← Eesti

5-17-17/13

Obsah (7)§ 9§ 1§ 12§ 15§ 27§ 24§ 5

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 51717 19. oktoober 2017 Ee

), mis jõustus

  1. juulil
  4. jaanuari
  5. a määrusega nr 40 „Hiiu valla ja Käina valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
  6. aprilli
  7. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ kinnitas Vabariigi Valitsus nimetatud valdade volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise. Määruse nr 40 § 1 esimese lõike järgi moodustati Hiiu valla ja Käina valla ühinemise teel uus haldusüksus, mis sama paragrahvi teise lõike järgi pidi hakkama kandma nime Hiiumaa vald. Määruse nr 40 § 4 lõike 2 järgi pidi § 1 jõustuma moodustatava Hiiumaa valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
  8. Tuginedes

§ 9

lõikele 2, algatas Vabariigi Valitsus Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise.

  1. veebruaril 2017 tegi Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nimel Emmaste ja Pühalepa vallale ettepaneku ühineda Hiiu ja Käina vallaga uueks haldusüksuseks Hiiu maakonna koosseisus nimega Hiiumaa vald (pindala 1023 km 2, elanikke 9550). 5-17-17
  2. Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu esitasid Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta Hiiu maavanemale negatiivsed arvamused.
  4. juuni
  5. a istungil tegi Vabariigi Valitsus protokollilise otsuse nr 27, mille punkti 3 kohaselt otsustas jätkata haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise menetlust Emmaste valla ja Pühalepa valla ühendamiseks Hiiu valla ja Käina vallaga ning määrata moodustuva omavalitsusüksuse nimeks Hiiumaa vald.
  6. Vabariigi Valitsus võttis
  7. juunil
  8. a vastu määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
  9. aprilli
  10. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi määrus). Määruse § 1 lõigete 1 ja 2 järgi otsustati uue haldusüksuse Hiiumaa valla moodustamine Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Uue haldusüksuse moodustamine jõustub määruse § 6 lõike 2 kohaselt Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
  12. juulil 2017 esitas Emmaste Vallavolikogu Riigikohtule taotluse määruse põhiseaduse (PS) §dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks tunnistamiseks.
  13. augustil 2017 esitas Emmaste Vallavolikogu täiendatud taotluse, milles palus alternatiivselt tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2 ja § 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ning § 2 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
  15. augustil
  16. a esitas Pühalepa Vallavolikogu Riigikohtule taotluse määruse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks Pühalepa valda puudutavas osas.
  18. augusti
  19. a määrusega liitis Riigikohus Emmaste ja Pühalepa vallavolikogu taotlused ühte menetlusse, määrates põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks
  20. EMMASTE VALLAVOLIKOGU TAOTLUS
  21. Taotleja leiab, et määrus on vastuolus Emmaste valla PS §des 154 ja 158 sätestatud tagatistega ning PS §ga 3 ja § 87 punktiga
  22. Määruse andmisel ei ole järgitud põhiseaduslikke tagatisi täpsustavaid seadusesätteid, samuti on koheldud Emmaste valda ebavõrdselt. Sundühendamine riivab tõsiselt Emmaste valla enesekorraldusõigust, kuna lõpetab selle õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata Emmaste Vallavolikogu ning valla elanike arvamuse. Emmaste vald on ühe alternatiivina vaidlustanud määruse tervikuna, kuna määruse sätted on seotud ning suunatud Emmaste valla sundühendamisele Hiiu, Käina ja Pühalepa vallaga.
  23. Elanike arv ei ole sundühendamise otsustamisel määrav. Vabariigi Valitsusel lasub sundühendamise otsustamisel

§ 9lõigetest 2 ja 9 tulenev kaalutlusruum.

Sundühendamisel peab olema positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludest, ning see peab olema otstarbekas Emmaste valla võimekuse tagamiseks. 12. Vabariigi Valitsusel on haldusterritoriaalse korralduse muutmisel põhiseadusest (PS §ga 154 tagatud enesekorraldusõigus) ja seadusest (

§ 9

lõige 2 ja lõige 9 punkt 2) tulenev ulatuslik põhjendamiskohustus, mille järgimine on oluline, sest kohus saab tõhusalt kontrollida üksnes põhjendatud määruse põhiseaduspärasust. Asjaolude tuvastamisel on Vabariigi Valitsus seotud uurimispõhimõttega, olles kohustatud välja uurima kõik olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid. Kuna määrus lõpetab omavalitsusüksuse õigussubjektsuse, Vabariigi Valitsusel on lai kaalutlusõigus, otsustamise kriteeriumid on abstraktsed ning taotleja ja tema elanikud on 2

