← Eesti

3-17-872/13

Obsah (5)§ 1361§ 40§ 8§ 96§ 99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-872

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.04.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks hüpoteekide seadmiseks summas 107 616,73 eurot VU-le kuuluvale osale kinnisasjast nr XXXXXXXX ning summas 44 754 eurot CU-le kuuluvatele kinnisasjadele nr YYYYYY, nr CCCCCCCC, nr ZZZZZZZZ ja nr UUUUUUU. Maksuhaldur tegeleb OÜ N (varasema ärinimega OÜ N) maksuvõlgade sissenõudmisega, mis moodustab 07.04.2017 seisuga kokku 302 386,83 eurot. Maksuvõlg hõlmab 164 890,64 euro ulatuses MTA 19.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/028723-15 määratud maksusummat, mis 3-17-872 tekkis perioodi 2014. a mai–oktoober tööjõumaksude (kokku 87 376,38 eurot) ja käibemaksu (kokku 46 101,85 eurot) ebaõigest deklareerimisest ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega kaasnevast tulumaksukohustusest (kokku 33 962 eurot). OÜ N juhatuse liikmeteks olid maksuvõla tekkimise ajal CU (27.11.2013–25.08.2014) ja VU (alates 25.08.2014 kuni praeguseni). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et CU ja VU tegevuse ning OÜ N maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur on taotluse esitamisega alustanud

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel CU ja VU suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Eeldatav sissenõutav maksusumma on 05.04.2017 seisuga CU puhul 164 066,97 eurot (sh põhivõlg 100 802,84 eurot ja intress 63 264,13 eurot) ja VU puhul 98 135,70 eurot (sh põhivõlg 64 087,84 eurot ja intress 34 047,86 eurot). OÜ N tegi kontrollitud perioodil oma pangakontolt ja sularahas töötasu väljamakseid E OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides (TSD) kajastatud isikutele. Nimetatud isikud olid tegelikult OÜ N töötajad, mistõttu oli äriühingul kohustus neile tehtud väljamaksetelt arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Tööjõumaksude E OÜ poolt deklareerimise eesmärk oli luua OÜ-le N võimalus teha töötajatele palgaväljamakseid ilma neilt makse arvestamata ja tasumata ning saades seeläbi maksueelise. Lisaks deklareeris OÜ N sama perioodi käibedeklaratsioonidel maksustatavat käivet 156 244,95 euro võrra tegelikust vähem (juurdemääratud käibemaks 31 249 eurot) ning mittenõuetekohaste arvete alusel sisendkäibemaksu 80 690,31 eurot (vähendatud sisendkäibemaks 14 825,85 eurot). Samuti teostati OÜ N arvelduskontodelt kontrollperioodil makseid erinevatele äriühingutele kokku 47 904,43 eurot ja võeti sularahana välja 147 490 eurot, mille kohta ei ole äriühing esitanud raamatupidamisdokumente. CU väitis 05.11.2015 seletustes, et ei olnud alates 07.03.2014 OÜ N juhatuse liige ning esitas üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt osanik AM rahuldas tema taotluse äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Samas viis CU siiski OÜ N raamatupidaja RR-le dokumente (ostuarved, saatelehed, tšekid) ning võttis vastu uute töötajate kandideerimisavaldusi. Seega vormistati dokumendid üksnes maksuhalduri jaoks eesmärgiga jätta muljet, et CU-l puudusid kontrolliperioodil juhatuse liikme õigused ja kohustused. Puuduvad andmed, et OÜ N juhatuse liikme kohustusi oleks sel ajal täitnud mõni teine isik. Maksuhaldurile on edastatud 02.01.2014 volikiri, millega VU volitas KU (VU poeg ja CU abikaasa) esindama OÜ-d N kõikides juriidilise isikuga seotud toimingutes. KU selgitas 01.10.2015, et VU andis temale pangakaardi, et võtta välja sularaha ning tasuda töötasu E OÜ töötajatele ja volikirjast ei tea ta midagi. Lisaks selgitas KU, et OÜ N üle omab kontrolli VU. Isikud on püüdnud oma tegutsemisega jätta näilikku muljet, justkui tegutseksid OÜ-s N ja E OÜ-s erinevad esindusõiguslikud isikud. Maksupettuse toimepanemise üheks tunnusjooneks on tihedad perekondlikud suhted. VU ja CU aitasid OÜ N juhatuse liikmetena luua olukorra, millega viidi äriühingust välja sularaha, hoiduti kõrvale tööjõumaksude tasumisest ja deklareeriti lubatust suuremat sisendkäibemaksu. Kuna CU oli KU abikaasa, pidi ta teadma OÜ N ja E OÜ tegevusest ning aitas seega kaasa maksupettuse toimepanemisele. Samuti on alust arvata, et VU teadis OÜ N ja E OÜ omavaheliste suhete tegelikku sisu. Äriühingu juhatuse liikmetena oli nii VU-l kui ka CU-l kohustus kontrollida äriühingu majandustegevust ja tagada

