Hageja esitas menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabi kuludena 4553 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja selle lisaks olevast arvest nähtub, et hageja on lepingulise esindaja teenuseid kasutanud kliendi poolt edastatud materjalide läbitöötamiseks, hagiavalduse koostamiseks, hagi tagamise avalduse koostamiseks, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtte saamiseks, kostja vastuste läbitöötamiseks, hageja seisukohtade koostamiseks, ettevalmistuseks kohtuistungiteks, kompromisskokkulepete projekti ja seisukohtade esitamiseks ning suhtluseks kostja ja lepingulise esindajaga. Kohus leidis, et osaliselt ei ole hageja esindaja poolt teostatud toimingud põhjendatud. Põhjendamatu on esitada eraldi menetlustoimingutena 27.04.2016 tsiviilasja materjalide läbitöötamist, hageja lõplike seisukohtade/vastuse projekti koostamist Harju Maakohtu 31.03.2016 nõude alusel 3 tunni ja 10 minuti ulatuses ja samaaegselt märkida eraldi toiminguna 28.04.2016 hageja lõplike seisukohtade/vastuse koostamist Harju Maakohtu 31.03.2016 nõude alusel 4 tunni ja 05 minuti ulatuses. Hageja esitas menetlusdokumendi 29.04.2016 kuupäevaga. Seega ühe ja sama dokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud 3 tunni ulatuses projekti koostamine kui 4 tunni ulatuses lisaks sellele on kulutatud aega dokumendi enda koostamisele. Hageja esindaja poolt teostatud ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leidis, et vaatamata toimingute põhjendatusele ei ole osaliselt põhjendatud lepingulise esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 29 tundi. Kohus ei nõustunud sellega, et põhjendatud oleks hageja lepingulise esindaja poolt materjalide läbitöötamisele ning hagi ja hagi tagamise taotluse koostamisele 7 tunni 8 kulutamine. Kohus leidis, et mõistlik aeg nimetatud toimingutele, lähtudes kohtule esitatud tõendite mahust ja asjaolude vähesest keerukusest, saab olla mitte rohkem kui 3 tundi. Samuti ei nõustunud kohus hagejaga selles, et hageja lepingulise esindaja poolt oleks põhjendatud kulutada 29.04.2016 vastuse koostamiseks 4 tundi ja 5 minutit. Tegemist on menetlusdokumendiga, mille sisulised argumendid ühtivad suuremas osas varasemates menetlusdokumentides esitatuga. Kohus leidis, et antud menetlusdokumendi koostamiseks oleks põhjendatud aeg 1,5 tundi. Lisaks ei ole põhjendatud hageja esindaja poolt kostja 31.10.2016 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendite läbitöötamisele ja kohtule seisukoha koostamisele kulutatud aeg 3 tundi. Tegemist ei ole niivõrd mahuka tõendite kogusega, mille jaoks peaks sedavõrd palju aega kulutama. Samuti pole tegemist eriliselt keerukat analüüsi nõudvate dokumentidega. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja poolt nimetatud toimingule kulutatavaks mõistlikuks ajaks oleks 1,5 tundi. Ülejäänud menetlustoimingutele kulutatud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetlustoimingute kestuseks kokku 19 tundi 35 minutit (27.11.2015 arve alusel 3 tundi, 12.05.2016 arve alusel 5 tundi ja 5 minutit, 07.07.2016 arve alusel 5 tundi ja 30 minutit, 03.11.2016 arve alusel 4 tundi ja 30 minutit ja 24.11.2016 arve alusel 1 tund ja 30 minutit). Hageja on märkinud lepingulise esindaja tunnitasuks 130 eurot. Kohus leidis, et arvestades kohtuasja vähest keerukust, kuid samas asjaolu, et tegemist on vandeadvokaadiga, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud. Põhjendatud on hageja menetluskulu ka kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtte kulude kandmisel kokku 26 eurot. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 19 tundi 35 minutit, määras kohus hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa koos käibemaksuga 3054,96 eurot. Koos riigilõivu ja väljavõtete saamise kuludega moodustab seega hageja menetluskulude summa 3380,96 eurot. Seoses hageja nõude osalise rahuldamisega kuulub hagi rahuldamisele 50% (hagihind kokku 2414,04 eurot ja rahuldamata osa sellest 1350 eurot) ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1690,48 eurot (s.o 3380,96-st eurost ½). Apellatsioonkaebus 04.01.