1-16-10863/12

1-16-10863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-10863 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Helmut Kiisa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Helmut Kiisk (ik: 37504050228; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 27.09.
2. a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada Helmut Kiisk karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.06.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Helmut Kiisk katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Helmut Kiisa suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
7. Helmut Kiisale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Helmut Kiisk vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Helmut Kiisale ja Maanteeametile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Helmut Kiisa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.12.
10. a kohtuotsusega tunnistati Helmut Kiisk süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu ja 3-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.12.
11. a ja lõpp on 08.06.
12. a. Helmut Kiisa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel ning osales sotsiaalprogrammis. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Helmut Kiisa kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda oma abikaasa juurde Tallinnasse, kes on ka toetavaks isikuks. Kindel töökoht on olemas. 3 Helmut Kiisk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Helmut Kiisa tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Helmut Kiisa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
13. korda. Hetkel kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, varasemalt on teda karistatud sama kuriteo ning ka veel kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude vägivaldsuse aste on vähenenud, kuritegusid sooritab ta impulsiivselt, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt Helmut Kiisk on vangistuse ajal töötanud abitöölisena, osalenud sotsiaalprogrammis ja distsiplinaarkaristusi ei oma. Asja materjalide kohaselt kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja varasemalt ka abikaasa suhtes korduvalt vägivaldse kuriteo eest. Kinnipeetava kõik kuriteod on toime pandud alkoholi joobes, mis on kindel põhjus ja risk uue kuriteo toimepanemisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on Helmut Kiisal üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 19 % ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 36 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 10 kuud on pannud Helmut Kiisa mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Helmut Kiisk püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Helmut Kiisal on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähedane. Helmut Kiisal on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Helmut Kiisa tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Helmut Kiisale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Helmut Kiisk, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele 4 õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Helmut Kiisa tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/