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine, olenemata asjaolust, et OÜ N majandustegevuse tegelikuks juhiks võis olla KU. Puuduvad tõendid, et CU-l ja VU-l ei olnud võimalik tutvuda OÜ N dokumentatsiooni või aruandlusega või oleks nende eest informatsiooni varjatud, mistõttu on välistatud, et tegemist oli hoolsate juhatuse liikmetega. E OÜ juhatuse liikmeks on alates 18.09.2013 kuni praeguseni KU. E OÜ deklareeris töötasu väljamakseid 42 töötajale, kelle selgituste kohaselt vormistati töölepingud E OÜ-ga, kuid töötasu maksis OÜ N ja osa tasuti nn ümbrikupalgana. Seega olid töölepingud formaalsed ja 2

(8)3-17-872 E OÜ ei olnud tegelik tööandja. E OÜ maksuvõlg 05.04.2017 seisuga on 164 691,59 eurot. KU on ka varem kasutanud oma äritegevuses erinevaid äriühinguid selleks, et deklareerida tööjõumakse teistes äriühingutes ja jätta need tasumata (enne E OÜ-d kasutati samal otstarbel I OÜ-d). KU kasutab teadlikult ja tahtlikult oma lähikondseid, et vabaneda isiklikust vastutusest äriühingute maksuvõla tekkimise eest. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. VU on pensionär, kes on lisaks seotud nelja äriühinguga. VU tegelik sissetulek ei ole teada ning vanaduspensioni väljamaksetele ei saa sissenõuet pöörata. CU-l igakuine sissetulek puudub ja ta on seotud kahe äriühinguga (H OÜ ja R OÜ), kes temale väljamakseid ei deklareeri. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik varjab enda tegelikku sissetulekut, kinnitab asjaolu, et CU omab kinnisvara, mis on koormatud hüpoteekidega krediidiasutuste kasuks. VU ja CU pahatahtlikku suhtumist maksukohustuste täitmisesse näitab ka nende tegevus OÜ N juhatuse liikmetena. Seega võivad isikud suhtuda sarnaselt ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning menetluslikud eeldused vastutusotsuse koostamiseks on täidetud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.05.2014 ning aegumine peatus

