1-15-3493/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3493 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Alik Karajev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan Sutti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu KRISTJAN SUTT, i.k. 38604200265, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 10.11.2014 ja lõpp 10.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.09.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Kristjan Sutt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Kristjan Suttile ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Sutti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Harju Maakohtu 05.06.2015 otsusega kokkuleppemenetluses mõistis kohus Kristjan Sutti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis Kristjan Suttile liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks 10.11.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Kristjan Sutti tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Kristjan Sutt taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul on tal vabaduses töökoht olemas, firma tegeleb mööbli valmistamisega, hiljem tahab minna alumiiniumi keevitamise kursustele. Selgitas, eelmine kriminaalhooldus lõppes ebameeldivalt, kuna ta käitus ise vastutustundetult, aga praegu on tegemist hoopis teise inimesega, kes kahetseb juhtunut ja saab aru, et ema raske haigus ja purunenud abielu on tema enda süü. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et Kristjan Sutt on oma seekordset karistust tõsiselt võtnud, kuna ta töötab vanglas ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja leidis, et oma kolmeaastase õiguskuuleka käitumisega vanglas on Kristjan Sutt ära teeninud võimaluse vabaneda ennetähtaegselt ja isik ei vabane karistuse kandmisest, vaid üks karistuse liik asendub lihtsalt teisega. Lisaks on isikul vangistuses õpitud hästi tasustatav keevitaja amet, tal on elukoht ning toetavad lähedased ja võimalus valida kahe töökoha vahel. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja isik ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kristjan Sutti käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kristjan Sutt on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja vanglas kannab karistust neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, kuritegu on toime 2 pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelmised kuriteod olid vargused, kelmus, vägivalla episood ja alkoholi tarbimine kinnipidamise ajal. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja kiire majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama elukaaslase juurde. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et tegemist on kinnipeetava elukaaslase tütrele kuuluva korteriga ning mis on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Kinnipeetava elukaaslane ja tema tütar on valveseadme paigaldamiseks nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka lähisuhtevõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju peale elukaaslase veel ema, kasuisa ja noorem vend. Suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ning elukaaslane on käinud kokkusaamistel. Kinnipeetava elukaaslasel on olemas kindel töökoht ning ta on valmis Kristjan Sutti vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, on töötanud majandustöödel koristajana ja alates 18.11.2015 töötab tootmistööl keevitajana kuni tänaseni. Ka on isik läbinud motiveerivad vestlused väärtushinnangute analüüsimiseks kuritegude kontekstis. Vabanemisjärgselt on Kristjan Suttil garanteeritud xxxx töökoht xxxx. Ka on kinnipetavale ostujuhina tööd pakkunud xxxx. Tööle asumine kindlustaks isikule legaalse sissetuleku ning seega vähendaks materiaalse kasu saamise nimel uue kuriteo toimepanemise riski. Kristjan Sutti enda sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid 18.02.2014 on teda karistatud alkoholi tarbimise eest kinnipidamise ajal. Narkootikume hakkas enda sõnul tarvitama alates 2002.aastast alustades kanepist ning edaspidi on tarvitanud ka muid aineid. 2007.a tarvitas peamiselt fentanüüli kord päevas. Kristjan Sutt on korduvalt pöördunud sõltuvusravile, Tartu Vanglas paiknes SRS sektsioonis. Isik on 2010.a. läbinud Eluviisitreeningu ja Convictuse 12 sammu, osalenud kunstiteraapias ja spordiprogrammis. Vanglast vabanemise järel esialgu ei tarvitanud narkootikume, kuid hiljem karistati teda siiski kahel korral NPALS §15'5 alusel. Väidetavalt ei ole rohkem narkootikume tarbinud. Viimases kuriteos olid narkootikumid müügiks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kristjan Sutt iseloomult rõõmsameelne ja arutlev inimene, kellele vägivald ei ole omane ning kes teadvustab võimalikke tagasilööke ning on valmis probleemidega tegelema. Ametnike suhtes on isik positiivse hoiakuga, ei õigusta oma tegusid, saab aru toimepandud seaduserikkumiste ohtlikkusest ning sõnades vähemalt väljendab motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks. Vaatamata vangla poolt antud suhteliselt positiivsele iseloomustusele ja tehtud keskmisest madalamale riskihinnangule, mille kohaselt on uue üldise kuriteo riskiprotsent 25, on kinnipidamisasutus hinnanud kinnipeetavat kõrgohtlikuks ja peab ohustatuks ühiskonda tervikuna ning rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on soov saada kiiret tulu, kui 3 ta jätkab suhtlemist kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega ega analüüsi oma tegude põhjusi ning tagajärgi. Kinnipeetav on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid kaks katseaega ebaõnnestusid. Ka on Kristjan Sutti varasemalt vangistusest ennetähtaega vabastatud, kuid katseajal rikkus ta kohustust mitte tarvitada narkootikume. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole Kristjan Suttile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Oluline on ka see, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kohus on seisukohal, et Kristjan Sutti ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus asub seisukohale, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kristjan Sutti vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Kristjan Sutti katseaja pikkus üle 2 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Kristjan Sutti ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Kuna vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja sõltuvuskäitumist muutvate tegevuste läbimine näitab, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju ja karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, siis on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4