← Eesti

5-17-20/9

Obsah (6)§ 9§ 1§ 12§ 27§ 24§ 7

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 51720 19. oktoober 2017 Ee

), mis jõustus

  1. juulil
  3. Tuginedes

§ 9

lõikele2, algatas Vabariigi Valitsus Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise.

  1. veebruaril 2017 tegi Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nimel Mikitamäe vallale ettepaneku ühineda Meremäe valla, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulgaga (Hindsa, Koorla, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrtsõ, Saagri, Saagrimäe, 5-17-20 Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Toodsi, Tserebi ja Väiko-Tiilige külad) uueks haldusüksuseks Võru maakonnas nimega Setomaa vald (468,7 km2, elanikke 3586).
  3. mail 2017 otsustas Mikitamäe Vallavolikogu esitada Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta Põlva maavanemale ja Võru maavanemale negatiivse arvamuse.
  5. juuni 2017 istungil tegi Vabariigi Valitsus protokollilise otsuse nr 27, mille punkti 3.10 kohaselt otsustas jätkata haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise menetlust Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühendamiseks ning Misso valla territooriumiosa (Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi külad) üleandmiseks Värska valla koosseisu ning määrata moodustuva omavalitsusüksuse nimeks Setomaa vald (pindala 460,8 km2, elanikke 3577).
  6. Vabariigi Valitsus võttis
  7. juulil
  8. a vastu määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ (edaspidi määrus nr 125). Määruse nr 125 § 1 lõike 1 järgi moodustatakse Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühinemise teel uus haldusüksus, mis sama paragrahvi teise lõike kohaselt hakkab kandma nime Setomaa vald. Määruse nr 125 § 5 lõike 2 kohaselt jõustuvad § 1 lõiked 1 ja 2 Setomaa valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
  9. Vabariigi Valitsus võttis
  10. juulil
  11. a vastu määruse nr 128 „Vabariigi Valitsuse
  12. juuli
  13. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine” ja Vabariigi Valitsuse
  14. aprilli
  15. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (edaspidi määrus nr 128). Määrusega nr 128 täiendati määruse nr 125 paragrahvi 1 lõikega 21, mille kohaselt arvati moodustatav Setomaa vald Võru maakonna koosseisu, ja §ga 11, mille järgi arvati Mikitamäe vald ja Värska vald Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu.
  17. juulil 2017 esitas Mikitamäe Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palus tunnistada määrused nr 125 ja 128 põhiseaduse (PS) §dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks.
  18. augustil 2017 esitas Mikitamäe Vallavolikogu Riigikohtule täiendatud taotluse, milles palus alternatiivina tunnistada määruse nr 125 § 1 lõiked 1 ja 2 põhiseadusvastaseks ning § 3 lõige 1 kehtetuks. MIKITAMÄE VALLAVOLIKOGU TAOTLUS
  19. Taotleja leiab, et määrused on vastuolus Mikitamäe valla PS §des 154 ja 158 sätestatud tagatistega ning PS §ga 3 ja § 87 punktiga
  20. Määruste andmisel ei ole arvestatud põhiseaduslikke tagatisi täpsustavate seadusesätetega, samuti on koheldud Mikitamäe valda ebavõrdselt. Sundühendamine riivab Mikitamäe valla enesekorraldusõigust tõsiselt, kuna lõpetab tema õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata Mikitamäe Vallavolikogu ja valla elanike arvamuse. Taotleja vaidlustab ühe alternatiivina määrused tervikuna, kuna määruste sätted on omavahel seotud ning suunatud Mikitamäe valla sundühendamisele Meremäe valla, Luhamaa nulga ja Värska vallaga.
  21. Elanike arv ei ole sundühendamise otsustamisel määrav. Vabariigi Valitsusel on sundühendamise otsustamisel

§ 9lõigetest 2 ja 9 tulenev kaalutlusruum.

Sundühendamisel peab olema positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludest, ning see peab olema otstarbekas Mikitamäe valla võimekuse tagamiseks. 2

(17)2 5-17-20 10. Vabariigi Valitsusel on haldusterritoriaalse korralduse muutmisel põhiseadusest (PS §ga 154 tagatud enesekorraldusõigus) ja seadusest (

§ 9

lõige 2 ja lõike 9 punkt 2) tulenev ulatuslik põhjendamiskohustus, mille järgimine on oluline, sest üksnes põhjendatud määruste põhiseaduspärasust saab kohus tõhusalt kontrollida. Asjaolude tuvastamisel on Vabariigi Valitsus seotud uurimispõhimõttega, olles kohustatud välja uurima kõik olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid. Kuna määrused lõpetavad Mikitamäe valla õigussubjektsuse, Vabariigi Valitsusel on lai kaalutlusõigus, otsustamise kriteeriumid on abstraktsed ning taotleja ja tema elanikud on sundühendamise vastu, on Vabariigi Valitsusel keskmisest ulatuslikum uurimis-, põhjendamis- ja tõendamiskohustus. Tuleb ära näidata, millised ja millises valdkonnas on Mikitamäe valla võimekuses puudujäägid ning kuidas konkreetselt toob sundühendamine kaasa puudujääkide kõrvaldamise.

  1. Mikitamäe vald leiab, et ka põhiseaduslikkuse kontroll peab olema praegusel juhul range, kuna sundühendamisega lõpetatakse Mikitamäe valla õigussubjektsus, Vabariigi Valitsus ei ole tuginenud igakülgsetele andmetele ning määrused on olemuselt üksikaktid. Taotleja hinnangul on Riigikohus kohtuasjas nr 341316 leidnud, et määruste õiguspärasus sõltub sellest, kas Vabariigi Valitsus on määruste andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust. Kaalumisõiguse teostamist ja asjakohaste asjaolude tuvastamise õigsust ei ole võimalik kontrollida vähem intensiivse põhiseaduspärasuse kontrolli puhul. Seaduse ja selle täitmiseks antava täitevvõimu akti konkreetsusaste on erinev, seetõttu ei saa piirduda määruste põhiseaduspärasuse kontrollimisel ilmselgete vigade kontrolliga. Sellisel juhul jääks Mikitamäe vald ilma efektiivsest õiguskaitsest.
  2. Vabariigi Valitsus on Mikitamäe sundühendamisel rikkunud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust, kuna ei ole põhjendanud, kuidas on sundühendamine vajalik ja otstarbekas Mikitamäe valla haldusvõimekuse tagamiseks. Samuti ei ole Vabariigi Valitsuse ettepanekus põhjendatud positiivset mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele.
  3. Määruse nr 125 põhjendused sundühendamise mõjude kohta on napid, need ei ole tõendatud konkreetsete uuringutega ega arvesta Mikitamäe vallaga seotud asjaoludega. Põhjendused tuginevad üldisele eeldusele, et suurem omavalitsusüksus on parem. Samuti on määruse nr 125 põhjendused koostatud tagantjärele, mistõttu ei pruugi need kajastada Vabariigi Valitsuse tegelikke kaalutlusi. Kohtulikult kontrollitavad põhjendused piirduvad
  4. juuni
  5. a protokollilise otsuse seletuskirjaga ja ei ole piisavad. Vabariigi Valitsuse vastused taotleja negatiivsele arvamusele on ebaõiged ning enamiku kriteeriumite puhul on üksnes märgitud, et Mikitamäe valla seisukohad ei ole argumenteeritult põhjendatud. Korduvalt on viidatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse (KOÜS) § 4 lõikele 1, mille järgi peab moodustatav Setomaa vald tagama teenuste kättesaadavuse varasemaga samal tasemel. KOÜS § 4 lõige 1 on deklaratiivne säte, mis ei anna omavalitsusüksusele ega selle elanikele garantiisid. Mikitamäe vald ei saanud põhjendada, miks Vabariigi Valitsuse hüpoteetilised käsitlused sundühendamise positiivsetest mõjudest ei pea paika.
  6. Vabariigi Valitsus on eiranud Mikitamäe valla ja tema elanike arvamust sundühendamise kohta, mis on vastuolus ETHS § 7 lõike 5 punktiga 3 ja PS §ga
  7. 26.–
  8. jaanuaril 2017 toimunud rahvaküsitlusel olid nii Mikitamäe kui ka Meremäe elanikud küll ühtse Setomaa poolt, kuid mitte ülekaalukalt. Küsitluse ajal ei olnud teada, et ühendamise korral arvatakse Mikitamäe vald liikumist Põlvamaa koosseisust Võru maakonna koosseisu. Maakondliku kuuluvuse muudatus selgus alles määruse eelnõu seletuskirjast. 23.–
  9. aprilli 2017 rahvaküsitlusel olid Mikitamäe valla elanikud ülekaalukalt (92% hääletanutest, küsitluses osales 18,75% hääleõiguslikest elanikest) sundühendamise vastu ning taotleja arvestas elanike arvamust. Kuna Vabariigi Valitsus ei arvestanud 3