§ 99

lg 1 p 2 alusel 11.04.2016 seoses maksuotsuse vaidlustamisega OÜ N poolt (haldusasi nr 3-16-1230). Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määruse nr 3-16-300 alusel on OÜ N sõidukile Peugeot Boxer (ehitusaasta 2005, reg.nr XXXXXX) seatud käsutamise keelumärge ning arestitud äriühingu vallasvara 126 312 euro väärtuses. MTA esitas 18.07.2016 lisaks taotluse liiklusregistrisse keelumärke kandmiseks registervarale Kögel AN 18 ja Mercedes-Benz Actros alates registrikande tegemisest, kuid nimetatud vara ei ole senini äriühingu nimele ümber registreeritud. Äriühingul puuduvad pangakontod ja käivet on deklareeritud viimati 2017. a veebruaris. On ebatõenäoline, et äriühingu vara arvelt oleks võimalik maksuotsusega määratud maksukohustust sundtäita. VU-le kuulub hüpoteekidega koormamata korteriomand Tartus XXX (üldpind 39,6 m2). Kinnisasja ligikaudne väärtus on 74 725,20 eurot. Muu registervara ja väärtpaberid isikul puuduvad. Kinnistule seatav kohtulik hüpoteek moodustaks koos eeldatavate sundtäitmise kuludega (9481,03 eurot) summas 107 616,73 eurot CU-le kuuluvad järgmised kinnisasjad: – elamumaa kinnistu XXX (pindala 7798 m2), koormatud hüpoteekidega AS Hansapank kasuks summas 66 468,11 eurot (29.07.2004) ja 69 024,58 eurot (18.07.2007), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 22 353 eurot; – korteriomand Pärnus CCC (üldpind 33,30 m2), koormatud hüpoteegiga Nordea Bank AB kasuks summas 115 040,97 eurot (23.05.2014), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 42 979,97 eurot; – korteriomand Tallinnas BBB (üldpind 45,90 m2), koormatud hüpoteekidega Nordea Bank AB kasuks summas 115 040,97 eurot (23.05.2014) ja 208 000 eurot (19.02.2015), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 121 818,60 eurot; – korteriomand Tallinnas OOO (üldpind 68,90 m2) koormatud hüpoteegiga Nordea Bank AB kasuks summas 208 000 eurot (19.02.2015), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 281 801 eurot. CU-le kuuluvad lisaks sõidukid Mercedes-Benz CLK 200 Kompressor (ehitusaasta 2006, reg.nr XXXXXX), mille ligikaudne väärtus on 7990 eurot, ja Peugeot 206 (ehitusaasta 2003, reg.nr XXXXXX), mille ligikaudne väärtus on 1500 eurot. Muud registervara ega väärtpabereid CU-le ei kuulu. Arvestades maksuvõla suurust ja kinnistutele seatud varasemate 3

(8)3-17-872 hüpoteekide koguväärtust (531 040,97 eurot) peab maksuhaldur otstarbekaks ja põhjendatuks seada kohtulikud hüpoteegid kõigile CU kinnisasjadele võrdsetes suurustes, s.o igaühele summas 44 754 eurot (hüpoteekide kogusumma 178 892,99 eurot, sh eeldatavate sundtäitmiskulude katteks 14 826,02 eurot). Sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmine ei ole otstarbekas.

§ 1361

lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud viivitamata, kui selle aluseks olev asjaolu on ära langenud või kui isikud on esitanud

§-de 120–122 nõuetele vastava ja piisava tagatise. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.04.2017 määrusega MTA taotluse ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtulike hüpoteekide seadmist VU-le kuuluvale korteriomandile Tartus XXX (summas 107 616,73 eurot) ning CUle kuuluvatele kinnisasjadele XXX (summas 44 754 eurot), Pärnus CCC (summas 44 754 eurot), Tallinnas OOO (summas 44 754 eurot) ja Tallinnas BBB (summas 44 754 eurot). MTA taotlus vastab

§-s 1361 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotluse esitamisega on maksuhaldur alustanud vastutusmenetluse OÜ N maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmetelt CU-lt ja VU-lt. Kohus nõustus maksuhalduri põhjendustega, et KU võis tegutseda äriühingus VU ja CU teadmisel ja nõusolekul ning VU ja CU vastutus äriühingu maksuvõla eest on tõenäoline. Samuti on põhjendatud hinnang, et VU ja CU eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võivad isikud hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja muutma end varatuks. Samuti võib isikute seos erinevate muude äriühingutega viidata, et nad varjavad oma sissetulekuid, mis näitab samuti nende suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. OÜ N maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda (sissenõudmine on toimunud alates 02.06.2016). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ja ei nähtu ka vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist. OÜ N õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhalduri valitud meede on põhjendatud ja proportsionaalne, koormates maksukohustuslasi võimalikult väikeses ulatuses, tagades samas maksuhalduri nõude ja sundtäitmise kulud. Puudub alus kahelda taotluses arvestatud sundtäitmise kulude (vähem kui 10%) suuruse põhjendatuses. Kohus nõustus maksuhalduriga, et CU sõidukitele käsutuskeeldude seadmine ei oleks otstarbekas ning muu vara puudumise tõttu on hüpoteekide seadmine ainuvõimalik. CU kinnisasjadele hüpoteekide seadmine ei koorma ka tema abikaasat KU, sest kohtule teadaolevalt ei ole need abikaasade ühisvaraks. Maksuhaldur on taotluses selgelt märkinud, et lõpetab täitetoimingud viivitamata pärast aluse äralangemist või tagatise esitamist. 3. CU esitas halduskohtu määruse peale 24.05.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 02.06.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. CU palub 24.05.2017 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Alternatiivselt taotleb CU hüpoteegi kustutamist korteriomandilt Tallinnas OOO (mis on määruskaebuse esitaja elukohaks) ja vastavas ulatuses (s.o 44 754 euro võrra) hüpoteegi suurendamist XXX asuva kinnistu osas (kogusumma 89 508 eurot). 4

