinõude

§ 115lg-le 3, arvestades eelnevalt kirjeldatud asjaolusid.

Intressinõudest ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardilt nähtub, et intressi on arvestatud perioodi 01.10.2010 (ettevõtte ülevõtmisele järgnev päev) kuni 03.12.2013 (MTA 05.11.2013 korralduse täitmise kuupäev) eest ning intressinõue on koostatud seisuga 10.11.

1. Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud maksuvõlalt (iga uus rida tähendab, et toimus muudatus maksuarvestuses ja seetõttu muutus ka intressiarvestuse aluseks olev maksuvõla summa). Iga rea puhul nähtub maksustamisperiood, mille osas maksukohustus/maksuvõlg tekkis (veerg „nõue“ – näiteks
2. rea puhul
3. a veebruar); maksukohustuse liik (veerg „nõude liik“ – näiteks
4. rea puhul käibemaks); intressiarvestuse periood (veerud „algus“ ja „lõpp“ – näiteks
5. rea puhul 01.10.201020.11.2013); päevade arv, mis jääb konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks
6. rea puhul 1147); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks
7. rea puhul 13 137,57 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks
8. rea puhul 0,06%) ning arvestatud intressi summa (veerg „intressi summa“ –
9. rea puhul 9041,28 eurot, mis on saadud maksuvõla korrutamisel intressimääraga ja viivitatud päevade arvuga). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga (read „Intressivähendus“, näiteks rida 2). Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude intressi kompenseerimiseks. Seega seonduvad vastavad read ettemaksuarvestusega. Negatiivne intressisumma tähendab intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus. Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku (veeru „intressi summa“ ridade summa), peab tulemuseks olema intressinõudega nõutud 102 367,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Intressinõudest nähtuvad

§ 115

lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Seejuures on oluline, et intressiarvestuse pidamine ja intressi tasumine on maksukohustuslase kohustus (

§ 115lg 1).

Maksuhaldur koostab intressinõude üldreeglina juhul, kui maksukohustuslane ei ole ise mõistliku aja jooksul intressi tasunud (

§ 115lg 3).

OÜ Gabariit ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige. 9

§ 118

lg-st 1 tulenevalt aegunud.

§ 118

lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast.

§ 118

lg 3 kohaselt intressinõuet ei esitata pärast sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.

§ 118

lg 6 kohaselt intressi arvestamise aegumine peatub intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. 25.

§ 118lg 6 sätestab seega erandi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast.

Aegumise peatumine tähendab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega ei kulgenud

§ 118

lg-s 1 nimetatud tähtaeg intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajal. MTA 10.11.2015 intressinõude aluseks on MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlg. Kaebaja tasus MTA 05.11.2013 korraldusega nõutud maksusumma 03.12.2013. Kaebaja vaidlustas MTA 05.11.2013 korralduse 23.12.2013 ning kohtuvaidlus lõppes 24.09.2015 (haldusasi nr 3-13-2479). Järelikult on intressinõue esitatud

§ 118

lg-s 1 nimetatud aastase tähtaja kestel, arvestades

§ 118

lg-st 6 tulenevat aegumise peatumist.

§ 118

lg 6 teenib eesmärki, et isikut ei koormataks kohustuslikus korras intressinõudega ajal, mil toimub vaidlus intressinõude aluseks oleva nõude üle. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud eesmärgiga, mis ei takista seejuures isikul põhinõude üle toimuva vaidluse kestel omal initsiatiivil intressi arvestamist ja tasumist. e. Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

1. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskohus, et MTA 10.11.2015 intressinõue on õiguspärane ning OÜ Gabariit kaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 10