(17)3 5-17-20 sundühendamise otsustamisel elanike arvamust, muutub sisutühjaks PS § 158 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 5 tuleneva garantii. Valitsus on jätnud taotleja negatiivses arvamuses esitatud põhjendused tähelepanuta või sisuliselt ümber lükkamata.
  1. Mikitamäe vald on iseseisvalt haldussuutlik, korraldades ja juhtides kohalikku elu ning täites seadusest tulenevaid ülesandeid. Puuduvad põhjendused, kuidas paraneksid moodustatavas vallas kompetentsid, ning üksnes seto identiteedi- ja kultuuriruum sundühendamist ei õigusta. Setomaa vald ei ole territoriaalselt sidus ja asustussüsteemilt terviklik, samuti pole suur osa Mikitamäe valla aladest üldse seto identiteedi- ja kultuuriruumiga seotud. Seto kultuur on elujõulisem, kui see ei ole vaid ühe valla edendamise küsimus. Kuna ühendatud vald arvatakse Võru maakonna koosseisu, siis arvatavasti hakkab koostöö Põlva maakonnaga olema keeruline, mis tähendab nii Mikitamäe kui ka Värska valla jaoks arengus suurt tagasilööki.
  2. Mikitamäe vald leiab, et ühinemisega kaasneb negatiivne mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Vabariigi Valitsus on möönnud negatiivset mõju järgmiste kriteeriumite osas: nõrgad omavahelised sidemed ja keskuse puudumine; moodustatav vald ei oleks haldusterritoriaalselt ühtne; kõik vajalikud põhiteenused on olemas Mikitamäe, Meremäe ja Värska vallas eraldi ning kolme valla senine koostöö ja sünergia teenuste osutamisel on olnud nõrk; erinevus rännetes ja transpordikorralduses ning ühinemisel puudub positiivne demograafiline mõju. Vabariigi Valitsus ei arvesta, et seto alad ei ole ajalooliselt olnud ühe haldusüksuse koosseisus ning seni erinevates valdades seto kultuuri edendamiseks tehtud tegevused on olnud konkureerivad, ühe valla all tegutsemisel koonduvad need aga mõnda üksikusse piirkonda ja kogu piirkond tervikuna sellest ei võida. Ka Vabariigi Valitsus on määruse nr 125 seletuskirjas nõustunud, et moodustuva valla territoorium ei ole varem olnud halduskorralduslikult haldusüksus, mistõttu on valitsemispraktikad nõrgad.
  3. Samuti on Vabariigi Valitsus möönnud, et suure tõenäosusega on ka edaspidi Misso valla Luhamaa nulga ning Meremäe valla elanikud rohkem seotud praeguse Võrumaaga, sh Vastseliinas pakutavate teenustega ning Võrus kui maakonna keskuses pakutavaga. Samas on suur osa Mikitamäe valla elanikest igapäevaselt seotud Räpina ja Põlvaga. Värska on küll kõige suurem keskus Setomaal, kuid kindlasti ei muutu see kõigi elanike jaoks loogiliseks tõmbekeskuseks. Seega on elanike seisukohast oluliseks väljakutseks igapäevaste teenuste korraldus, mida tuleb arvestada elutingimuste mõju hindamisel. Mikitamäe vald pakub kvaliteetselt kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja valdade ühendamine toob kaasa teenuste kaugenemise, kuna ühendamise korral ei saa jätkuda teenused samal kujul ning kindlasti kaasneb spetsialiseeritud teenuste optimeerimisega nende koondamine vallakeskusesse. Lisaks on oluline maakondliku kuuluvuse küsimus, kuna Mikitamäe vallast kui Võrust kõige kaugemast vallast on keeruline maakonna keskusesse Võrru liikuda. Mikitamäe valla elanikud on harjunud asju ajama Põlvas või Räpinas ning sundühendatavad piirkonnad on omavahel nõrgalt seotud. Seega on vaja nii transpordi- kui ka kommunikatsioonikorralduses teha suuri muudatusi.
  4. Sundühendamise tagajärjel tekib geograafiliselt väljavenitatud vald, kus on suured vahemaad, ning sellise valla puhul ei ole võimalik viia teenuseid kaugesse vallakeskusesse. Seega ei too ühinemine kaasa erilist spetsialiseerumisvõimet ning küsitav on tegutsemine organisatsiooniliselt ühtse teenuspiirkonnana. Mikitamäe vallas tuleb arvestada ka seto kultuuriga mitteseotud piirkondadega ning sundühendamine võib anda tõsise tagasilöögi nende alade elanike arvule. Samuti on küsitav Mikitamäe kooli jätkusuutlikkus. Mikitamäe vallal on hea finantsvõimekus, mis sundühendamise tulemusena langeb, kuna võib tekkida olukord, kus Mikitamäe vald peab teisi järele aitama. 4
(17)4 5-17-20
  1. Vabariigi Valitsus on kohelnud Mikitamäe valda põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes Loksa linnaga, mis on elanike arvu poolest sarnases olukorras, kuid Mikitamäe vallast vähem võimekas. Loksa linna, aga ka Luunja ja Nõo valla sundühendamata jätmisega möönis valitsus, et miinimumsuuruse kriteerium ei ole määrav. Sarnaselt Loksa linnaga puudub ka Mikitamäel ühtekuuluvustunne, sidusus ning terviklik teenuspiirkond ja asustussüsteem sundühendatavate valdadega. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Vabariigi Valitsus
  2. Mikitamäe Vallavolikogu taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlusalused määrused on põhiseadusega kooskõlas ega riku Mikitamäe valla põhiseaduslikke tagatisi. Mikitamäe Vallavolikogul puudub kaebeõigus nende sätete osas, mis ei puuduta Mikitamäe valda või mis ei saa põhimõtteliselt Mikitamäe valla põhiseaduslikke tagatisi rikkuda. Määruste jõustumist ei ole vaja peatada, kuna puuduvad erandlikud asjaolud või olulised negatiivsed tagajärjed õiguskorrale.
  3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei tohi olla meelevaldne, seetõttu saab kontrollida, kas määruste andmisel on järgitud põhiseaduse formaalseid nõudeid, valitud põhiseaduspärast eesmärki teeniv ja seda saavutada aitav lahendus ning kuulatud ära vastava omavalitsusüksuse arvamus. Haldusreformi seadusest tulenevalt on haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärgiks parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ning seda eesmärki aitab saavutada vähemalt 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamine. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse muu hulgas riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korraldamisel.
  4. Vabariigi Valitsus algatas haldusterritoriaalse korralduse muutmise kõigi miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastavate kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes. Seejuures oli keskseks küsimuseks, millise omavalitsusüksusega miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava omavalitsusüksuse ühendamine täidab kõige paremini haldusreformi eesmärki ja on suurima positiivse mõjuga ETHS § 7 lõike 5 asjaolusid arvestades. Seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuuruse nõudest võis kõrvale kalduda üksnes põhjendatud erandjuhtudel. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aitaks saavutada

§ 1

lõikes 2 sätestatud eesmärki ainult siis, kui selle tagajärjel ei paraneks mitte ühegi haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise võimekus.