(8)3-17-872 Kuna OÜ N on tema suhtes koostatud maksuotsuse vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-1230), siis ei pruugi võimaliku vastutusotsuse aluseks olevat maksukohustust tegelikkuses üldse eksisteerida. Seega on määruskaebuse esitaja kinnisasjadele hüpoteekide seadmiseks loa andmine olnud ennatlik ja põhjendamatu. CU suhtes vastutusotsuse tegemiseks puudub ka sisuline alus, sest CU 03.03.2014 avalduse alusel kutsus OÜ N ainuosanik AM ta juhatuse liikme kohalt tagasi 07.03.2014 ja määras uueks juhatuse liikmeks VU. Samuti andis määruskaebuse esitaja 10.03.2014 üle kogu äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni ja pangakaardi. CU võeti 20.06.2014 teenistusse Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna peaspetsialisti ametikohale. Dokumentaalselt tõendatud asjaolu, et CU ei olnud alates 07.03.2014 enam OÜ N juhatuse liige, oli teada ka maksuhaldurile (nt Riigikohtu 26.04.2005 määrus nr 3-2-1-39-05, p 15; 10.10.2007 määrus nr 3-2-1-89-07, p 13). Kuna CU ei olnud äriühingu seaduslikuks esindajaks, ei saa ta alates 07.03.2014 vastutada ka võimalikult tekkinud maksuvõla eest ja tema suhtes vastutusotsuse koostamine on välistatud. MTA on ka ise tunnistanud, et talle esitati dokumendid, mille kohaselt ei olnud CU alates 07.03.2014 OÜ N juhatuse liikmeks, kuigi maksuhaldur on asunud põhjendamatult väitma, et tegemist on üksnes näilike dokumentidega. Kuna nimetatud asjaolu pole üldse uuritud, siis on MTA väide paljasõnaline ja selle alusel poleks halduskohus tohtinud anda luba CU varale kohtulike hüpoteekide seadmiseks (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50.f). Alternatiivselt ei olnud CU äriühingu juhatuse liikmeks alates samasisulise 04.07.2014 ainuosaniku otsuse tegemisest, mille alusel tehti äriregistris kanne 25.08.
  1. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, miks jäi 07.03.2014 otsuse alusel äriregistris kanne tegemata (mis ei mõjuta iseenesest siiski otsuse kehtivust, sest äriregistri kanne on üksnes deklaratiivne), sest sellega pidanuks tegelema uus juhatuse liige. OÜ N ainuosaniku 04.07.2014 otsus on maksuhaldurile kättesaadav, kuid sellega pole teadlikult arvestatud ja CU on loetud vastutavaks oluliselt suuremas ulatuses. Maksuhaldur on halduskohut pahatahtlikult ja küüniliselt eksitanud oma väidetega CU äri- ja tööalase tegevuse (s.o varjatud sissetulekute) kohta. CU töötab ametnikuna XXX ning viibib seoses kolmanda lapse sünniga (16.02.2017) lapsehoolduspuhkusel ning talle on 10.03.2017 määratud vanemahüvitis summas 2907,15 eurot kuus. Seega on tõendatud, et CU on teeninud piisavalt suurt palka, et teenindada eluaseme soetamiseks võetud laenu. Äriühingu R OÜ osa kinkis CU-le tema isa 21.11.2016 kinkelepinguga kolm päeva enne oma surma (24.11.2016), soovides, et tütar jätkaks arhitektuurialast tegevust. Arvestades, et CU läks juba
  2. a detsembris rasedus-sünnituspuhkusele, on ilmne, et ta ei ole äriühingus mingit tööd teinud ega sealt midagi teeninud. MTA ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis kinnitaksid CU pahatahtlikku suhtumist OÜ N maksukohustuste täitmisse. CU ei olnud alates 07.03.2014 äriühingu juhatuse liikmeks ja ei võtnud otseselt ega kaudselt osa OÜ N juhtimisest, mistõttu ei ole ta seotud äriühingu maksuvõla tekkimisega ja äriühingu tegevusega seonduvate asjaolude pinnalt ei saa prognoosida CU tulevikukäitumist. KU ei tegutsenud äriühingus CU teadmisel ega nõusolekul ning MTA sellekohased väited on tõendamata. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist soovib määruskaebuse esitaja pöörduda tagasi avalikku teenistusse. Puudub igasugune alus kahelda, et kõrgeid eetilisi nõudeid järgiv ametnik eiraks tema suhtes tehtavat võimalikku vastutusotsust (mille tegemine ei ole üldse tõenäoline) ja asuks selle täitmisest kõrvale hoiduma. Vastasel juhul võinuks ta kinnistud võõrandada juba pärast OÜ N suhtes läbiviidavast maksumenetlusest teada saamist (CU osales maksumenetluses tunnistajana).