(18)2 5-17-17 sundühendamise vastu, on Vabariigi Valitsusel keskmisest ulatuslikum uurimis-, põhjendamis- ja tõendamiskohustus. Tuleb näidata, millised ja millises valdkonnas on Emmaste valla võimekuses puudujäägid ning kuidas konkreetselt toob sundühendamine kaasa puudujääkide kõrvaldamise.
  1. Emmaste vald leiab, et ka määruse põhiseaduslikkuse kontroll peab olema praegusel juhul range, kuna sundühendamisega lõpetatakse omavalitsusüksuse õigussubjektsus, Vabariigi Valitsus ei ole tuginenud igakülgsetele andmetele ning määrus on olemuselt üksikakt. Taotleja hinnangul on Riigikohus kohtuasjas nr 341316 leidnud, et määruse õiguspärasus sõltub sellest, kas Vabariigi Valitsus on määruse andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust. Kaalumisõiguse teostamist ja asjakohaste asjaolude tuvastamise õigsust ei ole võimalik hinnata vähem intensiivse põhiseaduspärasuse kontrolli puhul. Seaduse ja selle täitmiseks antava täitevvõimu akti konkreetsusaste on erinev, seetõttu ei saa määruse põhiseaduspärasuse kontrollimisel piirduda ilmselgete vigade kontrolliga. Sellisel juhul jääks Emmaste vald ilma efektiivsest õiguskaitsest.
  2. Vabariigi Valitsus on Emmaste valla ühendamisel rikkunud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust, kuna ei ole põhjendanud, kuidas on sundühendamine vajalik ja otstarbekas Emmaste valla haldusvõimekuse tagamiseks. Samuti ei ole Vabariigi Valitsuse ettepanekus põhjendatud positiivset mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele.
  3. Vabariigi Valitsus eeldab, et Hiiu ja Käina valla ühinemisleping laieneb ka Emmaste vallale, ent Emmaste vald ei ole selle lepingu pool. Isegi kui ühinemisleping sõlmitakse, võidakse selle alusel moodustatavas vallas hiljem 2/3 häälteenamusega, st ilma Emmaste valla elanikega arvestamata, lepingust kohe taganeda.
  4. Määruse põhjendused sundühendamise mõjude kohta on napid, vastuolulised, ei ole tõendatud konkreetsete uuringutega ega arvesta Emmaste vallaga seotud asjaolusid. Põhjendused tuginevad üldisel eeldusel, et suurem omavalitsusüksus on parem. Samuti on määruse põhjendused koostatud tagantjärele, mistõttu ei pruugi need kajastada Vabariigi Valitsuse tegelikke kaalutlusi. Kohtulikult kontrollitavad põhjendused piirduvad
  5. juuni
  6. a protokollilise otsuse seletuskirjaga ning ei ole piisavad. Ka Vabariigi Valitsuse vastus taotleja negatiivsele arvamusele on üldine ega tugine konkreetsetele faktidele. Märgitud on üksnes, et taotleja seisukohad ei ole põhistatud konkreetsete objektiivsete argumentidega. Korduvalt on viidatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse (KOÜS) § 4 lõikele 1, mille järgi peab moodustatav Hiiumaa vald tagama teenuste kättesaadavuse varasemaga samal tasemel. KOÜS § 4 lõige 1 on deklaratiivne säte, mis ei anna omavalitsusüksusele ega selle elanikele garantiisid. Taotleja ei saanud põhjendada, miks Vabariigi Valitsuse hüpoteetiline käsitlus sundühendamise positiivsetest mõjudest ei pea paika.
  7. Vabariigi Valitsus on eiranud Emmaste valla ja selle elanike arvamust sundühendamise kohta, mis on vastuolus ETHS § 7 lõike 5 punktiga 3 ja PS §ga
  8. Emmaste valla elanikud olid rahvaküsitlusel ülekaalukalt (72,5% hääletanutest) sundühendamise vastu, taotleja võttis seda arvesse ning seda oleks pidanud arvestama ka Vabariigi Valitsus sundühendamise otsustamisel. See muudab sisutühjaks PS § 158 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 5 tuleneva garantii. Valitsus on jätnud taotleja negatiivses arvamuses esitatud põhjendused tähelepanuta või sisuliselt ümber lükkamata.
  9. Emmaste vald on haldusvõimekas, korraldades ja juhtides iseseisvalt kohalikku elu ning täites seadusest tulenevaid ülesandeid. Seletuskirja kohaselt on Emmaste vallal puudu näiteks sotsiaaltöö eriprofiilid, arhitekt jne. Vald on ostnud sisse teenused, mille järele pole pidevat vajadust. See tagab paremini kulude kokkuhoiu ja on kooskõlas haldusreformi eesmärgiga. 3
(18)3 5-17-17
  1. Piirkondade arengueelduse kasutamine suures vallas takerdub väikese esindatuse taha. Ka asub Emmaste vald piirkonna keskusest kaks korda kaugemal kui teised moodustatavad osavallad. Emmaste vallal on iseseisvalt paremad võimalused konkurentsivõime suurendamiseks ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamiseks. Emmaste vald ei ole siiani tundnud puudust strateegilise arengu spetsialisti teenustest, samas vajadusel ei takista miski vastava spetsialisti palkamist. Emmaste valla head haldusvõimekust kinnitab ka OÜ Geomedia tehtud kohaliku omavalitsuse võimekuse uuring.
  2. Emmaste vald leiab, et ühinemisega kaasnevad negatiivsed mõjud ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Vabariigi Valitsus on jätnud arvestamata taotlejate põhjalikud vastuväited, kuigi on möönnud negatiivset mõju piirkondlikule terviklikkusele, elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustundele ja transpordikorraldusele. Samuti on Vabariigi Valitsus nentinud, et ühendatavate omavalitsusüksuste vahel on ajaloolised erinevused. Taotleja hinnangul nõrgeneks sundühendamisel Emmaste kui ajaloolise kihelkonna keskuse staatus ning süveneks ääremaastumise oht. Emmaste vald pakub
  3. tasandi teenuskeskusena kõiki sellele tasandile vastavaid teenuseid. Sundühendamise korral elanike elutingimused halvenevad, sest valla pakutavad teenused jäävad elanikest kaugele. Isegi kui kohapeal tagatakse elanikele baasteenused, siis spetsialiseeritud teenuste saamiseks tuleb minna saare teise otsa (rohkem kui 30 minutit autosõitu). Omavalitsuse kaugenemine inimesest vähendab kohaliku võimu huvi elanikkonna vajadustega arvestada. Keskvalitsuse finantseeringu vähenemine võib kaasa tuua omavalitsuse poolt pakutavate teenuste mahu vähendamise ja kvaliteedi halvenemise. Elutingimused halvenevad ka seeläbi, et pärast ühinemist peab Emmaste vald teiste valdade ebamõistlikke püsikulusid kandma ja investeerimisvõimekus väheneb.
  4. Emmaste valla elanikud on väga ühtehoidvad. Arvestades ka elanike küsitluse andmeid, pole usutav, et tekib ühtekuuluvustunne ühendatavate valdade elanikega. Keskusest eemal asuva osavalla esindajad ei saaks tagada oma kogukonna soovide elluviimist. Otsustamistasandile osavallakogu lisandumine toob kaasa menetlustähtaegade pikenemise ning bürokraatia suurenemise. Pole usutav, et ühendvallas tekib teenuste osutamise sünergia ja koostöö ning ühtlustub elanike võimalus saada samalaadse kvaliteedi ja omaosalustasuga teenuseid ja valla poolt makstavaid toetusi. Emmaste elanikele on ühinemise mõjude negatiivseks näiteks Hiiu valla ja Kärdla linnaga ühinenud Kõrgessaare valla praegune olukord.
  5. Emmaste vallal on olemas vajalik professionaalne võimekus, et tagada kõik vajalikud teenused. Vabariigi Valitsuse ootus mastaabiefekti positiivsele mõjule ei ole põhjendatud. Statistikaameti analüütikute järelduse kohaselt ei mõjuta elanike arv omavalitsusüksuse haldusvõimekust (M. Servinski, K. Meres. “Statistiline kirjaoskus ehk kas suurem on parem”, 25.03.2015, https://statistikaamet.wordpress.com/tag/haldussuutlikkus/). Keskuse ja asjaajamise koondumine Kärdlasse sunniks pikemas perspektiivis ettevõtteid samuti Emmaste piirkonnast lahkuma. Arvestades mandaatide osakaalu ja jaotust, otsustaksid ühisvalla investeeringute üle Kärdla ja Käina, mis tähendab investeeringute vähenemist Emmaste piirkonna jaoks.
  6. Elanike arv vallas väheneb, kuid usutav pole Vabariigi Valitsuse väide, et sihikindla strateegilise juhtimise suunamise ja ettevõtluspoliitika väljatöötamisega on võimalik seda tendentsi pidurdada. Ühinemise mõju oleks pigem negatiivne, sest uue valla keskus oleks kaugel ja keeruliselt juurdepääsetav, teenused kaugeneksid ning kogukond ei saaks olla kindel, et piirkonda jäävad põhikool ja lasteaia teenus sellises kvaliteedis nagu praegu. Emmaste Põhikooli kadumisega väheneks valla piirkonna atraktiivsus elupaigana, samuti oleks ohus kogukonna kultuurielu ja identiteet. 4
(18)4 5-17-17
  1. Ka Vabariigi Valitsus on möönnud, et Emmaste valla piirkond on Kärdlaga nõrgalt seotud ja Emmaste piirkonnast Kärdlasse jõudmiseks kulub rohkem aega kui mujalt Hiiumaalt. Kärdla on Emmaste vallast 40–50 km kaugusel. Seega tooks sundühendamine nii elanikele kui ka vallale kaasa märkimisväärse sõidukulude suurenemise.
  2. Vabariigi Valitsus on kohelnud Emmaste valda põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes Loksa linnaga, mis on elanike arvu poolest sarnases olukorras, kuid Emmaste vallast vähem võimekas. Loksa linna, aga ka Luunja ja Nõo valla sundühendamata jätmisega möönis valitsus, et miinimumsuuruse kriteerium ei ole määrav. Vabariigi Valitsus põhjendas
  3. juuli
  4. a protokollilise otsuse seletuskirjas Haljala, Vihula, Nõo ja Luunja valla ning Keila linna suhtes menetluse lõpetamist vajadusega tagada ühtne lähenemine. PÜHALEPA VALLAVOLIKOGU TAOTLUS
  5. Taotluse esitaja leiab, et määruses ette nähtud Pühalepa valla ühendamine Emmaste, Hiiu ja Käina vallaga riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) §des 154 ja 158 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalse õigussubjektsuse garantiid.
  6. Elanike arv ei ole sundühendamise otsustamisel määrav. Vabariigi Valitsusel lasub sundühendamise otsustamisel

§ 9lõigetest 2 ja 9 tulenev kaalutlusruum.

Vabariigi Valitsus on praktikas möönnud, et miinimumkriteerium pole sundühendamisel määrav, jättes sundühendamata mitu miinimumkriteeriumile mittevastavat omavalitsusüksust, sh Loksa linna ja Kuusalu valla. Samas tuleb valdasid kohelda võrdselt ning sundühendamise otsustamisel ei saa poliitiline argument olla ainus erandi tegemise alus. Sundühendamisel peab olema positiivne mõju, lähtudes ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludest, ning see peab aitama saavutada haldusreformi eesmärki, milleks on iseseisev, haldussuutlik ja kvaliteetseid avalikke teenuseid tagav omavalitsusüksus. 28. Vabariigi Valitsus pidi näitama, milliseid konkreetseid eeliseid toob valdade sundühendamine kaasa Pühalepa vallale või milliseid konkreetseid puudujääke soovitakse Pühalepa vallas sundühendamisega kõrvaldada. Vabariigi Valitsusel oli võimalus otsustada, et erandile mittevastav vald jätkab iseseisvana, kui vald on võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas

§ 1lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgiga.