  1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ei pea olema ülekaalukat positiivset mõju kõigile ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele. Asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja kokkuvõttes peab olema positiivseid mõjusid negatiivsetest enam, seetõttu võib Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustada ka siis, kui üksikutes aspektides on näidatud võimalikud neutraalsed või negatiivsed tendentsid, mis on aruka juhtimise käigus võimalik ümber pöörata.
  2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole välistatud isegi siis, kui selle tagajärjel ei paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise võimekus.

§ 9

lõige 9 annab Vabariigi Valitsusele õiguse menetlus lõpetada, kuid see ei ole Vabariigi Valitsuse kohustus. Vabariigi Valitsus hindab ühendamise otstarbekust ja vajalikkust ning mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele igas ühendamise olukorras eraldi, seetõttu ei saa mõne omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine olla põhiseadusvastane põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse mõne teise omavalitsusüksuse suhtes. Kuna 5

(17)5 5-17-20 omavalitsusüksus ei ole põhiõiguste kandja, ei saa see tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele. Seejuures elab Mikitamäe vallas üksnes 985 elanikku võrreldes Loksa 2738 elanikuga ning alla 1000 elanikuga omavalitsusüksuse puhul ei saa pikas perspektiivis haldussuutlikkuse jätkumist ega tõusu eeldada.
  1. Vabariigi Valitsus võib lõpetada enda algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise üksnes juhul, kui omavalitsusüksuse negatiivne arvamus on põhjendatud. Volikogu ülesanne on põhjendada, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei paranda avalike teenuste osutamist mitte üheski asjaomases alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuses. Isegi kui ühinemise tagajärjel ei paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi omavalitsusüksuse avalike teenuste osutamise võimekus, tuleks määruse vaidlustamisel näidata, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aita saavutada riigivalitsemise reformi eesmärke.
  2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise pädevuse on seadusandja

§de 9 ja 13 kaudu delegeerinud Vabariigi Valitsusele, mistõttu tuleb määruste põhiseaduspärasust kontrollides lähtuda samadest põhimõtetest nagu seadusandja vastu võetud õigusakti puhul. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohtulik kontroll on piiratud. Kohus saab hinnata, kas Vabariigi Valitsus on kaalutlusõigust kasutanud, järginud selle eesmärki ning piire, kuid ei saa Vabariigi Valitsuse asemel hinnata haldusterritoriaalse korralduse muutmise otstarbekust ja mõju ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele.

  1. Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud põhiseaduse formaalseid nõudeid. Samuti kuulati ära ühendatavate omavalitsusüksuste arvamus. Mikitamäe vald esitas Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta arvamuse, mida Vabariigi Valitsus analüüsis haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel. Kuigi Vabariigi Valitsus ei olnud kohustatud lähtuma haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel elanike arvamusest, siis praegusel juhul on lähtutud ühendamise otsustamisel oluliselt ka kohalike elanike tahtest. 26.–
  2. jaanuaril 2017 piirkonnas korraldatud rahvaküsitluse tulemuste järgi pooldas kohalike elanike ülekaalukas enamus Setomaa valla moodustamist. Samuti lähtuti elanike arvamusest määruse nr 128 vastuvõtmisel, s.o Setomaa valla maakondliku kuuluvuse otsustamisel. Asjakohatud on Mikitamäe Vallavolikogu väited, nagu oleks Vabariigi Valitsus pidanud lähtuma Mikitamäe vallas 23.–
  3. aprillil 2017 toimunud küsitluse tulemustest, kuivõrd Vabariigi Valitsusel pole haldusreformi seaduse järgi sellist kohustust ning nimetatud küsitlusest võttis osa üksnes 18,75% hääleõiguslikest elanikest.
  4. Vabariigi Valitsus kaalus erinevaid asjaolusid ja huvisid ning leidis, et Mikitamäe valla sundühendamisel on kokkuvõttes positiivne mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele ning see on vajalik ja otstarbekas Mikitamäe valla võimekuse tagamiseks. Vabariigi Valitsus tugines sundühendamise mõjude hindamisel kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide hinnangutele ning võttis arvesse haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuhinnanguid.
  5. Vabariigi Valitsus tõi määruse nr 125 seletuskirjas välja Mikitamäe Vallavolikogu negatiivse arvamuse põhjendused ning esitas vastused ja selgitused, miks ei pea neid argumente piisavalt kaalukateks või negatiivset mõju piisavalt põhjendatuks. Vabariigi Valitsus ei pea vajalikuks korrata määruse seletuskirja põhjendusi ning palub kohtul käsitada seletuskirja arvamuse osana. Kuna sundühendamise menetluse lõpetamiseks põhjenduste väljatoomine on omavalitsusüksuse kohustus, on põhjendamatud taotluse etteheited sundühendamiseks piisavate põhjenduste puudumise kohta. Mikitamäe valla taotluses ei ole näidatud, et ühegi sundühendatava omavalitsusüksuse võimekus ei parane või et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aita saavutada riigivalitsemise reformi eesmärke. Meremäe vald, Värska vald ega Misso valla Luhamaa nulk ei ole väitnud, et sundühendamise tõttu langeb avalike teenuste osutamise võimekus, mistõttu võib arvata, et kui 6

(17)6 5-17-20 haldusterritoriaalse korralduse muutmise tagajärjel ei paraneks mitte ühegi (või koguni halveneks kõigi) määrustes nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus osutada avalikke teenuseid, siis oleks määrused vaidlustanud kõik vallad, kelle haldusterritoriaalset korraldust määrustega muudetakse. Vaidlusalused määrused ei saa olla põhiseadusvastased ka põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse Loksa linna suhtes, kelle puhul leiti, et ühinemisega kaasnevad negatiivsed mõjud ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele kaaluvad üles võimalikud positiivsed mõjud.
  1. Määruse nr 125 põhiseaduspärasuse hindamisel on asjakohatu taotluse väide, nagu rikuks kaalumiskohustust asjaolu, et määruse seletuskiri valmis lõplikult pärast Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse vastuvõtmist, millega otsustati omavalitsusüksuste ühendamine. Sellisel viisil omavalitsusüksuste ühendamise kaalutlused sisaldusid suuremas osas juba Vabariigi Valitsuse
  2. veebruaril 2017 omavalitsusüksustele edastatud sundühendamise ettepaneku seletuskirjas. Mikitamäe Vallavolikogu väide, et Vabariigi Valitsus ei lähtunud tegelikult otsuse vastuvõtmisel määruse nr 125 seletuskirjas esitatud põhjendustest, on oletuslik ja ebaõige, kuivõrd Vabariigi Valitsusele esitati pärast
  3. maid 2017 omavalitsusüksuste arvamused ja piirkondlike komisjonide ettepanekud. Haldusreformi seadus ei näe ette, et Vabariigi Valitsusele oleks pidanud selles etapis esitama ka lõpliku määruse nr 125 seletuskirja.
  4. Määrused on materiaalselt põhiseaduspärased, kuna teenivad põhiseaduspärast eesmärki parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid. Mikitamäe Vallavolikogu taotluse rahuldamise korral jääks alles kolm kohaliku omavalitsuse üksust, mis ei täida miinimumsuuruse kriteeriumi, kusjuures Meremäe ja Värska vallad ei ole määruste nr 125 ja 128 kehtetuks tunnistamist taotlenud. Samuti rikutaks taotluse rahuldamisel Misso valla põhiseaduslikke tagatisi, kes kiitis heaks Vabariigi Valitsuse ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks ning andis sellest lähtuvalt nõusoleku oma territooriumiosa – Luhamaa nulga – üleandmiseks Värska valla koosseisu. Õiguskantsler
  5. Õiguskantsler on seisukohal, et määruste vaidlustatud sätted on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas, kuna määrustes ei esine sellise kaaluga puudusi, mis tingiksid põhiseadusvastasuse, ning Mikitamäe valla sundühendamist Meremäe valla ja Värska vallaga ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
  6. Mikitamäe Vallavolikogu põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on lubatav. Vaidlusalused määrused on nii vormilt kui ka sisult üldaktid. Need on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse vastuvõtmiseks ettenähtud vormis ja korras ning avaldatud Riigi Teatajas. Määrused kehtestavad määramata ajaks kohaliku omavalitsuse autonoomia territoriaalse ulatuse ja osa Eesti haldusterritoriaalsest korraldusest kui tervikust. Puudub vajadus kvalifitseerida määruseid üldkorraldusena, mida saaks vaidlustada halduskohtus, kuna PSJKS § 7 võimaldab puudutatud isikul määrust vaidlustada otse Riigikohtus ja seeläbi on tagatud tõhusam õiguskaitsevahend kui halduskohtusse pöördumine. Ka mitmete teiste riikide konstitutsioonikohtud vaatavad kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamisi läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.
  7. Määrused riivavad väga intensiivselt PS §dega 154 ja 158 tagatud kohaliku omavalitsuse üksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse ja enesekorraldusõiguse garantiisid. Enesekorraldusõigust riivab see, et Mikitamäe vallale ei jäänud pärast määruste avaldamist
  8. juulil 2017 ja
  9. juulil 2017 aega ise otsustada valimistega seotud ning