§ 1361rakendamisel ei saa meelevaldselt eeldada, et isik hakkab oma vara varjama.

Alternatiivselt tuleks hüpoteek kustutada vähemalt CU elukohaks olevalt OOO korteriomandilt ning asendada see vastavalt suuremas summas hüpoteegiga Vinni vallas Pajusti alevikus asuva XXX kinnistu suhtes. Viimati nimetatud kinnisasja väärtus on 140 000 eurot ning esimesel järjekohal asuv Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek on n-ö tühi ja teisel järjekohal asuv hüpoteek tagab kolmanda isiku RS laenu Swedbank AS ees, mille jääk on 5

(8)3-17-872 35 000 eurot. Sellisel juhul oleks n-ö musta stsenaariumi korral täitemenetluse alt välistatud CU ja tema kolme lapse elukoht, kuid MTA võimalik nõue oleks endiselt tagatud. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 01.06.2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. OÜ N suhtes tehtud 19.02.2016 maksuotsusest tulenev 164 890,64 euro suurune maksuvõlg on kehtiv ja sundtäidetav, olenemata selle vaidlustamisest. Nõustuda ei saa ka sellega, et kuna CU juhatuse liikme volitused lõppesid väidetavalt äriregistris märgitust varem, siis on määrus vähemalt osaliselt alusetu. Halduskohus on õigesti märkinud, et