  1. Taotleja viitab Riigikohtu kohtuasjale nr 341316, kus Riigikohus leidis, et määruse õiguspärasus sõltub sellest, kas Vabariigi Valitsus on määruse andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust. Määruse põhiseaduspärasuse kontrollimisel ei saa lähtuda sellest, mis oleks kokkuvõttes hea tervele Hiiumaale, vaid tuleb lähtuda küsimusest, kas ühendamine on kasulik Pühalepa vallale ja selle elanikele. Juhul, kui Vabariigi Valitsus ei ole Pühalepa valda puudutavas osas tuvastanud õigesti faktilisi asjaolusid ja teostanud kaalutlusõigust, on määrus põhiseadusega vastuolus ning tuleks tunnistada Pühalepa valda puudutavas osas kehtetuks.
  2. Määruse selgitused sundühendamise mõjude kohta on üldsõnalised ning kogu argumentatsioon põhineb ideel, et ühtses Hiiumaa vallas oleks kõigil parem. Sellisel käsitusel lähenemisel pole loogilist ega teaduslikku põhjendust. Määruse seletuskiri on pikk, raskesti loetav, sisaldab kordusi, kantseliiti ja üldsõnalisi põhjendusi. Seletuskirjast ei nähtu, et Vabariigi Valitsus oleks hinnanud, kas Pühalepa vallale toob sundühendamine kaasa pigem positiivsed või negatiivsed tagajärjed. Samuti ei nähtu, miks pole Vabariigi Valitsus võtnud arvesse ühtegi Pühalepa valla negatiivses arvamuses esitatud argumenti. Määruse seletuskirjast ei nähtu, millised faktid on Vabariigi Valitsus kindlaks teinud ja millistest faktidest nähtuvalt teeb Vabariigi Valitsus järelduse, et Pühalepa vald ei tule 5

(18)5 5-17-17 iseseisvana ülesannete täimisega toime. Veel enam vajaks selgitamist, kuidas Pühalepa valla ühendamine teiste Hiiumaa valdadega aitab parandada Pühalepa valla toimetulekut ning tagada Pühalepa valla elanikele praegusest kvaliteetsemaid teenuseid. Määruse põhjendused on koostatud tagantjärele, mistõttu ei pruugi need kajastada Vabariigi Valitsuse tegelikke kaalutlusi.
  1. Pühalepa vald on juba praegu võimeline iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Hiiumaa kohalike omavalitsusüksuste vahel toimib edukas koostöö ning Pühalepa valla kaotamine seda koostööd ei paranda ega tõhusta. Pärast sundühendamist teiste Hiiumaa valdadega on Hiiumaa valla võimekus tagada avalikke teenuseid Pühalepa valla elanikele väiksem. Pühalepa vald on olnud väga pikalt iseseisev ja suurepäraselt toimetulev vald, millel on ajalooline traditsioon ja kultuuripärand. Iseseisvate piirkondade kaotamine on Hiiumaa kultuuripärandi ning iseseisvate ja mitmekesiste külade arengu mahasurumine. Sundühendamisel moodustuks ebanormaalselt suure pindalaga vald (1023 km2), kus nõrgeneb valla territoriaalne sidusus ja lähedus kohaliku eluga. Asjaolu, et vallas ei ela 5000 inimest, ei muuda Pühalepa valda kuidagi vähem võimekaks.
  2. Pühalepa vald tagab enda ja naabervaldade elanikele hea kvaliteediga avalikud teenused ning valla elanikud on valla juhtimise ja majandamisega rahul. Pühalepa vallas on tagatud haridus põhihariduse tasandil, lasteaiateenus, sportimise võimalused ja huvitegevus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti on tagatud sotsiaalteenused ning vallas on olemas planeerimis- ja arendusvõimekus. Vabariigi Valitsus rõhutab sundühendamise positiivse aspektina mastaabiefekti, kuid tegelikkuses tähendab see Pühalepa valla jaoks nii teenuste mahu kui ka kvaliteedi kaotust. Sundühendamisega kaovad kohalikud lasteaiad, raamatukogud ja sotsiaalteenuste pakkumine. Valla tulu läheb küll Hiiumaa hüvanguks, kuid vallaelanike jaoks tähendab see teenuste kättesaadavuse ja mahu vähenemist, kvaliteedi halvenemist ning teiste piirkondade kulude kinnimaksmist. Taotleja möönab, et valdade ühendamisel ühtlustuvad elanike võimalused saada samalaadse kvaliteedi ja omaosalustasuga teenuseid, kuid leiab, et see toimub Pühalepa valla arvelt. Ebaõige on Vabariigi Valitsuse väide, nagu ei suudaks Pühalepa valla olemasolevad spetsialistid oma suure töökoormuse tõttu arendada süvendatult erinevaid valdkondi.
  3. Pühalepa valla elanike osakaal kogu Hiiumaa valla seas annab praegustele Pühalepa valla elanikele ainult neli mandaati 23-st, mille tõttu ei ole Pühalepa valla elanikel edaspidi sisuliselt võimalik otsustada, kuidas oma kodukanti arendada. Vabariigi Valitsus on lähtunud eeldusest, et suurem kohalik omavalitsus on haldussuutlikum kui väiksem. Tegelikkuses ei pruugi see nii olla, on ka näiteid, kui väiksem vald on edukam kui suur vald. Kuna investeeringud liiguvad moodustatava valla tõmbekeskusesse Kärdlasse, toob see Pühalepale kaasa ääremaastumise.
  4. Pühalepa vald ei nõustu Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et Pühalepa vallas tuleks sulgeda üks kahest koolist. Vallal on olemas rahalised vahendid mõlema kooli ülalpidamiseks ning kooli sulgemine poleks mõistlik ega optimaalne. Taotleja möönab, et kui kohalikul omavalitsusel ei ole raha ja vajadust pidada ülal mitut kooli, siis tuleb üks või osa koole sulgeda. Juhul, kui koolides on piisavalt õpilasi ja õpetajaid, kui on korda tehtud koolihooned ja raha koolide ülalpidamiseks, siis ei ole mõistlik kooli lihtsalt põhimõtte pärast sulgeda. Kohalike haridusasutuste sulgemine kasvatab elanike vajadust pendelrändeks. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Vabariigi Valitsus 6
(18)6 5-17-17
  1. Vabariigi Valitsus leiab, et Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused tuleb jätta rahuldamata, sest määruse vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas ega riku Emmaste ja Pühalepa valla põhiseaduslikke tagatisi.
  2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei tohi olla meelevaldne, seetõttu saab kontrollida, kas määruse andmisel on järgitud põhiseaduse formaalseid nõudeid, valitud põhiseaduspärast eesmärki teeniv ja seda saavutada aitav lahendus ning kuulatud ära vastava omavalitsusüksuse arvamus. Haldusreformi seadusest tulenevalt on haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ning seda eesmärki aitab saavutada vähemalt 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamine. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse muu hulgas riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korraldamisel.
  3. Vabariigi Valitsus algatas haldusterritoriaalse korralduse muutmise kõigi miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastavate kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes. Seejuures oli keskseks küsimuseks, millise omavalitsusüksusega miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava omavalitsusüksuse ühendamine täidab kõige paremini haldusreformi eesmärki ja on suurima positiivse mõjuga ETHS § 7 lõike 5 asjaolusid arvestades. Seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuuruse nõudest võis kõrvale kalduda üksnes põhjendatud erandjuhtudel. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aitaks saavutada

§ 1

lõikes 2 sätestatud eesmärki ainult siis, kui selle tagajärjel ei paraneks mitte ühegi haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise võimekus.

  1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ei pea olema ülekaalukat positiivset mõju kõigile ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele. Asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja kokkuvõttes peab olema positiivseid mõjusid negatiivsetest enam, seetõttu võib Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustada ka siis, kui üksikutes aspektides on esile tõstetud võimalikud neutraalsed või negatiivsed tendentsid, mis on aruka juhtimise käigus võimalik ümber pöörata.
  2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole välistatud isegi siis, kui selle tagajärjel ei paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise võimekus.