§ 12lõigetes 7, 8 ja 10 nimetatud küsimusi.

Seadusandja oleks pidanud kehtestama haldusreformi seaduses tähtajad omavalitsusüksuste enesekorraldusõigust arvestades. Kuna omavalitsustelt ei saanud mõistlikult oodata vastavate otsuste langetamist enne sundühendamise otsustamist Vabariigi Valitsuses, oleks Vabariigi Valitsusel 7

(17)7 5-17-20 olnud kohane otsustada sundühendamine aegsasti enne
  1. juunit 2017, et jätta omavalitsusüksustele faktiliselt aega omavahel kokkuleppimiseks. Samas ei saa eeldada, et läbirääkimistel oleks väikestel omavalitsustel olnud võimalik endale soodsamaid tingimusi saavutada, seepärast ei saa eeltoodust järeldada sundühendamise vastuolu põhiseadusega.
  2. Mikitamäe vald esitas Vabariigi Valitsusele põhjendustega arvamuse, mistõttu oli vallale tagatud PS §st 158 tulenev ärakuulamisõigus. Omavalitsusüksuse arvamus ei ole Vabariigi Valitsusele sundühendamise otsustamisel õiguslikult siduv. Rahandusministeerium ei esitanud Mikitamäe vallale enne määruste tegemist määruste eelnõu seletuskirja või vastuväiteid muul kujul, nagu kohustab

§ 9

lõige 10 koostoimes § 9 lõike 1 punktiga 2, kuid see ei too kaasa määruse formaalset põhiseadusvastasust, sest seadusest ei tulenenud täiendava ärakuulamisõiguse andmise nõuet ning ilmselt poleks ka täiendav ärakuulamine kaasa toonud sundühendamisest loobumist.

  1. Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine on materiaalselt põhiseaduspärane, kui see teenib põhiseaduspärast eesmärki ning aitab seda saavutada ehk on selle saavutamiseks asjakohane. Sundühendamise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ning see on põhiseaduspärane. Omavalitsusüksuste vastutus ja nõuded neile pandud ülesannete täitmisel on tõusnud ja juba praeguste ülesannete täitmisega on omavalitsusüksustel probleeme ning see nõuab organisatsioonilisi ümberkorraldusi ja haldussuutlikkuse tõusu. Mastaabiefekti taotlemine on vajalik ka elanike arvu vähenemise tõttu.
  2. Sundühendamiseks ei piisa üksnes omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumist, sest

§ 9

lõike 9 kohaselt peab Vabariigi Valitsus hindama omavalitsusüksuse negatiivse arvamuse põhjendatust, seega on seadus pannud valitsusele kaalumiskohustuse. Tingimusel, et sealjuures säilib kohalik omavalitsus kui institutsioon ehk oluliseks peetakse just kohaliku elu ülesannete paremat täitmist, on Vabariigi Valitsusel sundliitmise otsustamisel lai kaalumisvabadus. Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa PSJKS § 7 alusel nõuda määruste tühistamist ainult põhjusel, et need on vastuolus määruste aluseks oleva seadusega. Riigikohus saab hinnata ainult määruste vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikele tagatistele.

§ 9

lõike 2 kolmandas lauses nimetatud kriteeriumid on sisuliselt omavalitsusüksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel asjassepuutuvad aspektid, mida tuleks arvestada ka siis, kui need ei oleks kehtestatud seadusega, ning millele omavalitsusüksus saab tugineda määruste põhiseadusvastasust väites. Sundliitmise materiaalset põhiseaduspärasust kontrollides ei saa Riigikohus asuda ise Vabariigi Valitsuse asemel uuesti asja lahendama – kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. 38.

§ 9

lg 2 kolmanda lause kohaselt peab sundühendamine muu hulgas olema vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse võimekuse tagamiseks. Paratamatult võib väiksema haldussuutlikkusega kohaliku omavalitsuse üksusega sundliitmine tuua vähemalt esialgu kaasa languse parema toimetulekuga kohaliku omavalitsuse üksuse haldussuutlikkuses. Ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse elanikel ei ole subjektiivset õigust elada paremini kui teiste kohaliku omavalitsuse üksuste elanikel ning halvemas olukorras olijate aitamiseks on mõningane ühtlustamine vajalik. Sundühendamise põhiseaduspärasuse hindamise seisukohalt on määrav, kas Vabariigi Valitsusel on oluliste asjaolude kaalumise järel piisav alus arvata, et üldjoones saab moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus mastaabiefekti tõttu hakkama ka nende esmatähtsate avalike teenuste kvaliteetse osutamisega, millega mõni sundühendamisel olev kohaliku omavalitsuse üksus hakkama ei saa. 39. Enamik ETHS § 7 lõikes 5 loetletud asjaoludest ja hinnang finantsvõimekusele nõuavad Vabariigi Valitsuselt prognoosotsuste tegemist, mida ei saa tõendada, vaid üksnes põhjendada. 8

(17)8 5-17-20

§ 9

lõike 9 punkti 2 kohaselt on ka kohaliku omavalitsuse üksusel negatiivse arvamuse esitamisel põhjendamiskohustus ja seadus paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse hinnata, kas kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud põhjendused on kaalukad ehk kas esinevad erakorralised asjaolud, mis tugevalt toetavad prognoosi, et väikesest rahvaarvust hoolimata on vastav kohaliku omavalitsuse üksus siiski piisavalt haldussuutlik. Vabariigi Valitsuse prognoosotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb seetõttu piirduda küsimusega, kas sundühendamine on ilmselgelt põhjendamatu. Prognoosotsust saab pidada meelevaldseks siis, kui see ei põhine millelgi asjakohasel või põhineb peamiselt ilmselgelt asjakohatutel alustel. 40. Sundühendamise vajaduse üle ei saa otsustada vaid mõnede näitajate paremusele tuginedes, seetõttu ei saa Mikitamäe valla mõningasest finantsilisest paremusest järeldada, et sundühendamine oleks

§ 9lõike 2 kolmanda lausega vastuolus.