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. CU juhatuse liikmeks oleku tegeliku aja tuvastamine eeldab üksikasjalikku tõendite hindamist, mis toimub vastutusotsuse koostamise menetluses. Maksuhalduri kahtlus võimaliku koostatava vastutusotsuse sundtäitmise raskendatusest põhineb prognoosil, mille aluseks on olnud OÜ N kontrollimenetluses kogutud tõendite põhjal antud hinnang, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises. Juhatuse liikmetel oli kohustus kontrollida äriühingu tegevust. Kuna esineb kahtlus maksupettuses, ei oma määruskaebuse esitaja tegeliku sissetuleku suurus tähtsust. Taotlus OOO korteriomandi hüpoteegist vabastamiseks ei ole põhjendatud. Väide, et XXX asuva kinnistu esimesel järjekohal paiknev hüpoteek on n-ö tühi, on tõendamata. Lisaks koormab praegune lahendus (hüpoteegisumma on jagatud nelja kinnisasja vahel) määruskaebuse esitajat minimaalselt, sest võimalik kohustus on hajutatud ega piira kinnisasjade käsutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. CU määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
  2. Määruskaebuse esitaja leiab esmalt, et MTA 26.04.2017 taotluse rahuldamine ei olnud üldse põhjendatud, sest OÜ N on tema suhtes koostatud MTA 19.02.2016 maksuotsuse haldusasjas nr 3-16-1230 vaidlustanud ja kohtumenetlus ei ole lõppenud. Ringkonnakohus rõhutab, et maksuotsuse vaidlustamine halduskohtus ei mõjuta iseenesest selle kehtivust ega sundtäitmise lubatavust. Haldusasjas nr 3-16-1230 ei ole maksuotsuse kehtivust ega täitmist ka esialgse õiguskaitse korras peatatud, mistõttu ei ole alust väita, et maksuvõlga ei eksisteeri. Kui OÜ N kaebus rahuldatakse ja maksuotsus tühistatakse, muutub nimetatud haldusakt pärast kohtuotsuse jõustumist tagasiulatuvalt (s.o algusest peale) kehtetuks ning ühtlasi langeb ära ka alus vastutusotsuse tegemiseks. Juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, mis tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust (nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p-d 9 ja 11). Ka muud Riigikohtu 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50) loetletud tingimused võimaliku vastutusotsuse hilisemat täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on praeguses asjas täidetud.
  3. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et kuna CU ei olnud alates 07.03.2014 enam OÜ N juhatuse liige (sh kontrolliperioodil
  4. a maist kuni oktoobrini), siis ei saa tema vastutada ka äriühingu maksukohustuste täitmise eest. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist või puudumist, mitte ei hinnata 6

(8)3-17-872 vastutuskohustuse olemasolu tõendatust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11), mistõttu ei saa haldustoiminguks loa andmise menetluse raames asuda ka tuvastama, millal CU täpselt OÜ N juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Olukorras, kus äriregistri andmetel oli määruskaebuse esitaja juhatuse liikmeks 27.11.2013–25.08.2014, ei ole alust lugeda ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri eeldust, et CU vastutab

§ 40lg 1 alusel kogu nimetatud perioodi ulatuses.

CU juhatuse liikme kohalt 07.03.2014 tagasikutsumisega seoses vormistatud dokumentide usaldusväärsuse osas tuleb võtta seisukoht edasise vastutusmenetluse käigus. Samuti tuleb edasises menetluses hinnata, kas määruskaebuse esitaja saab vastutada äriühingu maksuvõla eest perioodi osas, mis järgnes 04.07.2014 ainuosaniku otsuse tegemisele. 9. Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et maksuhaldur on 26.04.2017 taotluses kajastanud CU majanduslikku seisu ja senist tegevust osaliselt eksitavalt. Samas ei ole see ringkonnakohtu hinnangul siiski viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Eelkõige ei nähtu, et võimaliku vastutusotsuse hilisema täitmise tagamiseks olnuks võimalik sooritada hüpoteekide seadmise asemel muid n-ö eeltäitetoiminguid, mis oleks taganud eeldatava vastutuskohustuse täitmise ja koormanuks samas CU õigusi vähem intensiivselt.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud kahtlus, et vastutusotsuse hilisem sundtäitmine võiks osutuda määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu hiljem raskendatuks või võimatuks, seondus esmajoones CU tegevusega OÜ N juhatuse liikmena (s.o tööjõumaksude ja käibemaksu teadvalt ebaõige deklareerimine ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemine), mitte asjaoluga, et maksuhalduri hinnangul võis tal olla varjatud sissetulekuid. Seda, kas äriühingu õigusvastast tegevust on põhjust omistada CU-le või mitte, tuleb sisuliselt kontrollida vastutusotsuse koostamise käigus.