§ 9

lõige 9 annab Vabariigi Valitsusele õiguse menetlus lõpetada, kuid see ei ole Vabariigi Valitsuse kohustus. Pole välistatud, et pärast haldusreformi jääb mõne kohaliku omavalitsusüksuse elanike arv alla 5000, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole õigustatud ootust, et tema suhtes menetlus lõpetatakse. Vabariigi Valitsus hindab ühendamise otstarbekust ja vajalikkust ning mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele igas ühendamise olukorras eraldi, seetõttu ei saa mõne omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine olla põhiseadusvastane põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse mõne teise omavalitsusüksuse suhtes. Kuna omavalitsusüksus ei ole põhiõiguste kandja, ei saa see tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele. 40. Vabariigi Valitsus võib lõpetada enda algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise üksnes juhul, kui omavalitsusüksuse negatiivne arvamus on põhjendatud. Volikogu ülesanne on põhjendada, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei paranda avalike teenuste osutamist mitte üheski asjaomases alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuses. Isegi kui ühinemise tagajärjel ei paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi omavalitsusüksuse avalike teenuste osutamise võimekus, tuleks määruse vaidlustamisel näidata, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aita saavutada riigivalitsemise reformi eesmärke. 7

(18)7 5-17-17 41. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise pädevuse on seadusandja

§de 9 ja 13 kaudu delegeerinud Vabariigi Valitsusele, mistõttu tuleb määruse põhiseaduspärasust kontrollides lähtuda samadest põhimõtetest nagu seadusandja vastu võetud õigusakti puhul. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohtulik kontroll on piiratud. Kohus saab hinnata, kas Vabariigi Valitsus on kaalutlusõigust kasutanud, järginud selle eesmärki ning piire, kuid ei saa Vabariigi Valitsuse asemel hinnata haldusterritoriaalse korralduse muutmise otstarbekust ja mõju ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele. 42. Emmaste valla ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud põhiseaduse formaalseid nõudeid. Samuti kuulati ära ühendatavate omavalitsusüksuste arvamus. Emmaste ja Pühalepa vald esitasid Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta arvamused, mida Vabariigi Valitsus analüüsis haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel. Asjakohatud on Emmaste Vallavolikogu väited, nagu rikuks ärakuulamisõigust asjaolu, et Emmaste vald ühendati Hiiu, Pühalepa ja Käina vallaga vaatamata Emmaste Vallavolikogu negatiivsele arvamusele ja asjaolule, et Emmaste valla elanikud hääletasid ühinemise vastu.

ei keela sundühendamist olukorras, kus omavalitsusüksuste elanikud on rahvaküsitlusel hääletanud sundühendamise vastu või kus omavalitsusüksus esitab ühendamisettepanekule negatiivse arvamuse.

  1. Vabariigi Valitsus kaalus erinevaid asjaolusid ja huvisid ning leidis, et Emmaste ja Pühalepa valla sundühendamisel on positiivne mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele ning see on vajalik ja otstarbekas Emmaste ja Pühalepa valla võimekuse tagamiseks. Vabariigi Valitsus tugines sundühendamise mõjude hindamisel kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide hinnangutele ning võttis arvesse haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas esitatud ning Hiiu ja Käina valla vabatahtliku ühinemise kohta tehtud mõjuhinnanguid.
  2. Vabariigi Valitsus nimetas määruse seletuskirjas Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu negatiivsete arvamuste põhjendused ning esitas vastused ja selgitused, miks ta ei pea neid argumente piisavalt kaalukateks või negatiivset mõju piisavalt põhjendatuks. Vabariigi Valitsus ei pea vajalikuks korrata määruse seletuskirja põhjendusi ning palub kohtul käsitada seletuskirja arvamuse osana. Kuna sundühendamise menetluse lõpetamiseks põhjenduste esitamine on omavalitsusüksuse kohustus, on põhjendamatud taotluste etteheited sundühendamiseks piisavate põhjenduste puudumise kohta. Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlustes ei ole näidatud, et ühegi sundühendatava omavalitsusüksuse võimekus ei parane või et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aita saavutada riigivalitsemise reformi eesmärke. Asjakohatud on taotluste väited, et ühinemise järel väheneks avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, kuna omavalitsusüksustel on võimalik teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust tulevikus mõjutada. Vaidlusalune määrus ei saa olla põhiseadusvastane ka põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse Loksa linna suhtes, kelle puhul leiti, et ühinemisega kaasnevad negatiivsed mõjud ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele kaaluvad üles võimalikud positiivsed mõjud.
  3. Määruse põhiseaduspärasuse hindamisel on asjakohatu Emmaste Vallavolikogu taotluse väited, nagu rikuks kaalumiskohustust asjaolu, et määruse seletuskiri valmis väidetavalt lõplikult pärast Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse vastuvõtmist, millega otsustati lõplikult Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühendamine. Määruses ette nähtud viisil omavalitsusüksuste ühendamise kaalutlused sisaldusid suuremas osas juba Vabariigi Valitsuse poolt
  4. veebruaril 2017 omavalitsusüksustele edastatud sundühendamise ettepaneku seletuskirjas, mistõttu on Emmaste valla väide, et Vabariigi Valitsus tegelikult ei lähtunud otsuse tegemisel määruse seletuskirjas toodud põhjendustest, oletuslik ja ebaõige.
  5. Määrus on materiaalselt põhiseaduspärane, kuna aitab saavutada põhiseaduspärast eesmärki parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid. Taotluste rahuldamise korral 8

(18)8 5-17-17 jääb Emmaste ja Pühalepa valla haldussuutlikkus parandamata ning 9 550 elanikuga omavalitsusüksus loomata. Seejuures tuleb arvestada, et Hiiu ja Käina vald ei ole määrust vaidlustanud, mistõttu rikutaks taotluse rahuldamisel Hiiu valla ja Käina valla põhiseaduslikke tagatisi. Õiguskantsler
  1. Õiguskantsler on seisukohal, et määruse vaidlustatud sätted on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas, kuna määruses ei esine sellise kaaluga puudusi, mis tingiksid põhiseadusvastasuse, ning Emmaste ja Pühalepa valla sundühendamist Hiiu valla ja Käina vallaga ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
  2. Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on lubatav. Vaidlusalune määrus on nii vormilt kui ka sisult üldakt. See on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse vastuvõtmiseks ettenähtud vormis ja korras ning avaldatud Riigi Teatajas. Määrus kehtestab määramata ajaks kohaliku omavalitsuse autonoomia territoriaalse ulatuse ja osa Eesti haldusterritoriaalsest korraldusest kui tervikust. Puudub vajadus kvalifitseerida määrust üldkorraldusena, mida saaks vaidlustada halduskohtus, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 võimaldab puudutatud isikul määrust vaidlustada otse Riigikohtus ja seeläbi on tagatud tõhusam õiguskaitsevahend kui halduskohtusse pöördumine. Ka mitmete teiste riikide konstitutsioonikohtud vaatavad kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamisi läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.
  3. Määrus riivab väga intensiivselt PS §dega 154 ja 158 tagatud kohaliku omavalitsuse üksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse ja enesekorraldusõiguse garantiisid. Enesekorraldusõigust riivab see, et Emmaste vallale ja Pühalepa vallale ei jäänud pärast määruse avaldamist
  4. juunil 2017 aega ise otsustada valimistega seotud ning

§ 12lõigetes 7, 8 ja 10 nimetatud küsimusi.

Seadusandja oleks pidanud kehtestama haldusreformi seaduses tähtajad omavalitsusüksuste enesekorraldusõigust arvestades. Kuna omavalitsustelt ei saanud mõistlikult oodata vastavate otsuste langetamist enne sundühendamise otsustamist Vabariigi Valitsuses, oleks Vabariigi Valitsusel olnud kohane otsustada sundühendamine aegsasti enne

  1. juunit 2017, et jätta omavalitsusüksustele faktiliselt aega omavahel kokkuleppimiseks. Samas ei saa eeldada, et läbirääkimistel oleks väikestel omavalitsustel olnud võimalik endale soodsamaid tingimusi saavutada, seepärast ei saa eeltoodust järeldada sundühendamise vastuolu põhiseadusega.
  2. Emmaste vald ja Pühalepa vald esitasid Vabariigi Valitsusele põhjendustega arvamused, mistõttu oli vallale tagatud PS §st 158 tulenev ärakuulamisõigus. Omavalitsusüksuse arvamus ei ole Vabariigi Valitsusele sundühendamise otsustamisel õiguslikult siduv. Rahandusministeerium ei esitanud Emmaste ja Pühalepa vallale enne määruse tegemist määruse eelnõu seletuskirja või vastuväiteid muul kujul, nagu kohustab