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 05.12.2016 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlalt arvestatav viivis alates 25.11.2015 kuni 24.11.2016 ja osas, millega jäeti menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on eksinud kasutuseelise hüvitamise nõude eelduste määratlemisel. Maakohus ei ole eristanud kasutuseelise hüvitamise nõuet kaasomaniku kahju hüvitamise nõudest, mis tekib siis, kui üks kaasomanik rikub teise kaasomaniku õigust ühist asja vallata ja kasutada. Esimese nõude aluseks on AÕS § 71 lg 2, teisel VÕS § 115. Teisele kaasomanikule kuuluva osa kasutamisega ei kaasne alati valdus- ja/või kasutusõiguse teostamise takistamist. Kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusteks on, et üks kaasomanik kasutab kaasomandis olevast asjast temale kuuluvast osast suuremat osa ning teeb seda ilma kaasomanike sellekohase kokkuleppeta. Samuti on kohus määratlenud valesti tõendamiskoormise sisu ja jagunemise. Pool, kes on esitanud kasutuseelise hüvitamise nõude AÕS § 71 lg 2 alusel peab tõendama, et teine kaasomanik on kasutanud temale kuuluvast osast suuremat osa ning seda on tehtud ilma poolte sellekohase kokkuleppeta. Asjaolud, et kostja kasutas perioodil 01.10.2014 kuni 28.06.2015 temale kuuluvast kaasomandi osast suuremat osa ning tegi seda ilma poolte sellekohase kokkuleppeta, on tõendatud. Vaidlust ei ole, et hagejal ei olnud 9 kaasomandis oleva korteri võtmeid kuni 14.06.2016. Asjaolu, et hageja oleks saanud vaidlusalusesse korterisse sisse tungida ja asuda ukselukke vahetama, ei õigusta kogu korteri kasutamist kostja poolt ilma sellekohase kokkuleppeta ega hageja takistamist kasutus- ja valdusõiguste teostamisel. Hageja soovis kaasomandis oleva korteri välja üürida ning selle pealt tulu teenida, mitte võimaldada temale kuuluva kaasomandiosa tasuta kasutamist. Hageja on tõendanud kasutuseelise hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ekslikult leidnud, et hagejal tuli
lg-st 1 tulenevalt tõendada, et kostja takistas temal kaasomandis olevat korterit kasutada ja vallata. Kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise takistamine teise kaasomaniku poolt ei ole kasutuseelise hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks. Maakohus on AÕS § 71 lg 2 järgset tõendamiskoormist valesti sisustanud ning jaganud. Maakohus on heitnud hagejale ette selliste asjaolude tõendamata jätmist, mis ei oma tähtsust kasutuseelise hüvitamise nõude lahendamisel või mille tõendamine ei ole hageja jaoks objektiivselt võttes võimalik.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 05.12.2016 otsus tuleb tühistada viiviste väljamõistmise osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kolleegium nõustub eelnimetatud osas täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud otsuses toodud maakohtu järeldused kooskõlas asjas esitatud materjalidega ning erinevalt apellatsioonkaebuses 10 väidetust tõendite ebaõiget hindamist, materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist maakohtule käesoleval juhul alust ette heita ei ole. Samuti vastab maakohtu otsus
Maakohus on hinnanud kogumis kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning seeläbi õigesti järeldanud, et käesolevas asjas esitatud hagi tuleb vaid osaliselt rahuldada. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esiletoodu ei võimalda asuda vaidlustatud maakohtu otsuses leitust erinevale seisukohale. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: OÜ Rohe Invest ja AV kaasomandis on registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomand asukohaga XXX, Tartu. Kummalegi kaasomanikule kuulub ½ suurune mõtteline osa korteriomandist. Hageja on antud korteriomandi ½ mõttelise osa omanik alates 11.08.