Mastaabiefekt on otsesemalt seotud elanike arvuga. Parem finantsvõimekus võimaldab mastaabiefekti puudumist küll mõneti kompenseerida, kuid see võib negatiivselt mõjutada kulude kokkuhoidu.

  1. Õiguskantsler möönab, et määruse nr 125 seletuskiri võinuks olla põhjalikum põhjenduste esitamisel ning Mikitamäe valla vastuväidete ümberlükkamisel (eriti finantsvõimekuse ja avalike teenuste osutamise taseme osas). Mis puudutab määruses nr 128 Mikitamäe maakondliku kuuluvuse muutmist, siis Vabariigi Valitsusel oli valida, kas muuta Mikitamäe valla maakondlikku kuuluvust või Värska ja Meremäe valdade maakondlikku kuuluvust. Mõlema valikuga kaasnenuks Mikitamäe valla arvamuses esile toodud probleemid, mistõttu võib pidada põhjendatuks, et Vabariigi Valitsus lähtus valiku tegemisel rahvaküsitluse tulemusest. Ebatäpne on Mikitamäe valla väide, et elanike arv ei mõjuta omavalitsusüksuse haldusvõimekust. Siseministeeriumi tellitud OÜ Geomedia koostatud indeks ei tõesta, et rahvaarvult suuremad kohalikud omavalitsused oleksid haldussuutlikumad, aga indeks ei anna ka võimalust väita, et nad seda ei ole. Samuti pole alust arvata, et Vabariigi Valitsus on sundühendamise otsustamisel
  2. juunil 2017 lähtunud muudest kaalutlustest kui need, mis sisalduvad määruste seletuskirjades.
  3. Kuigi Loksa linna iseloomustavaid olulisi näitajaid arvestades võimaldab Loksa linna Kuusalu vallaga sundühendamata jätmine seada kahtluse alla Vabariigi Valitsuse järjekindluse kaalumise teostamisel ja tekitab kahtluse kaalutlusõiguse võimalikust kuritarvitamisest poliitilistel põhjustel, ei tulene sellest aga teiste kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise põhiseadusvastasus. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. VAIDLUSTATUD SÄTTED
  4. Vabariigi Valitsuse
  5. juuli
  6. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ § 1 lõiked 1 ja 2, § 3 lõige 1: „§
  7. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine

(1)Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus.
(2)Uue haldusüksuse nimeks määratakse Setomaa vald. [---] § 3. Haldusüksuse piiri määramine ja kaardistamine
(1)Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustatava Setomaa valla piiriks on §ga 2 muudetud senise Värska valla ning Meremäe valla ja Mikitamäe valla piir, välja arvatud nende omavahelises osas.“ 9
(17)9 5-17-20
  1. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli
  3. a määrus nr 128 „Vabariigi Valitsuse
  4. juuli
  5. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ ja Vabariigi Valitsuse
  6. aprilli
  7. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“: “§
  8. Vabariigi Valitsuse
  9. juuli
  10. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine” muutmine Vabariigi Valitsuse
  11. juuli
  12. a määrust nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine” muudetakse järgmiselt: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lõigete 2‒5 alusel.”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „
(21)Moodustatav Setomaa vald arvatakse Võru maakonna koosseisu.”; 3) määrust täiendatakse §ga 11 järgmises sõnastuses: „§
  1. Mikitamäe valla ja Värska valla maakondliku kuuluvuse muutmine Mikitamäe vald ja Värska vald arvatakse Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu.”. §
  2. Vabariigi Valitsuse
  3. aprilli
  4. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine Vabariigi Valitsuse
  5. aprilli
  6. a määrusega nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” kinnitatud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut” muudetakse järgmiselt: 1) Põlva maakonna valdade loetelust jäetakse välja sõnad „Mikitamäe,” ja „Värska”; 2) Võru maakonna valdade loetelust jäetakse välja sõna „Meremäe,”; 3) Võru maakonna valdade loetellu lisatakse sõna „Setomaa,”. §
  7. Määruse jõustumine Määrus jõustub Setomaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kohtuasjas on vaidluse all Vabariigi Valitsuse määruste põhiseaduspärasus, millega muudetakse Mikitamäe valla haldusterritoriaalset korraldust, piire, nime ja maakondlikku kuuluvust ning Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut. Kolleegium käsitleb kõigepealt Mikitamäe Vallavolikogu taotluse lubatavust (I) ja hindab seejärel Vabariigi Valitsuse määruste vaidlusaluste sätete kooskõla põhiseadusega (II ja III). I
  9. PSJKS § 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
  10. Riigikohtu praktika kohaselt on Riigikohus pädev läbi vaatama selliseid PSJKS § 7 alusel esitatud taotlusi, mille on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja milles väidetakse PSJKS §s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (Riigikohtu üldkogu
  11. märtsi
  12. a otsus kohtuasjas nr 341809, punkt 44). Kohaliku omavalitsuse volikogu peab PSJKS § 7 alusel kohtusse pöördumiseks hääletama Riigikohtule 10
(17)10 5-17-20 esitatava taotluse lõppteksti üle ja see otsus tuleb vastu võtta volikogu koosseisu häälteenamusega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teine lause) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 341316, punkt 81).
  4. juulil
  5. a esitas Mikitamäe Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palus tunnistada määrused nr 125 ja 128 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Riigikohus jättis
  6. augusti
  7. a määrusega Mikitamäe Vallavolikogu
  8. juuli
  9. a taotluse käiguta, kuna puudusid taotluse lubatavust kinnitavad tõendid. Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtunud, et Mikitamäe Vallavolikogu oleks Riigikohtule taotluse esitamist otsustades hääletanud taotluse lõppteksti üle.
  11. augustil 2017 võttis Mikitamäe Vallavolikogu vastu otsuse nr 17, mille punkti 2 kohaselt täiendati
  12. juuli
  13. a taotlust, paludes alternatiivselt tunnistada määruse nr 125 § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 3 lõige 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Mikitamäe Vallavolikogu
  14. augusti
  15. a istungi protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas 11-st Mikitamäe Vallavolikogu liikmest
  16. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt olid volikogu liikmed tutvunud Riigikohtule esitatava taotluse lõpptekstiga.
  17. Riigikohtule
  18. augustil 2017 esitatud täiendatud taotluses leiab Mikitamäe Vallavolikogu, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 125 või selle § 1 lõiked 1 ja 2, § 3 lõige 1 ning määrus nr 128 on vastuolus PS §st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusega ja PS §st 158 tuleneva ärakuulamisõigusega.
  19. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Mikitamäe Vallavolikogu taotlus on lubatav. II
  20. Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada määrusega valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmine, samuti kinnitada määrusega haldusüksuste nimistu ja teha selles muudatusi, tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest (ETHS § 71 lõiked 2–4, § 3 lõige 1). Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustamine (ETHS § 71 lõige 5). Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuste ettevalmistamine ja elluviimine haldusreformi rakendamisel aastatel 2016–2018 on reguleeritud haldusreformi seaduses (

§ 27

). Riigikohus hindas haldusreformi seaduses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise regulatsiooni põhiseaduspärasust kohtuasjas nr 341316 ning leidis, et nimetatud seadus on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas, v.a

§ 24

lõike 1 teine lause, mis reguleeris haldusterritoriaalse korralduse muutmise rahastamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 341316).
  3. Kohtuasjades nr 51721, 51722 ja 51723 tehtud otsustes jäi Riigikohus kohtuasjas nr 341316 haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kohta võetud seisukohtade juurde ja hindas seda, kas Vabariigi Valitsuse määrused olid vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ja kas kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel oli järgitud selleks seaduses sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 56–64; asjas nr 51722/10, punktid 54–62 ja asjas nr 51723/10, punktid 55–63). Riigikohus selgitas nimetatud kohtuasjades, milliseid seadusest tulenevaid nõudeid pidi Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgima ning milline on kohtu pädevus Vabariigi Valitsuse otsustuse põhiseaduspärasuse hindamisel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. oktoobri 11