§ 9

lõige 10 koostoimes § 9 lõike 1 punktiga 2, kuid see ei too kaasa määruse formaalset põhiseadusvastasust, sest seadusest ei tulenenud täiendava ärakuulamisõiguse andmise nõuet ning ilmselt poleks ka uus ärakuulamine kaasa toonud soodsama sundühendamismääruse kehtestamist. 51. Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine on materiaalselt põhiseaduspärane, kui see teenib põhiseaduspärast eesmärki ning aitab seda saavutada ehk on selle saavutamiseks asjakohane. Sundühendamise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ning see on põhiseaduspärane. Omavalitsusüksuste vastutus ja nõuded neile pandud ülesannete täitmisel on suurenenud ja juba praeguste ülesannete täitmisega on omavalitsusüksustel probleeme ning see nõuab organisatsioonilisi ümberkorraldusi ja haldussuutlikkuse tõusu. Mastaabiefekti taotlemine on vajalik ka elanike arvu vähenemise tõttu. 9

(18)9 5-17-17 52. Sundühendamiseks ei piisa üksnes omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumist, sest

§ 9

lõike 9 kohaselt peab Vabariigi Valitsus hindama omavalitsusüksuse negatiivse arvamuse põhjendatust, seega on seadus pannud valitsusele kaalumiskohustuse. Tingimusel, et sealjuures säilib kohalik omavalitsus kui institutsioon ehk oluliseks peetakse just kohaliku elu ülesannete paremat täitmist, on Vabariigi Valitsusel sundliitmise otsustamisel lai kaalumisvabadus. Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa PSJKS § 7 alusel nõuda määruse tühistamist ainult põhjusel, et see on vastuolus määruse aluseks oleva seadusega. Riigikohus saab hinnata ainult määruse vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikele tagatistele.

§ 9

lõike 2 kolmandas lauses nimetatud kriteeriumid on sisuliselt omavalitsusüksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel asjassepuutuvad aspektid, mida tuleks arvestada ka siis, kui need ei oleks kehtestatud seadusega, ning millele omavalitsusüksus saab tugineda määruse põhiseadusvastasust väites. Sundliitmise materiaalset põhiseaduspärasust kontrollides ei saa Riigikohus asuda ise Vabariigi Valitsuse asemel uuesti asja lahendama, sest kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. 53.

§ 9

lõike 2 lause 3 kohaselt peab sundühendamine muu hulgas olema vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse võimekuse tagamiseks. Paratamatult võib väiksema haldussuutlikkusega kohaliku omavalitsuse üksusega sundliitmine tuua vähemalt esialgu kaasa parema toimetulekuga kohaliku omavalitsuse üksuse haldussuutlikkuse vähenemise. Ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse elanikel ei ole subjektiivset õigust elada paremini kui teiste kohaliku omavalitsuse üksuste elanikel ning halvemas olukorras olijate aitamiseks on mõningane ühtlustamine vajalik. Sundühendamise põhiseaduspärasuse hindamise seisukohalt on määrav, kas Vabariigi Valitsusel on oluliste asjaolude kaalumise järel piisav alus arvata, et üldjoontes saab moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus mastaabiefekti tõttu hakkama ka nende esmatähtsate avalike teenuste kvaliteetse osutamisega, millega mõni sundühendamisel olev kohaliku omavalitsuse üksus hakkama ei saa. 54. Enamik ETHS § 7 lõikes 5 loetletud asjaoludest ja hinnang finantsvõimekusele nõuavad Vabariigi Valitsuselt prognoosotsuste tegemist, mida ei saa tõendada, vaid üksnes põhjendada.

§ 9

lõike 9 punkti 2 kohaselt on ka kohaliku omavalitsuse üksusel negatiivse arvamuse esitamisel põhjendamiskohustus ja seadus paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse hinnata, kas kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud põhjendused on kaalukad ehk kas esinevad erakorralised asjaolud, mis tugevalt toetavad prognoosi, et väikesest rahvaarvust hoolimata on vastav kohaliku omavalitsuse üksus siiski piisavalt haldussuutlik. Vabariigi Valitsuse prognoosotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb seetõttu piirduda küsimusega, kas sundühendamine on ilmselgelt põhjendamatu. Prognoosotsust saab pidada meelevaldseks siis, kui see ei põhine millelgi asjakohasel või põhineb peamiselt ilmselgelt asjakohatutel alustel. 55. Sundühendamise vajaduse üle ei saa otsustada vaid mõnede näitajate paremusele tuginedes, seetõttu ei saa Emmaste valla ja Pühalepa valla mõningasest finantsilisest paremusest järeldada, et sundühendamine oleks

§ 9lõike 2 kolmanda lausega vastuolus.

Mastaabiefektid on otsesemalt seotud elanike arvuga. Parem finantsvõimekus võimaldab mastaabiefekti puudumist küll mõneti kompenseerida, kuid see võib negatiivselt mõjutada kulude kokkuhoidu. 56. Õiguskantsler möönab, et määruse seletuskiri võinuks olla ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud aspektide väljatoomisel ning Emmaste valla ja Pühalepa valla vastuväidete ümberlükkamisel põhjalikum (eriti finantsvõimekuse ja avalike teenuste osutamise taseme osas). Samas on ebatäpne Emmaste valla ja Pühalepa valla väide, et elanike arvu suurus ei mõjuta omavalitsusüksuse haldusvõimekust. Siseministeeriumi tellitud OÜ Geomedia koostatud indeks ei tõesta, et rahvaarvult 10

(18)10 5-17-17 suuremad kohalikud omavalitsused oleksid haldussuutlikumad, aga indeks ei anna ka võimalust väita, et nad seda ei ole. Samuti pole alust arvata, et Vabariigi Valitsus on sundühendamise otsustamisel
  1. juunil 2017 lähtunud muudest kaalutlustest kui need, mis sisalduvad
  2. juuni
  3. a määruse seletuskirjas.
  4. Õiguskantsler ei nõustu, et Emmaste vallale ei laiene teiste omavalitsusüksuste vabatahtlikul ühinemisel sõlmitud ühinemisleping, mis näeb muu hulgas ette endisest omavalitsusüksustest osavaldade moodustamise. Põhjendamatu on eeldada, et tulevases Hiiumaa vallas moodustatakse osavallad vaid omavahel vabatahtlikult ühinenud omavalitsusüksustes ja endine Emmaste vald jäetaks sellest kõrvale. Tulenevalt

§ 15

lõikest 1 peab omavalitsusüksus looma osavalla ka juhul, kui seda otsustab ainult üks ühinev omavalitsusüksus, mis tähendab, et Emmaste vallal on võimalik tagada enda territooriumil osavalla moodustamine. Samuti ei tingi määruse põhiseadusvastasust asjaolu, et ühinemisleping on volikogu 2/3 koosseisu häälteenamusega muudetav.

  1. Kuigi Loksa linna iseloomustavaid olulisi näitajaid arvestades võimaldab Loksa linna Kuusalu vallaga sundühendamata jätmine seada kahtluse alla Vabariigi Valitsuse järjekindluse kaalumise teostamisel ja tekitab kahtluse kaalutlusõiguse võimalikust kuritarvitamisest poliitilistel põhjustel, ei tulene sellest aga teiste kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise põhiseadusvastasus. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. VAIDLUSTATUD SÄTTED
  2. Vabariigi Valitsuse
  3. juuni
  4. a määrus nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
  5. aprilli
  6. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ning § 4: „§
  7. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine