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on maakohus põhjendatult selgitanud, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama. Maakohus on otsuse p-des 29-30 andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ja põhjendatult leidnud, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millega oleks tõendatud pärast 06.11.2014 hageja soov korteri kasutamisel ja valdamisel aktiivselt osaleda ja selle kohta, milles seisnes pärast 06.11.2014 hageja takistatus korteri valdamisel ja kasutamisel. Hageja takistatust edasisel perioodil ei saa järeldada ka hageja poolt esitatud e-kirjadest perioodil 2014.a september-november, kuna need käsitlevad hageja ja kostja vahelisi suhteid ainult sellel kindlal perioodil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pelgalt asjaolu, mille kohaselt on korterivõti ühe kaasomaniku käes, ei tähendada automaatselt seda, et teise korteriomaniku poolt oleks kaasomandi eseme kasutus ja valdus olnud takistatud olukorras, kus ta võtme saamiseks ise midagi ette ei võtnud. Kostja korteris ei elanud. Lisaks võib kohus jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6). Näiteks võib, sõltuvalt juhtumi asjaoludest, kaasomaniku hüvitisnõue olla vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui ta nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi 11 kokkuleppe, mille järgi hüvitist ei nõuta, või et kaasomanik ei kavatse hüvitisnõuet esitada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tal oli kavatsus kostja vastu esitada kasutuseelisest ilmajäämise nõue. Viivis Maakohus on leidnud, et hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuses märgitakse põhjendatult, et maakohus ei ole põhjendanud, miks maakohus mõistis viivise välja alates 25.11.2016 ja mitte hagi esitamisest, s.o alates 25.11.2015. Vaidlus puudub selles, et hagi esitati 25.11.2015 (t.l.2, I kd). VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 584,18 eurot alates hagi esitamisest (25.11.2015) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 18.09.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Nimetatud ajavahemiku eest on kostja kohustatud tasuma viivist summas 85,08 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Alguspäev Lõpp-päev Põhivõlg 25.11.2015 01.01.2016 01.07.2016 01.01.2017 01.07.2017 31.12.2015 30.06.2016 31.12.2016 30.06.2017 18.09.2017 584,19 584,19 584,19 584,19 584,19 Viivisemäär (VÕS § 113 Viivitatud päevi lg 1 + § 94 lg 1) 8,05% 37 8,05% 182 8% 184 8% 181 8% 80 Viivis 4,77 EUR 23,39 EUR 23,50 EUR 23,18 EUR 10,24 EUR EUR 85,08 Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis põhinõudelt 584,19 eurot alates 19.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja viivise nõude arvestatuna rahuldatud põhinõude osalt, s.o summalt 584,19 eurot seadusjärgses määras alates 25.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 584,19 eurot. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, s.t viiviste väljamõistmise osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selles osa maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata maakohtu otsuse muutmisele viivise väljamõistmise algusperioodi osas puudub alus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seejuures lähtub kolleegium asjaolust, et ka ringkonnakohtu otsuse tegemise tulemusena jääb hageja põhinõue rahuldatuks samas ulatuses mis maakohtus (584,19 eurot), milliselt summalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras kokku mitte põhivõlga (584,19 eurot) ületavas osas. Samuti on kolleegiumi hinnangul maakohus hagi rahuldamise ulatust arvestades 12 ebaõigesti jaotanud menetluskulud võrdselt menetlusosaliste vahel, kuigi pidanuks jätma hagi rahuldamise ulatusest tingituna kulud hageja kanda suuremas ulatuses kui 50%. Kuivõrd aga kostja sellist kulude jaotust ei vaidlustanud ning ringkonnakohus ei saa hageja kaebuse põhjal asetada hagejat halvemasse olukorda kui maakohtu otsusega määratu, leiab ringkonnakohus, et eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu menetluskulude jaotus jätta muutmata. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga lisaks poolte nõuetele kõik veel lahendamata taotlused. Apellatsioonimenetluses on lahendamata hageja 06.06.2017 vastuväide kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt on ringkonnakohtu 30.05.2017 kirjaga kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja edasilükkamine kuni 18. septembrini 2017 põhjendamatu, rikub hageja õigust tsiviilasja lahendamisele mõistliku aja jooksul ning on vastuolus
§-ga 452 koostoimes §-ga 2 ja § 639 lg-ga 1.