(17)11 5-17-20
  1. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 67–75; asjas nr 51722/10, punktid 65–73 ja asjas nr 51723/10, punktid 66–74). Tuginedes eelnimetatud kohtuotsustes toodud õiguslikele põhjendustele, hindab kolleegium alljärgnevalt seda, kas vaidlusalune määrus on vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ning kas Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud selleks seaduses sätestatud nõudeid. III
  2. Taotleja leiab, et määrus nr 125 tervikuna või alternatiivselt selle § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 3 lõige 1 ja määrus nr 128 tervikuna rikuvad Mikitamäe valla PS § 154 lõikes 1 ja §s 158 sätestatud tagatisi. Taotleja märgib, et on vaidlustanud määrused tervikuna põhjusel, et määruste sätted on omavahel seotud ja suunatud Mikitamäe, Värska ja Meremäe valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamisele.
  3. Kolleegium märgib, et Mikitamäe valla enesekorraldusõiguse piirang tuleneb eelkõige määruse nr 125 § 1 lõikest 1, mis toob kaasa uue haldusüksuse moodustamise olemasolevate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ühinemise teel, mistõttu senine Mikitamäe vald kui avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb. Kolleegium nõustub taotlejaga, et määruse nr 125 ülejäänud sätted ning määrus nr 128 on seotud määruse nr 125 § 1 lõikest 1 tuleneva haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, kuid mitte kõik ülejäänud määruse nr 125 sätted ei piira taotleja enesekorraldusõigust, mistõttu võtab kolleegium aluseks taotluse teise, täpsustatud alternatiivi. Enesekorraldusõigust piiravaks saab pidada ka määruse nr 125 § 1 lõiget 2, mille järgi määratakse moodustatava valla nimeks Setomaa vald, määruse nr 125 § 3 lõiget 1, mille järgi kaotatakse senine omavaheline piir ühinevate valdade vahel, samuti määruse nr 128 § 2 punkti 1, mille järgi jäetakse Mikitamäe valla nimi välja Eesti territooriumi haldusüksuste nimistust.
  4. Määruse nr 128 §ga 1 lisatakse määrusesse nr 125 sätted, mille kohaselt arvatakse Mikitamäe vald Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu (määruse nr 125 § 11) ning moodustatav Setomaa vald Võru maakonna koosseisu (määruse nr 125 § 1 lõige 21), samuti täiendatakse määruse nr 125 päist viitega normile, mis volitab Vabariigi Valitsust otsustama valla maakondliku kuuluvuse muutmist (ETHS § 71 lõige 5). Määruse nr 128 § 3 reguleerib määruse jõustumist. Nende sätete kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust piirav iseloom nõuaks eraldi põhjendamist, kuid ei saa välistada, et valla maakondlik kuuluvus võib tähendada erisusi valla toimimises. Kuna enesekorraldusõiguse piirang tuleneb eelkõige määruse nr 125 § 1 lõikest 1 ja taotleja ei põhjenda ülejäänud vaidlustatud sätete iseseisvat vastuolu põhiseadusega, siis kolleegium ei hinda ülejäänud sätete põhiseaduspärasust eraldi.
  5. Vabariigi Valitsus on kehtestanud vaidlusalused määrused seadusest tuleneva volitusnormi (ETHS § 3 lõige 1 ja § 71 lõiked 2–5) alusel ning määrused on seaduses ettenähtud korras avaldatud Riigi Teatajas. Kolleegium hindab alljärgnevalt seda, kas määruse § 1 lõikes 1 sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine on põhiseadusega kooskõlas ja Vabariigi Valitsus on Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel järginud seaduse nõudeid.
  6. Vabariigi Valitsus algatas Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise, kuna rahvastikuregistri andmetel oli
  7. jaanuari
  8. a seisuga Mikitamäe vallas 985 elanikku. Vabariigi Valitsus tegi Mikitamäe vallale ettepaneku ühineda Meremäe ja Värska vallaga Võru maakonna koosseisus olevaks Setomaa vallaks, millele oleks üle antud ka Misso valla territooriumiosa, nn Luhamaa nulk. Ükski ühendatavatest valdadest ei olnud volikogu algatusel ühinenud või liitunud, kuid ka Meremäe ja Värska valla elanike arv jäi alla kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuuruse kriteeriumit (
  9. jaanuari
  10. a seisuga vastavalt 1075 ja 1371 elanikku). 12
(17)12 5-17-20 Vabariigi Valitsuse ettepanekule ehk haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse eelnõule oli lisatud seletuskiri, milles Vabariigi Valitsus põhjendas haldusterritoriaalse korralduse muutmist (ETHS § 8 lõike 2 punkt 1).
  1. Kuigi Mikitamäe ja Meremäe valla volikogud ei nõustunud Vabariigi Valitsuse ettepanekuga, esitades selle kohta negatiivsed arvamused, otsustas Vabariigi Valitsus
  2. juunil
  3. a jätkata haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlust ning võttis
  4. juulil
  5. a vastu määruse nr
  7. juulil 2017 võttis Vabariigi Valitsus vastu ka määruse nr 128, millega muutis Mikitamäe ja Värska valla maakondlikku kuuluvust, arvates vallad Võru maakonda, ning ühtlasi määras moodustatava Setomaa valla kuuluvuse Võru maakonda. Määruse nr 125 § 1 lõike 3 kohaselt esitas Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise põhjendused määruse seletuskirjas, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel http://haldusreform.fin.ee/vvalgatatud-uhinemised. Ka määruse nr 128 seletuskiri on kättesaadav nimetatud veebilehel.
  8. Määruse nr 125 § 1 lõike 1 alusel moodustatavas Setomaa vallas on 3577 elanikku. Vabariigi Valitsus tugines ettepaneku tegemisel

§ 9

lõike 3 punktile 2, mis lubab moodustada vähemalt 3500 elanikuga omavalitsusüksuse juhul, kui see moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumitest või nende osadest ning moodustatav üksus piirneb Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal (riigipiiri seaduse § 22 lõike 1 tähenduses). Seejuures tuleb arvestada, et

§ 9

lõike 3 kohaselt ei tohi erandiks jäämisega kaasneda negatiivset mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele.

  1. Vabariigi Valitsus selgitas määruse seletuskirjas põhjuseid, miks otsustati valida Mikitamäe, Meremäe ja Värska valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks Setomaa valla moodustamine, kuigi nii selle poolt kui vastu oli mitmeid argumente ning riigiasutustele esitati hulgaliselt pöördumisi (määruse nr 125 seletuskirja lkd 5–6).
  2. Valitsus märkis, et Setumaa on ajalooline piirkond, mis hõlmab Mikitamäe ja Värska valdu Põlvamaal, Meremäe valda ja osa Misso vallast Võrumaal ning külasid, mis asuvad nimetatud valdadega piirneval alal Vene Föderatsiooni territooriumil (määruse nr 125 seletuskirja lk 19). Aastate jooksul on Mikitamäe, Värska ja Meremäe vald olnud osalisteks erinevates piirkonna valdade ühinemise algatustes, kuid ei ole volikogude algatusel ühegi teise vallaga ühinenud. Värska Vallavolikogu ja Mikitamäe Vallavolikogu kinnitasid muudetud kujul juba
  3. a väljatöötatud ühinemislepingu, kuid Mikitamäe volikogu tegi seda
  4. jaanuaril
  5. Seaduse järgi tuli volikogu algatatud ühinemise taotlus esitada maavanemale hiljemalt
  6. jaanuaril 2017 (

§ 7lõige 4).