(1)Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus.
(2)Uue haldusüksuse nimeks määratakse Hiiumaa vald. [---] § 2. Haldusüksuse piiri määramine ja kaardistamine
(1)Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustatava Hiiumaa valla piiriks on senise Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla piir, välja arvatud nende omavahelises osas. [---] §
  1. Vabariigi Valitsuse
  2. aprilli
  3. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse
  4. aprilli
  5. a määrusega nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ kinnitatud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut“ muudetakse järgmiselt: 1) Hiiu maakonna valdade loetellu lisatakse sõna „Hiiumaa“; 2) Hiiu maakonna valdade loetelust jäetakse välja sõnad „Emmaste,“, „Hiiu,“, „Käina,“ ja „Pühalepa“.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11
(18)11 5-17-17
  1. Kohtuasjas on vaidluse all Vabariigi Valitsuse määruse põhiseaduspärasus, millega muudetakse mh Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalset korraldust, piire ja nime ning Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut. Kolleegium käsitleb kõigepealt Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotluste lubatavust (I) ja hindab seejärel Vabariigi Valitsuse määruse vaidlusaluste sätete kooskõla põhiseadusega (II ja III). I
  2. PSJKS § 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt on Riigikohus pädev läbi vaatama selliseid PSJKS § 7 alusel esitatud taotlusi, mille on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja milles väidetakse PSJKS §s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (Riigikohtu üldkogu
  4. märtsi
  5. a otsus kohtuasjas nr 341809, punkt 44). Kohaliku omavalitsuse volikogu peab PSJKS § 7 alusel kohtusse pöördumiseks hääletama Riigikohtule esitatava taotluse lõppteksti üle ja see otsus tuleb vastu võtta volikogu koosseisu häälteenamusega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teine lause) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 341316, punkt 81).
  8. Emmaste Vallavolikogu võttis
  9. juunil 2017 vastu otsuse nr 189, mille punkti 2 kohaselt otsustati esitada Riigikohtule taotlus tunnistada määrus tervikuna põhiseadusvastaseks ning kehtetuks.
  11. juulil
  12. a esitas Emmaste Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palus tunnistada määruse tervikuna PS §dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks. Riigikohus jättis
  13. augusti
  14. a määrusega Emmaste Vallavolikogu
  15. juuli
  16. a taotluse käiguta, kuna puudusid taotluse lubatavust kinnitavad tõendid. Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtunud, et Emmaste Vallavolikogu oleks Riigikohtule taotluse esitamist otsustades hääletanud taotluse lõppteksti üle.
  18. augustil 2017 võttis Emmaste Vallavolikogu vastu otsuse nr 27, mille punktide 2 ja 3 kohaselt täiendati
  19. juuli
  20. a taotlust, paludes tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusvastaseks ning § 2 lõige 1 kehtetuks. Emmaste Vallavolikogu
  21. augusti
  22. a istungi protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas üheksast Emmaste Vallavolikogu liikmest kuus. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt olid volikogu liikmed tutvunud Riigikohtule esitatava taotluse lõpptekstiga.
  23. Riigikohtule
  24. augustil 2017 esitatud täiendatud taotluses leiab Emmaste Vallavolikogu, et määrus või alternatiivselt selle § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ning § 4 on vastuolus PS §st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusega ja PS §st 158 tuleneva ärakuulamisõigusega.
  25. Pühalepa Vallavolikogu võttis
  26. augustil 2017 vastu otsuse nr 27, mille punkti 1 kohaselt otsustati esitada Riigikohtule taotlus tunnistada Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 tervikuna põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Pühalepa Vallavolikogu
  27. augusti
  28. a istungi protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas 11-st Pühalepa Vallavolikogu liikmest
  29. Taotlusest ja sellele lisatud 12
(18)12 5-17-17 dokumentidest nähtuvalt olid volikogu liikmed tutvunud Riigikohtule esitatava taotluse lõpptekstiga.
  1. Riigikohtule
  2. augustil 2017 esitatud taotluses leiab Pühalepa Vallavolikogu, et määrus on vastuolus PS §st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusega ja PS §st 158 tuleneva ärakuulamisõigusega.
  3. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused on lubatavad. II
  4. Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada määrusega valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmist, samuti kinnitada määrusega haldusüksuste nimistu ja teha selles muudatusi tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest (ETHS § 71 lõiked 2–4, § 3 lõige 1). Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuste ettevalmistamine ja elluviimine haldusreformi rakendamisel aastatel 2016–2018 on reguleeritud haldusreformi seaduses (

§ 27

). Riigikohus hindas haldusreformi seaduses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise regulatsiooni põhiseaduspärasust kohtuasjas nr 341316 ning leidis, et nimetatud seadus on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas, v.a

§ 24

lõike 1 teine lause, mis reguleeris haldusterritoriaalse korralduse muutmise rahastamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 341316).
  3. Kohtuasjades nr 51721, 51722 ja 51723 tehtud otsustes jäi Riigikohus kohtuasjas nr 341316 haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kohta võetud seisukohtade juurde ja hindas seda, kas Vabariigi Valitsuse määrused olid vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ja kas kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel oli järgitud selleks seaduses sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 56–64; asjas nr 51722/10, punktid 54–62 ja asjas nr 51723/10, punktid 55–63). Riigikohus selgitas nimetatud kohtuasjades, milliseid seadusest tulenevaid nõudeid pidi Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgima ning milline on kohtu pädevus Vabariigi Valitsuse otsustuse põhiseaduspärasuse hindamisel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 67–75; asjas nr 51722/10, punktid 65–73 ja asjas nr 51723/10, punktid 66–74). Tuginedes eelnimetatud kohtuotsustes toodud õiguslikele põhjendustele, hindab kolleegium alljärgnevalt seda, kas vaidlusalune määrus on vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ning kas Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud selleks seaduses sätestatud nõudeid. III
  8. Emmaste Vallavolikogu leiab, et vaidlusalune määrus tervikuna või alternatiivselt määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ja § 4 rikuvad Emmaste valla PS § 154 lõikes 1 ja §s 158 sätestatud tagatisi. Taotleja märgib, et on vaidlustanud määruse tervikuna põhjusel, et määruse kõik sätted on omavahel seotud ning suunatud Emmaste valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisele. Pühalepa Vallavolikogu on taotlenud vaidlusaluse määruse põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamist valda puudutavas osas. 13

(18)13 5-17-17
  1. Kolleegium märgib, et Emmaste ja Pühalepa valla enesekorraldusõiguse piirang tuleneb eelkõige määruse § 1 lõikest 1, mis toob kaasa uue haldusüksuse moodustamise olemasolevate Emmaste, Hiiu, Käina ja Pühalepa valla ühinemise teel, mistõttu senised vallad kui avalikõiguslikud juriidilised isikud lõpevad. Kolleegium nõustub Emmaste Vallavolikoguga, et määruse ülejäänud sätted on seotud määruse § 1 lõikest 1 tuleneva haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, kuid mitte kõik ülejäänud sätted ei piira taotleja enesekorraldusõigust, mistõttu võtab kolleegium aluseks Emmaste Vallavolikogu taotluse teise, täpsustatud alternatiivi. Taotlejate enesekorraldusõigust piiravaks tuleb pidada ka määruse § 1 lõiget 2, mille järgi määratakse moodustatava haldusüksuse nimeks Hiiumaa vald, samuti määruse § 2 lõiget 1, mille järgi kaotatakse senine omavaheline piir ühinevate omavalitsusüksuste vahel. Piirang tuleneb ka määruse §st 4, mille järgi kustutatakse Emmaste valla ja Pühalepa valla nimi Eesti territooriumi haldusüksuste nimistust. Kuna taotlejad põhjendavad määruse vaidlustatud sätete põhiseadusvastasust koos, siis ei hinda ka kolleegium sätete põhiseaduspärasust eraldi.
  2. Vabariigi Valitsus on kehtestanud vaidlusaluse määruse seadusest tuleneva volitusnormi (ETHS § 3 lõige 1 ja § 71 lõiked 2–4) alusel ning määrus on seaduses ettenähtud korras avaldatud Riigi Teatajas. Kolleegium hindab alljärgnevalt seda, kas määruse § 1 lõikes 1 sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine on põhiseadusega kooskõlas ja Vabariigi Valitsus on Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel järginud seaduse nõudeid.
  3. Vabariigi Valitsus algatas Emmaste valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise, kuna rahvastikuregistri andmetel oli
  4. jaanuari
  5. a seisuga Emmaste vallas 1241 elanikku. Vabariigi Valitsus algatas Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise, kuna rahvastikuregistri andmetel oli
  6. jaanuari
  7. a seisuga Pühalepa vallas 1590 elanikku. Emmaste valla ega Pühalepa valla kohta ei olnud Vabariigi Valitsus teinud

§s 8 nimetatud määrust volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kinnitamiseks, samuti ei olnud valitsus kohaldanud kummalegi vallale

§ 9

lõikes 3 nimetatud erandeid (

§ 9lõike 2 esimene lause).

Vabariigi Valitsus tegi Emmaste vallale, Pühalepa vallale, 4623 elanikuga Hiiu vallale ja 2069 elanikuga Käina vallale ettepaneku ühineda ja moodustada 9550 elanikuga Hiiumaa vald. Vabariigi Valitsuse ettepanekule ehk määruse eelnõule oli lisatud seletuskiri, milles Vabariigi Valitsus põhjendas haldusterritoriaalse korralduse muutmist (ETHS § 8 lõike 2 punkt 1).