lg 4 kohaselt tuleb istungimenetluses kohtuotsus avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva edasilükkamine on viidatud sätte kohaselt võimalik üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu, kuid ka sellise mõjuva põhjuse esinemisel ei või kohtuotsuse avalikku teatavakstegemist määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast asja arutamise viimast istungit. Käesoleva tsiviilasja arutamise viimane istung, kus lõpetati asja sisuline arutamine, toimus 19.04.2017, kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva edasilükkamisega 18. septembrini 2017 toimub kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ligikaudu viis kuud pärast asja arutamise viimast istungit. Mõjuvat põhjust tähtaja edasilükkamiseks ei esine. Samuti leiab hageja, et kohtujuristi kiri kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamise kohta ei ole käsitletav kirjaliku määrusena
Kolleegium vastuväite rahuldamiseks alust ei näe. Käesoleva asja arutamise viimane kohtuistung toimus 19.04.
lg 4 teisest lausest tuleneb, et otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast asja arutamise viimast istungit. Käesoleval juhul määras ringkonnakohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 28.08.2017 ning teatas, et kui pooled kokkuleppele ei jõua ja kohtule kompromissettepanekut ei esita, teeb kohus lahendi avalikult teatavaks 18.09.2017. Ringkonnakohus möönab, et praegusel juhul ligi 5-kuuline aeg asja arutamist lõpetava istungi ja otsuse kuulutamise vahel ei ole kooskõlas
lg 4 teisest lausest tuleneva nõudega, ent antud juhul oli viivitus tingitud objektiivsest asjaolust. Nimelt viibis tsiviilasja menetlev kohtunik mai lõpust kuni septembri 2017 alguseni haiguslehel, mistõttu ei olnud käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse
Vaatamata ringkonnakohtule etteheidetud minetustele otsuse teatavakstegemise aja muutmisest teavitamise määrusena vormistamata jätmisel ja sellekohase mõjuva põhjuse märkimata jätmisel, ei ole need rikkumised iseenesest kahjustanud menetlusosaliste õigusi. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus hageja 06.06.2017 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Menetluskulud Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse vaid viivise väljamõistmist puudutavas osas, peab ringkonnakohus vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele põhjendatuks 13 jätta apellatsioonimenetluse kulud 88,24% ulatuses hageja kanda ja 11,76% ulatuses kostja kanda. Vastavalt
lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Esmalt hindab ringkonnakohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtule 19.04.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses õigusabikulud summas 1512 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest ja nende spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 7 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi seisneb järgmistes toimingutes: 16.01.2017 esimese astme kohtuotsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine – 50min; 17.01.2017 esitatud tõendite ja menetlusdokumentidega tutvumine, telefoninõupidamine kostjaga, e.kiri kostjale – 30min; 27.01.2017 tsiviilasja materjalidega tutvumine – 1h 50min; 30.01.2017 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, e-kirjavahetus ja telefoninõupidamised asjaolude täpsustamiseks kostjaga – 3h 50min; 19.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistus ja esindus istungil – 2h. Kostja kinnitas, et kõik nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti taotles kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja avaldas ringkonnakohtu 19.04.2017 istungil, et jätab vastaspoole kulud kohtu hinnata. Sellegipoolest esitas hageja 24.04.2017 seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja märgib, et
näeb ette üksnes lepingulise esindaja kulude hüvitamise võimaluse ning vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi lülitus lepingulise esindajana menetlusse alles 19.04.2017 kohtuistungil. Varasemate kulude hüvitamine ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega kostja lepingulise esindaja kulude osas ja leiab, et kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et Ilmar-Erik Aavakivi oleks enne 19.04.2017 kohtuistungit osalenud kohtumenetluses kotja esindajana, tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata kulude osas, mis ei seondu 19.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega. Kolleegium selgitab, et kuigi kostja võis toimingute tegemisel kasutada Ilmar-Erik Aavakivi abi, ei anna vastav õigus siiski alust käsitleda menetluses mittenähtavat isikut