  1. Vabariigi Valitsus kaalus võimalust ühendada Värska ja Mikitamäe vald Räpina, Veriora ja Meeksi vallaga (ühinesid volikogude algatusel Räpina vallaks) ning Meremäe vald Lasva, Sõmerpalu, ja Võru valla ning Orava ja Vastseliina vallaga (ühinesid volikogude algatusel vastavalt Võru vallaks ja Vastseliina vallaks, Vabariigi Valitsus ühendas kõik kokku Võru vallaks). LõunaEesti piirkondliku komisjoni soovitusel korraldasid Võru ja Põlva maavalitsused
  2. a jaanuaris Värska, Mikitamäe ja Meremäe vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas rahvaküsitluse, et selgitada välja elanike arvamus nimetatud piirkonna üheks omavalitsusüksuseks ühendamise kohta. 68,1% Mikitamäe valla elanikest (küsitluses osales 53%) eelistasid Setomaa valla moodustamist, selle poolt olid ka ülejäänud valdade elanikud (60,9% Meremäe, 94,5% Värska ja 91,2% Luhamaa nulga küsitlusele vastanud elanikest) (määruse nr 125 seletuskirja lkd 5–6).
  3. Vabariigi Valitsus põhjendas, et Mikitamäe valla ühinemine Meremäe ja Värska valla ning Luhamaa nulgaga aitab saavutada haldusreformi eesmärke, ja hindas ühinemise mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele (määruse nr 125 seletuskirja lkd 14–24). Valitsus tõstis esile, et 13

(17)13 5-17-20 piirkonnal on ühtne ajaloo-, kultuuri- ja identiteediruum, kuigi halduskorralduslikult ei ole tegemist olnud ühtse piirkonnaga. Ühinevatel valdadel on erinevad tõmbekeskused ja nad ei moodusta ühtset toimepiirkonda. Mikitamäe ja Värska vald on rohkem seotud Põlva linnaga, mille toimepiirkonda Mikitamäe vald kuulub, Värska vald aga moodustab eraldiseisva toimepiirkonna. Seejuures on Mikitamäe ja Värska valla vahel tihe tööränne. Meremäe ja Misso vald kuuluvad Võru linna toimepiirkonda. Kuna kõik ühinevad vallad on äärelised alad ja oma toimepiirkonna keskustega nõrgalt seotud, annaks ühinemine võimaluse tekkivat valda sisemiselt integreerida ja muuta elanike toimemustreid, kuid arvestades elanike rändesuundumusi ja kommunikatsiooniruumi kasvu, ei ole selline areng tõenäoline. Kuna piirkonnas puuduvad keskused, territoorium on suur ja geograafiliselt väljavenitatud, on keeruline korraldada teenuste osutamist.
  1. Siiski oli Vabariigi Valitsus seisukohal, et ühinenud vald suudaks ametnike spetsialiseerumise võimalusi ja tugifunktsioonide mastaabiefekti ära kasutades avalikke teenuseid tõhusamalt osutada, samuti arendada välja uusi keerulisemaid või suuremat teenusepiirkonda eeldavaid teenuseid. Tõenäolisel tuleks lisaks vallasiseselt teenuste osutamisele jätkuvalt tagada elanikele võimalused tarbida järgmise tasandi teenuseid harjumuspärastes liikumissuundades ning teha koostööd teiste omavalitsusüksustega. Arendada tuleks multifunktsionaalseid keskusi, samal ajal tagada spetsialiseeritud (teenusepiirkonna) teenuste kättesaadavus. Strateegiliste arendusteenuste tsentraliseerimine võimaldab tõhustada valla igapäevast ja pikaajalist strateegilist juhtimist. Võimalik on planeerida arendustegevusi senisest suuremal territooriumil, kus on rohkem elanikke ja ressursse. Seni Setomaa Valdade Liidu kaudu toimuv koostöö muutub vallasiseseks, mis lihtsustab otsustusprotsesse, kuid võib vähendada tegevuse rahastamist valdadeülestest eriprogrammidest. Samas tõenäoliselt vajab ka ühinev omavalitsus arendustegevuseks ja investeeringuteks kohaspetsiifilist lisarahastamist.
  2. Määruse nr 128 seletuskirjas selgitas valitsus, et korraldas moodustatava Setomaa valla maakondliku kuuluvuse otsustamiseks 12.–
  3. juulil 2017 asjaomaste omavalitsusüksuste elanike seas küsitluse, mille tulemused näitasid, et enamik osalenutest eelistas Võru maakonda kuulumist (osales 31,5% hääleõiguslikest elanikest, 59,1% oli Võru maakonda kuulumise poolt; seejuures olid Põlva maakonda kuuluvate Mikitamäe ja Värska valla elanikud ulatuslikult Põlva maakonda kuulumise poolt, vastavalt 90,8% ja 72,9% vastanutest). Valitsus märkis, et eelistas Setomaa valla kuulumist Võru maakonda ka põhjusel, et ei tekiks Põlva maakonna lahusmaatükki Võru maakonnas. Valitsus tõi välja, et omavalitsusüksuste koostööd maakonna tasandil, samuti neile ühiseks täitmiseks antavaid ülesandeid, on parem täita ühtsel territooriumil.
  4. Mikitamäe Vallavolikogu esitas ettepaneku kohta negatiivse arvamuse, milles leidis, et Mikitamäe vald on iseseisvalt haldussuutlik ja haldusreformi eesmärk on täidetud ilma ühinemiseta, samuti on ühinemisel negatiivne mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Ka elanikud on Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise vastu. Maavalitsuste korraldatud küsitluses olid Mikitamäe elanikud küll Setomaa valla moodustamise poolt, kuid mitte ülekaalukalt. Samuti ei olnud küsitluse toimumise ajal veel teada, et ühinemisega kaasneb maakondliku kuuluvuse muutmine, mis ei arvesta Mikitamäe ja Värska valla elanike pendelrände suundade ja tõmbekeskustega.
  5. a aprillis toimunud küsitlusel osales 161 inimest (18,75% Mikitamäe valla hääleõiguslikest elanikest), kellest 91,2% oli Vabariigi Valitsuse ettepaneku vastu, ning seetõttu tühistas volikogu
  6. mail 2017 otsuse, millega oli kinnitanud ühinemisleping Värska vallaga.
  7. Vallavolikogu leidis, et seto identiteedi- ja kultuuriruum ei ole ühendamiseks piisav õigustus. Haldusterritoriaalselt ei ole Mikitamäe vald olnud Värska valla, veel vähem aga Meremäe valla ja Luhamaa nulgaga kunagi seotud. Ühinemist ei toeta ka valdade asustussüsteem ega elanike igapäevane ränne. Suur osa Mikitamäe vallast ei ole seto kultuuriruumiga seotud ning on 14
(17)14 5-17-20 orienteeritud Räpina-Põlva-Tartu suunale. Ühendatavate valdade koostöö on nõrk või pingeline, mistõttu ühinemine hoopis nõrgestab piirkonda. Koostööd on vaja teha Põlva maakonnas asuvate naabervaldadega, mis on maakondliku kuuluvuse muutmisel keerulisem. Ühinemine ei muuda teenuste osutamist tõhusamaks ega võimalda ametnike suuremat spetsialiseerumist, kuna vahemaad valla sees on suured ja teenuste osutamine kulukas, ametnikud juba praegu optimaalselt spetsialiseeritud. Samuti hakkab mastaabiefekt tööle alates 5000 elanikust. Ühinemisel tuleb elanikel teenuseid tarbida elukohast kaugemal, mistõttu ühinemine mõjub halvasti ka demograafilisele olukorrale ning suuri kulutusi tuleb teha transpordisüsteemi ümberkorraldamisele. Pigem negatiivne mõju on ühinemisel ka ettevõtluskeskkonnale ning finantsvõimekusele, kuna Mikitamäe valla elanike laenukoormus suureneb võrreldes olukorraga, kui Mikitamäe vald jääks iseseisvaks. Ühinemise korral lõpetaks tõenäoliselt tegevuse Mikitamäe Kool.
  1. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei olnud vallavolikogu arvamuses esitatud põhjendused ühinemise negatiivse mõju kohta piisavalt kaalukad selleks, et menetlus lõpetada. Vabariigi Valitsus käsitles määruse nr 125 seletuskirjas vallavolikogu põhjendusi ning esitas oma seisukohad nende kohta (määruse nr 125 seletuskirja lkd 26–30). Valitsus märkis, et valdadel on ühine toimiv kultuuriruum ja arendatakse ühiseid huve Setomaa Valdade Liidu kaudu ning vallavolikogu väide, et piirkonna elanikel puudub ühtekuuluvustunne, ei ole veenev. Demograafilistele protsessidele ja ettevõtluskeskkonnale on ühinemisel pigem positiivne mõju. Mastaabiefekt mõjub ka 3500 elanikuga vallas positiivselt valla haldussuutlikkusele ja teenuste osutamise võimekusele. Valitsus viitas KOÜS §le 4, mille järgi peab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt varasemal tasemel. Omavalitsusüksustest endist sõltub, kuidas korraldatakse teenuste pakkumist ühinemisjärgses vallas. Igapäevateenuste kohapeal osutamise säilitamiseks on võimalik moodustada teenusekeskused, samuti võib asjaomane volikogu otsustada moodustada osavald. Valitsus nõustus, et transpordisüsteem on vaja tõenäoliselt ümber korraldada, kuid seda tuleb teha enamiku ühinemiste puhul. Ühinemise tõttu riigi toetuste (sh haridustoetuste) vähenemine kompenseeritakse (KOÜS § 6 lõiked 6–9). Koolivõrgu ümberkorraldamine on omavalitsuste pädevuses, ühinemine iseenesest ei ole põhjuseks kooli sulgemisele.
  2. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valitsus järgis Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel seadusest tulenevaid nõudeid.
  3. Kuigi Vabariigi Valitsus ei saanud üldjuhul teha ettepanekut haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks viisil, et ühinemise või liitumise tulemusel moodustuks alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus, võis valitsus

