lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Liiklusseaduse § 199 politseioperatsiooniga. lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimlaik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist 23.06.2017 nähtub, et mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Tallinna suunas K.Kiveste juhitud sõiduk Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 72.kilomeetril 23.06.2017 kell 00.05 kiirusega 167 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras mõõteseadmega Stalker II MDR nr S.N. AS 008384 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-17/00004). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja politseiametnik Tiina Trofimova. Mõõtmise ajal ei kasutatud video- ja helitehnikat. Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokolli andmete 23.06.2017 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav
Kohtuistungil leidis tõendamist kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 23.06.2017, K.Kiveste ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, K.Kiveste kohtuistungil antud ütlustega, et 23.06.2017 kell 00.05 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 72.kilomeetril sõitis mootorsõiduk MB, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 167 km/h +- 6km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. Kohus leiab, et K.Kiveste poolt toimepandud süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kristo Kiveste on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et K.Kiveste rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. K.Kivestele on tutvustatud kiirusemõõturi kasutamise protokolli, mida ta kinnitab oma allkirjaga protokollis. Samuti on K.Kiveste 23.06.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning peale seda on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Süüdistatava K.Kiveste karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava K.Kiveste karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 järgi ning raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. K.Kiveste on varem väärteokorras karistatud, tal on 20 kehtivat väärteokaristust ja 1 kehtiv kriminaalkaristus. K.Kiveste, juhtides mootorsõidukit, seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning pani seega toime tahtliku liiklusseaduse raske rikkumise. K.Kivestel on samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest mitu kehtivat karistust. K.Kiveste kahetseb juhtunut ning palub kergemat karistust, kuna ta peab tööl käima. Kohus leiab, et K.Kiveste mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb T. P karistada arestiga 16 päeva. Määratud karistus on veidi keskmisest määrast kõrgemas määras, arvestades K.Kiveste varasemaid õiguserikkumisi. Kohus ei nõustu K.Kiveste seisukohaga karistuse määramise osas, kuna sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 167 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas K.Kiveste ka teisi liiklejaid. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. K.Kiveste ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas, et ta ei pööranud piisavat tähelepanu kiiruse ületamisele. Kohus leiab, et juht, kes sõidukit juhtides ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Seega on põhjendatud K.Kivestelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus leiab, et lisakaristusena tuleb võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras, arvestades K.Kiveste toodud asjaolusid, s.o mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik töö teostamiseks. K.Kiveste kahetsust ei pea kohus siiraks, kuna karistusregistri järgi on tal 20 kehtivat väärteokaristust. LS § 227 lg 4 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis- karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 kohus leiab, et K.Kivestele tuleb mõista arest 16 päeva ja lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.