lg 1 tähenduses menetlusosalise esindajana ega õigust nõuda vastavate kulude vastaspoolelt väljamõistmist. Menetlusosalise lepinguline esindaja peab olema menetluses nähtav (osalema menetluses ja tegutsema esindatava nimel). Kohtule esitatud vastusest apellatsioonkaebusele, mille on allkirjastanud kostja ise, ei ole võimalik tuvastada, et kostjat oleks apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel ja sellega seotud toimingute tegemisel esindanud ja tema nimel tegutsenud Ilmar-Erik Aavakivi. Toodud põhjendustel kuulub kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele üksnes 19.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu 2 tunni osas, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on lepinguline esindaja kostjat esindanud 19.04.2017 kohtuistungil. Arvestades 19.04.2017 kohtuistungi kestust (55 minutit), asja mahtu ja keerukust leiab ringkonnakohus, et ajakulu kokku 2 tundi 19.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja esinduseks istungil on põhjendatud ja kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Ka 14 peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta (määrus asjas nr 3-2-1-115-14) ja tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta (otsus asjas nr 3-2-1-131-16). Seega on kostja põhjendatud menetluskulu apellatsioonimenetluses 336 eurot (2h x 140 + käibemaks 56 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust kuulub hagejalt kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kostja kasuks välja mõistmisele 296,49 eurot (88,24%). Vastavalt kostja taotletule tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja poolt 19.04.2017 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses riigilõivust summas 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 1267,50 eurot. Hagejale on apellatsioonimenetluses õigusabi osutatud 9 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja on hagejale õigusabi osutamisel teinud järgmised toimingud: 04.01.2017 Harju Maakohtu 05.12.2016 kohtuotsuse läbitöötamine ja apellatsioonkaebuse koostamine – 7h (910 eurot); 31.01.2017 kostja 30.01.2017 apellatsioonkaebuse vastuse läbitöötamine – 45min (97,50 eurot); 18.04.2017 ettevalmistus ringkonnakohtu 19.04.2017 istungiks – 2h (260 eurot). Lisaks palub hageja määrata 19.04.2017 istungil osalemise kulu lähtuvalt istungi kestusest tunnihinnaga 130 eurot. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Lisaks palus hageja lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et olukorras, kus hageja esindaja on osalenud asja menetluses algusest peale ja koostanud kõik esimeses kohtuastmes esitatud menetlusdokumendid, on ülemäärane maakohtu 05.12.2016 otsuse läbitöötamise ja apellatsioonkaebuse koostamise 7-tunnine ajakulu. Samuti on kostja arvates ülemäärane ajakulu 2 tundi 19.04.2017 istungiks ettevalmistamiseks. Kostja palub vähendada nimetatud töö eest tasumisele kuuluvat hüvitist mõistliku määrani. Ringkonnakohus leiab, et hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva asja mahtu ja sisu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud, samuti on vastav tunnitasu suurus kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja töötunni hinnaga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Tegemist on hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja lepingulise esindaja kulu osas ei nõustu ringkonnakohus kostja vastuväitega, et ajakulu 7 tundi maakohtu otsuse läbitöötamiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks on ülemäärane. Arvestades vaidlustatud maakohtu põhjenduste mahtu (ca 6,5 lk) ja apellatsioonkaebuse põhjenduste mahtu (enam kui 3 lk) ei saa 7-tunnist ajakulu maakohtu otsuse läbitöötamiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks pidada ülemääraseks. Ringkonnakohtu 19.04.2017 istungiks ettevalmistamise ajakulu osas jagab ringkonnakohus kostja seisukohta ja leiab, et ajakulu 2 tundi istungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu 19.04.2017 istungiks ettevalmistamiseks 1 tund, arvestades asjas esitatud dokumentide mahtu ja asjaolu, et tegemist ei olnud õiguslikult ülemäära keeruka vaidlusega. Arvestades hageja taotletut ja 19.04.2017 kohtuistungi kestust määrab ringkonnakohus 19.04.2017 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 55 minutit. Põhjendatud on ka hageja esindaja ajakulu 45 minutit kostja apellatsioonkaebuse vastuse läbitöötamiseks. Seega on hageja lepingulise 15 esindaja kulu apellatsioonimenetluses põhjendatud 9 tunni ja 40 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on kokku 1481,67 eurot, millest riigilõiv moodustab 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1256,67 eurot (9h ja 40min x 130). Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele 174,24 eurot. (11,76%). Vastavalt hageja taotletule tuleb
lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tuleb tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 122,25 eurot, so 296,49 – 174,24. Vastavalt kostja taotletule kuulub
lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasumisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Reet Allikvere Ande Tänav Kaupo Paal 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.