§ 9

lõike 3 erandeid kohaldades esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku ka alla miinimumsuuruse kriteeriumi jääva omavalitsusüksuse moodustamiseks (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus kohtuasjas nr 51721/10, punkt 70; nr 51722/10, punkt 68 ja nr 51723/10, punkt 69).
  3. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsus hindas Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel Värska ja Meremäe valla ning Luhamaa nulgaga ühinemise mõjusid ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele ja põhjendas, kuidas ühinemine aitab saavutada haldusreformi eesmärke. Vabariigi Valitsus hindas ka Mikitamäe Vallavolikogu põhjendusi ühinemise negatiivse mõju kohta ja leidis, et need ei kaalu üles ühinemisega saavutatavat kasu haldusreformi eesmärgi saavutamisele. Kolleegiumi hinnangul olid Vabariigi Valitsuse kaalutlused Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsustust. 15

(17)15 5-17-20 73. Vabariigi Valitsuse kaalutlused Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks nähtuvad eelkõige määruse nr 125 seletuskirjast, kus on käsitletud ka volikogu negatiivses arvamuses esitatud põhjendusi ja selgitatud, miks need ei ole piisavalt kaalukad, et menetlus lõpetada. Kolleegium möönab, et määruse nr 125 seletuskirjas pole mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele põhjendatud ühesuguse põhjalikkusega, samuti on seletuskirja väited kohati üldised ja oletuslikud. Seda ei saa aga pidada seaduse nõuete rikkumiseks, kuna seadus ei nõua, et ühinemisel peaks olema positiivne mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele, samuti on Vabariigi Valitsuse hinnang ühinemise mõjudele tulevikku suunatud ning tegelikud mõjud sõltuvad ka ühinevate omavalitsusüksuste tegevusest. Seejuures tuleb arvestada, et ka omavalitsusüksusel oli

§ 9

lõikest 9 tulenev põhjendamiskohustus negatiivse arvamuse esitamisel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 71 ja 74–75; nr 51722/10, punktid 69 ja 72–73; nr 51723/10, punktid 70 ja 73–74).
  3. Taotleja leiab, et Vabariigi Valitsus on ühinemist põhjendud eelkõige seto identiteedi- ja kultuuriruumiga, jättes samas tähelepanuta taotleja negatiivses arvamuses esitatud seisukoha, et seto kultuuriruum ei hõlma kogu Mikitamäe valla territooriumi ning mõnedel küladel on teistsugune identiteediruum. Kolleegium möönab, et Vabariigi Valitsus on pidanud ühist identiteedi- ja kultuuriruumi Setomaa valla moodustamisel oluliseks, kuid see ei ole ainus põhjus Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et arvestades suuremat territooriumi ja elanike arvu, suudab moodustatav vald avalikke teenuseid tõhusamalt osutada ja piirkonna arengut paremini planeerida. Vastuseks taotleja negatiivse arvamuse väitele on valitsus märkinud, et Mikitamäe vald on seni samuti nagu teised ühinevad vallad ühist kultuuriruumi ja ühishuve arendanud ning väide, et Mikitamäe valla mõnedel küladel on erinev identiteediruum, ei näita piirkonnal ühinemiseks vajaliku ühtekuuluvustunde puudumist. Kolleegium rõhutab, et kohus ei saa Vabariigi Valitsuse asemel hinnata seda, kas mõni teine Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise võimalus tooks kaasa positiivsema mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele või oleks otstarbekam haldusreformi eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 51721/10, punkt 75; nr 51722/10, punkt 73; nr 51723/10, punkt 74).
  6. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et määruse nr 125 seletuskiri ei olnud taotlejale enne
  7. juulit 2017 kättesaadav, alust kahtluseks, et valitsus ei lähtunud Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Kõik määruse nr 125 seletuskirjas toodud asjaolud, kaasa arvatud taotleja negatiivne arvamus, olid Vabariigi Valitsusele teada enne ühinemise otsustamist. Määruse nr 125 seletuskirjas ei ole tõesti viidet sellele, kus saab tutvuda eksperdihinnanguga, millele seletuskirja järgi valitsuse hinnang ühinemise mõjudele tugines. Riigikohtule esitatud arvamusele on Vabariigi Valitsus eksperdihinnangu lisanud ja sellest ilmneb, et määruse nr 125 seletuskirjas korratakse ulatuslikult eksperdihinnangu seisukohti. Seepärast ei tekita puudulik viide kahtlust Vabariigi Valitsuse tegelikes kaalutlustes.
  8. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud Vabariigi Valitsuse viide KOÜS §le 4, mille lõike 1 järgi peab ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksus tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi korraldatakse avalike teenuste osutamist kõikides asustusüksustes, kus enne ühinemist paiknesid valla- või linnavalitsused. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille täitmine on ühinemise tulemusena tekkinud vallale kohustuslik.
  9. Kolleegium leiab, et taotlejale oli kooskõlas PS §ga 158 tagatud ärakuulamisõigus ja võimalus avaldada menetluses arvamust valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. 16

(17)16 5-17-20 Omavalitsusüksuse negatiivse arvamusega pidi Vabariigi Valitsus arvestama

§ 9

lõikest 9 tulenevalt, kuid negatiivne arvamus ei toonud automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Omavalitsusüksuse elanike küsitluse tulemused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel siduvad ning siduvuse nõue ei tulene ka PS §st 158 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 341316, punkt 136).
  3. Vastuseks taotleja seisukohale, et Vabariigi Valitsus on Mikitamäe valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 51721/10, punkt 96; asjas nr 51722/10, punkt 93; asjas nr 51723/10, punkt 91).
  6. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et Mikitamäe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse nr 125 § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 3 lõige 1 ja määrus nr 128 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6, jätab kolleegium Mikitamäe Vallavolikogu taotluse rahuldamata. Priit Pikamäe, Viive Ligi, Saale Laos, Paavo Randma, Malle Seppik 17

(17)17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.