  1. Kuigi Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu ei nõustunud Vabariigi Valitsuse ettepanekuga, esitades selle kohta negatiivsed arvamused, otsustas Vabariigi Valitsus
  2. juunil
  3. a jätkata haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlust ja võttis
  4. juunil
  5. a vastu vaidlusaluse määruse. Määruse § 1 lõike 3 kohaselt esitas Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise põhjendused määruse seletuskirjas, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel http://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised. Määruse seletuskiri sisaldab Vabariigi Valitsuse põhjendusi nii haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise (esialgu esitatud ettepaneku seletuskirjas) kui ka volikogude negatiivsete arvamuste väidete kohta, mistõttu on edaspidi viidatud üksnes määruse seletuskirjale.
  6. Emmaste Vallavolikogu leidis ettepaneku kohta esitatud arvamuses, et ühinemisel on Emmaste valla jaoks ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaolusid arvestades negatiivne mõju ning ühinemine pole haldusreformi eesmärkide täitmiseks vajalik. Lisaks selgus elanike küsitlusest suur vastuseis ühinemisele, mistõttu peaks valdade ühendamist õigustama kaalukad argumendid. Ühinemine pärsiks Emmaste piirkonna arengut. Emmaste vald ei saaks väikese rahvaarvu ja asendi tõttu oma piirkondliku arengu huve suures volikogus kaitsta. Emmaste jääks äärealale ja tähelepanu alt välja, samas kui uue vallavalitsuse põhitegevuse kulude katmisel peaks osalema suuremas mahus. 14

(18)14 5-17-17 Emmaste valla elanikele on teada Kõrgessaare valla Hiiu vallaks ühinemise negatiivne kogemus: elanikud ei ole seal rahul, sest mitmed teenused pole enam kättesaadavad ja võim on jäänud rahvast kaugele. Ühendamise korral väheneks avalike teenuste pakkumise võimekus ka Emmaste piirkonna elanikele. Kärdla ühendvalla keskusena jääb Emmastest liiga kaugele ning ühistranspordiühendus Kärdlaga on halb. Praegu on avalike teenuste pakkumine korraldatud kiirelt ja kvaliteetselt ning kõik vajalikud spetsialistid on vallas olemas, harva vajaminevaid teenuseid ostetakse sisse. Selline mudel aitab tagada ka kulude kokkuhoidu. Valdkonnaüleste spetsialistide professionaalsus tagatakse koolitustega. Iseseisval Emmaste vallal on suuremad eeldused tagada piirkonna konkurentsivõime ja areng, sest valla finantsvõimekus ja teenuste tase on suurepärased. Hiiumaa arengut on edaspidi võimalik edendada Hiiumaa Omavalitsuste Liidu kaudu, kus erinevate poolte tegutsemisel oleks kaitstud ka väiksema piirkonna huvid. Emmaste vald moodustab iseseisva toimepiirkonna, sest valdav osa elanikest töötab ja õpib vallas. Määruse seletuskirjas viidatud osavalla süsteem ei taga investeeringute tegemist Emmastesse ning ilmselt kaoksid mitmed vallas kehtestatud toetused. Ühendamise mõju demograafilisele situatsioonile on negatiivne, kuna noored pered koliksid uue vallakeskuse lähedusse. Negatiivsena mõjub ka see, kui Emmaste Põhikooli jätkamine piirkonnas poleks enam kindel. Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi kohaselt on Emmaste vald üks võimekamaid omavalitsusi Eestis ega ole juba aastaid vajanud vahendeid tasandusfondist.
  1. Vabariigi Valitsus käsitles määruse seletuskirjas Emmaste Vallavolikogu negatiivse arvamuse põhjendusi ning tõi ära oma seisukohad nende kohta (määruse seletuskirja lkd 31–39). Vabariigi Valitsus selgitas, et elanike arvamus ei ole eraldiseisva asjaoluna aluseks menetluse lõpetamisele, menetluse lõpetamiseks peaks vald põhjendama valdava negatiivse mõju ilmnemist ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Väide, et Emmaste peab ühinemise järel kandma teiste omavalitsuste ebamõistlikke püsikulusid, ei arvesta ühinemisel moodustuva omavalitsuse kui terviku elanike kasvava heaolu ja paranevate elutingimuste tagamise vajadusega. Kogu saare ühendamine üheks omavalitsuseks on vajalik, sest ühendatava omavalitsuse haldusterritoorium peaks olema kooskõlas inimeste harjumuspäraste liikumissuundadega. Hiiumaa omavalitsused moodustavad ühe toimepiirkonna. Kõrgessaare valla elanike väidetav negatiivne kogemus ei saa põhjendada negatiivset mõju Emmaste valla elanikele. Teenuste kättesaadavuse tagamine ühinemise tulemusena moodustuva valla kõigis osades on moodustuva omavalitsusüksuse organite lahendada ja Hiiumaa valla KOÜS §st 4 tulenev kohustus. Piisav argument ei ole see, et Emmaste valla teenuste taseme kohta pole tehtud etteheiteid, sest vald ei ole kordagi kuulunud Riigikontrolli valimisse. Teenuskeskuste võrgustik ning oskuste koondamine ja parima teenusvõimekuse ülekandmine teistele omavalitsustele on kindlasti teenuste kvaliteedile positiivse mõjuga. Hiiumaa praegune demograafiline seis võimaldab osa teenuseid osutada vaid tervikpiirkonnas ning vallad eraldiseisvana ei ole võimelised seda teenuste osutamise pädevust arendama. Ühinemise tulemusena ühtlustub elanike võimalus saada samalaadse kvaliteedi ja omaosalustasuga teenuseid, see aga loob ühtlasema elukeskkonna. Eeldusel, et Käina ja Hiiu valla ühinemislepingus kokku lepitu laieneb ka Emmastele, pole negatiivseid mõjusid avalike teenuste kvaliteedile ette näha.
  2. Vabariigi Valitsus märkis, et hinnates mõju haldussuutlikkusele tuleb arvestada mitte niivõrd elanikele osutatavaid igapäevateenuseid kui omavalitsuse administratiivset võimekust. Hiiumaa valdade ühinemise finantsmõjude analüüsist (OÜ Cumulus Consulting
(2016)Hiiumaa valdade ühinemisega kaasnevate finantsmõjude hinnang) selgub, et ühinemisel avaldub väga selgelt mastaabiefekt, nelja valla põhitegevuse tulem oleks üle 850 000 euro, mis võimaldab suhteliselt kiiresti ellu viia ka suuremahulisi investeeringuid. Hiiumaale on iseloomulik ka see, et ühe omavalitsuse elanike elukvaliteet sõltub teise omavalitsuse teenustest, kusjuures nad ei saa kaasa rääkida teise valla teenuste korraldamisel. Ühendatavate omavalitsuste piiratud finantsid ja väike teenuspiirkond ei võimalda palgata kõiki vajalikke spetsialiste. Kuna omavalitsused osutavad vastastikku teenuseid, kulutavad nad tarbetult vastastikusele kooskõlastamisele ja omavahelisele 15
(18)15 5-17-17 arvlemisele. Ühendamisega tekib võimekus välja arendada piirkondlikud ja regionaalsed kompetentsivaldkonnad, nt turismi- ja ettevõtlusarendus, süsteemne rahvusvaheline suhtlemine jms. Arvestades käimasolevat regionaalhalduse reformi, oleks ühtse Hiiumaa valla tekkimisel võimalik sisuliselt maakondlikud ülesanded anda täitmiseks kohalikule omavalitsusele.
  1. Valitsuse seletuskirjas viidati
  2. a koostatud analüüsile „Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine“, milles analüüsitakse praegusi ühistranspordiühendusi ja nende arendamise perspektiive, samuti teedevõrku ja selle arengut. Analüüsi peamine järeldus on, et bussiliinivõrk tagab suhteliselt head ühendused kohalike keskustega ja toimepiirkonna keskusega. Siiski on liinivõrgu arendamisel arenguruumi just regulaarsete ühenduste parandamisel. Emmaste piirkond on keskusega nõrgemalt seotud ning seda tuleb teenuste osutamise struktuuri kujundamisel ja bussiliinivõrgu arendamisel arvestada. Ühinemise tulemusel moodustuv omavalitsus peab tagama valla kui terviku juhtimise. Hiiumaa Arengustrateegias 2010+
(2013)on põhjalikult analüüsitud Hiiumaa arengustsenaariume ning seal pakutud strateegiad nõuavad kõik sihipärast arendustegevust. Praxise
  1. a koostatud Eesti koolivõrguanalüüsi kohaselt on Hiiumaa põhikoolivõrk optimaalne, vähenema peaks üks kool Pühalepa vallast. Ühendamine ei tohiks kaasa tuua negatiivset mõju hariduslikule olukorrale. Seega on ühendatava piirkonna kui terviku ja selle elanikkonna perspektiivist ühinemisel positiivne mõju ning Emmaste arvamus ei toonud välja uusi mõjuvaid argumente.
  2. Pühalepa Vallavolikogu negatiivses arvamuses toodi välja, et vald on võimeline iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Pühalepa vallale pole tehtud etteheiteid avalike teenuste kvaliteedi või koosseisu kohta. Pühalepa vald on praegu 37 keskmisest rikkama põhituluga valla hulgas, tal on piisav investeerimisvõimekus ja võimekus tagada elanikele teenuseid, kusjuures paljusid teenuseid osutatakse soodsalt või lausa tasuta. Ühendamise järel muutub Hiiumaa vald ühtlaselt keskmisest kuni 10% väiksema põhituluga omavalitsuseks. Ühendamise tagajärjel teenuste tase langeb ning halduskulud suurenevad, see ei ole kooskõlas haldusreformi eesmärgiga. Pühalepa valla elanikud ei ole ühinemisega nõus.
  3. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei olnud Pühalepa Vallavolikogu negatiivses arvamuses esitatud põhjendused ühinemise negatiivse mõju kohta piisavalt kaalukad selleks, et menetlus lõpetada. Vabariigi Valitsus selgitas, et ainult moodustuvas Hiiumaa vallas tervikuna on võimalik tagada haldusreformi eesmärk, Pühalepa valla iseseisvana jätkamise korral pole see võimalik. Nagu nähtub Hiiumaa valdade ühendamisega kaasnevate finantsmõjude analüüsist, tekib ühinemise tulemusena aastal 2018 ligi 12 miljoni euro suuruse põhitegevuse tuluga omavalitsusüksus, põhitegevuse tulemiga 1 miljon eurot, ning investeerimisvõimekus kasvab ajas veel. Võimalik on kavandada tervikult saarelise omavalitsuse infrastruktuuri ja teenuste pakkumist, mis loob eeldused parema kulutõhususe saavutamiseks omavalitsuse majandamisel ja teenuste osutamisel. Kuigi summaarselt moodustuva valla halduskulud suurenevad, vähenevad need osakaaluna kogukuludest. Teenuste osutamine kõigis seniste omavalitsuste territooriumil asuvates asustusüksustes tuleb Hiiumaa vallal KOÜS § 4 alusel tagada ning puudub objektiivne alus väita, et teenuste tase praeguse Pühalepa valla territooriumil langeks. Valla negatiivses arvamuses pole näidatud, kuidas vald eraldiseisvalt jätkates kavatseb tagada majandusliku potentsiaali või avalike teenuste võimekuse kasvu. Hiiumaa on üks toimepiirkond, mille peamise keskusena eristub Kärdla linn ning kohaliku toimepiirkonna keskusena Käina alevik.
  4. Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Valitsus järgis Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel seadusest tulenevaid nõudeid. Oluline on arvestada, et haldusreformi eesmärk on ka ühtlasema piirkondliku arengu tagamine. Vabariigi Valitsus ongi kaalumisel tuginenud muu hulgas vajadusele tagada kogu piirkonna areng, ühtlustades 16
(18)16 5-17-17 elanikkonnale pakutavate avalike teenuste kvaliteeti ja omaosalust nende eest tasumisel, samuti valla makstavaid toetusi. Valitsus põhjendas ettepanekus välja toodud ühinemise mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Samuti on määruse seletuskirjas käsitletud Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu negatiivses arvamuses esitatud põhjendusi ning selgitatud, miks need põhjendused ühinemise negatiivse mõju kohta ei olnud piisavalt kaalukad, et menetlus lõpetada. Vabariigi Valitsus asus seisukohale, et ühinemise positiivsed mõjud on selgelt ülekaalus, kui võtta aluseks haldusreformi eesmärkide täitmine ja arvestada ühinemise mõju olulistele asjaoludele nende kogumis. Kolleegiumi hinnangul on Vabariigi Valitsuse kaalutlused Emmaste ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsustust. 84. Määruse seletuskirjas pole mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele põhjendatud ühesuguse põhjalikkusega. Tegemist pole kolleegiumi hinnangul seaduse nõuete rikkumisega, sest seadus ei nõua, et liitumisel peaks olema positiivne mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele kõigi omavalitsusüksuste jaoks. Samuti ei saa pidada seaduse nõuete rikkumiseks asjaolu, et Vabariigi Valitsus opereerib seletuskirjas oletustega ega kasuta positiivse mõju põhjendamiseks kindlat kõneviisi. Vabariigi Valitsuse hinnang liitumise mõjudele on tulevikku suunatud ning tegelikud mõjud sõltuvad ka liituvate omavalitsusüksuste tegevusest.