  1. Alternatiivselt on CU palunud kustutada kohtuliku hüpoteegi tema elukohaks olevalt OOO korteriomandilt ning seada selle asemel vastavalt suuremas summas (kokku 89 508 eurot) hüpoteegi Pajusti alevikus asuvale XXX kinnistule. Määruskaebusele lisatud OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa 22.05.2017 hindamisakti kohaselt on viimati nimetatud kinnistu turuväärtuseks 19.05.2017 seisuga 140 000 eurot ning CU selgituste kohaselt ei taga esimesel järjekohal asuv hüpoteek (summas 1 040 000 krooni ehk 66 468,11 eurot) enam ühtegi nõuet ja teisel järjekohal asuva hüpoteegiga (summas 1 080 000 krooni ehk 69 024,58 eurot) tagatava nõude jääkväärtus on 35 000 eurot.
  2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi CU määruskaebuse kohaselt ei olnud tal võimalik esitada tõendeid Pajusti alevikus XXX kinnistu osas esimesel järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõude puudumise kohta, sest krediidiasutuselt vastava kinnituse saamine võtab aega, ei ole ta esitanud oma väidet kinnitavaid dokumente ka hiljem. Samas ei oma vastavate tõendite puudumine asja lahendamise seisukohalt ka tähtsust, sest asjaõigusseaduse § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ning kuigi ilma tagatava nõudeta ei oleks hüpoteegipidajal võimalik nõuda kinnisasja müüki täitemenetluses, saaks kinnisasja omanik kasutada hüpoteeki muude võimalike nõuete tagamiseks. Kehtivate hüpoteekide olemasolu korral peab maksuhaldur seetõttu igal juhul arvestama võimalusega, et vastavad hüpoteegid võivad tagada nõudeid kogu hüpoteegisumma ulatuses. Praegusel juhul oli kinnistu, mille turuväärtuseks on hinnatud 140 000 eurot, juba enne maksuhalduri taotletud kohtuliku hüpoteegi seadmist koormatud esimese ja teise järjekoha hüpoteekidega kogusummas 135 492,69 eurot. Pidades silmas, et CU-le kuuluvad korteriomandid olid samuti koormatud kehtivate hüpoteekidega summas 208 000 eurot (kaaskoormatud kinnistud Tallinnas BBB ja OOO) ja 1 800 000 krooni ehk 115 040,97 eurot (kaaskoormatud kinnistud Pärnus CCC ja Tallinnas BBB), siis ei ole põhjust pidada maksuhalduri taotletud ja halduskohtu määrusega lubatud täitetoiminguid (s.o võrdse suurusega kohtulike hüpoteekide seadmist kõigile kinnistutele) määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravateks. 7

(8)3-17-872
  1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei nõustu siiski maksuhalduri seisukohaga, et võimaliku vastutuskohustuse katmiseks väiksemas summas hüpoteekide seadmine kõigile kinnistutele (s.o kohustuse hajutamine) koormab isikut vähem intensiivselt, kui suuremas summas hüpoteekide seadmine ühele või mõnele kinnistule. Määruskaebuse esitaja soov välistada perekonna elukohaks olev kinnistu võimaliku sundtäitmise alt on täitmist tagavate toimingute valikul täiesti asjakohane kaalutlus. Samas puudus praegusel juhul mõistlik võimalus piirduda hüpoteegi seadmisega ainult osadele kinnisasjadele, sest need poleks maksuhalduri võimalikku nõuet piisavalt taganud.
  2. Kui kinnistutele seatud hüpoteegid tegelikkuses enam ühtegi nõuet ei taga või on tagatavad nõuded hüpoteegisummast oluliselt väiksemad, on kinnisasja omanikul koostöös hüpoteegipidajaga võimalik hüpoteegid kustutada või hüpoteegisummasid vähendada ning taotleda seejärel maksuhaldurilt täitetoimingute lõpetamist, esitades MTA võimaliku nõude täitmise tagatisena näiteks koormamata kinnistu. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt ongi määruskaebuse esitaja seda teinud (üks kinnistut nr YYYYYY koormanud hüpoteekidest on kustutatud ja teise hüpoteegi summat vähendatud 46 300 euroni) ning maksuhaldur on aktsepteerinud võimaliku vastutuskohustuse täitmise tagatisena hüpoteeki Pajusti alevikus asuvale XXX kinnistule summas 59 800 eurot ja nõustunud kohtulike hüpoteekide kustutamisega kõigilt teistelt määruskaebuse esitajale kuuluvatelt kinnistutelt.
  3. Eelneva põhjal jääb CU määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Ruth Plaks Virgo Saarmets 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.