§ 9

lõikest 9 tulenevalt võis kohaliku omavalitsuse üksus Vabariigi Valitsuse ettepanekuga mittenõustumise korral esitada negatiivse põhjendatud arvamuse, mille põhjenduste kaalukust pidi Vabariigi Valitsus hindama. Seega tulenes omavalitsusüksuse põhjendamiskohustus seadusest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 71 ja 74–75; asjas nr 51722/10, punktid 69 ja 72–73; asjas nr 51723/10, punktid 70 ja 73–74).
  3. Vabariigi Valitsuse kaalutlused Emmaste ja Pühalepa valla ühendamiseks nähtuvad seletuskirjast ning asjaolu, et määruse seletuskiri ei olnud taotlejatele enne
  4. juunit 2017 kättesaadav, ei anna alust kahtluseks, et neist kaalutlustest vaidlusaluse määruse andmisel ei lähtutud. Kõik seletuskirjas toodud asjaolud, kaasa arvatud taotlejate negatiivsed arvamused, olid Vabariigi Valitsusele teada enne küsimuse otsustamist. Seletuskirjas toodud põhjendused annavad alust järelduseks, et arvesse on võetud ka Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu negatiivsetes arvamustes toodud argumente. Vabariigi Valitsuse otsustuse aluseks on lisaks Vabariigi Valitsuse nõustamiseks

§ 5

lõike 4 alusel moodustatud Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni arvamusele ka mitmed uuringud ja ekspertiisid, millele on seletuskirjas viidatud.

  1. Põhjendatud on Vabariigi Valitsuse viide KOÜS §le 4, mille lõike 1 järgi peab ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksus tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi korraldatakse avalike teenuste osutamist kõikides asustusüksustes, kus enne ühinemist paiknesid valla- või linnavalitsused. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille täitmine on ühinemise tulemusena tekkinud vallale kohustuslik.
  2. Vabariigi Valitsus on seletuskirjas mõnel juhul tuginenud Käina ja Hiiu valla ühinemislepingus kokkulepitule. Selline viitamine ei ole vale, sest

§ 12

lõike 2 punkti 3 kohaselt tuli ühinemisettepaneku saanud omavalitsusüksustel hiljemalt 15. juuniks 2017 sõlmida ühinemiskokkulepe, selle kinnitamata jätmisel lähtutakse eelviidatud sättes toodud küsimuste lahendamisel

12 lõike 7 kohaselt vabatahtlikult ühinenud omavalitsusüksuste ühinemislepingus kokkulepitust. 88. Kolleegium leiab, et Emmaste Vallavolikogule ja Pühalepa Vallavolikogule oli kooskõlas PS §ga 158 tagatud ärakuulamisõigus ja võimalus avaldada menetluses arvamust valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. Omavalitsusüksuse negatiivse arvamusega 17

(18)17 5-17-17 pidi Vabariigi Valitsus arvestama

§ 9

lõikest 9 tulenevalt, kuid negatiivne arvamus ei toonud automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Kolleegium nõustub Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et omavalitsusüksuste elanike küsitluse tulemused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel siduvad ning siduvuse nõue ei tulene ka PS §st 158 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 341316, punkt 136).
  3. Vastuseks taotlejate seisukohale, et Vabariigi Valitsus on Emmaste valda ja Pühalepa valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsused asjas nr 51721/10, punkt 96; asjas nr 51722/10, punkt 93; asjas nr 51723/10, punkt 91).
  6. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et Emmaste valla ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ning § 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6, jätab kolleegium Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused rahuldamata. Priit Pikamäe, Viive Ligi, Saale Laos, Paavo Randma, Malle Seppik 18

(18)18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.