KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-8355 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena La
§ 751
lg 3 p 2 määrata Aleksandr Vingissari elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.
§ 76
lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Vingissarile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 03.09.2019, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Aleksandr Vingissar kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Aleksandr Vingissari käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksandr Vingissari käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vangistusest vabanemisest; osalema sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Aleksandr Vingissar kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 751
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Aleksandr Vingissar karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksandr Vingissarile, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Aleksandr Vingissari elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Vingissari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 10.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8355 tunnistati Aleksandr Vingissar süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 121 ja KarS § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistusaja alguseks 03.06.
- Aleksandr Vingissaril on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas kannab isik karistust neljandat korda. Kinnipeetav on kõikide kuritegude toimepanemisel lisaks materiaalse kasu taotlemisele kasutanud vägivalda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel ning osalenud vestlusel psühholoogiga. Alates 12.12.2016 on isik vormistatud tööle xxxx abitöölisena. Aleksandr Vingissar on lisatud ka riigikeele A2-taseme õpingute ootenimekirja. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. 2 Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama tädile kuuluvase majja aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kõnealusel aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealusele aadressile võimalik elektroonilist valvet tehniliselt paigaldada. Aleksandr Vingissar on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning kinnipeetava tädi ja tädipoeg on andnud kirjaliku nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus ning ta on läbinud keevitaja kursuse. Töötukassa kaudu käis Aleksandr Vingissar autojuhi kursustel ning sai endale autojuhiload. Enne vangistust kinnipeetaval ametlik püsiv töökoht ja legaalne sissetulek puudus. Väidetavalt tegi isik juhutöid. Kinnipeetav väidab, et ta peab töötamist vajalikuks ning ta on valmis end uute tööoskuste osas täiendama. Vabanemisjärgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha xxxx, mis tegeleb ehitustöödega. Samuti on isikul võimalik tööd saada firmas xxxx, mis tegeleb kontorija eluruumide remondiga. Kinnipeetava lähedasteks on tädi ja tädipojad, kellega suhted on väidetavalt head ja toetavad ning Aleksandr Vingissari laste emad ning lapsed. Asjaolu, et Aleksandr Vingissari poole pöörduti narkootikumide saamiseks, viitab kriminaalsete suhete olemasolule. Kinnipeetava kuriteod viitavad isiku ükskõiksusele normide ja teiste inimeste elu ning tervise suhtes. Aleksandr Vingissar võib konfliktsetes olukordades kaotada kontrolli oma käitumise üle ning ta võib probleemide lahendamiseks kasutada raskete tagajärgedega vägivalda. Kinnipeetava kõikides kuritegudes väljendub vägivald sarnaselt. Isik võib tõlgendada teiste käitumist meelevaldselt ning võib reageerida mitte asjakohaselt. Aleksandr Vingissar keskendub lühiajalistele kiiretele lahendustele. Pikaajalisi eesmärke oskab kirjeldada, kuid strateegia nende saavutamiseks on ebamäärane. Kinnipeetav ei taju oma käitumist kuritegelikuna, samas ei jaga ka subkultuuri põhimõtteid. Vanglas on kinnipeetav teinud ametnikega koostööd eelkõige omakasust lähtuvalt ning ta võib võtta ka negatiivse hoiaku, kui ta ei saa oma tahtmist. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega on tekkinud konflikt ning rahvatervis. Oht seisneb tahtlikutes raskete vigastuste tekitamises ning narkootikumide levitamises. Narkootikumide vahendamise oht on tõenäoline kui isiku materiaalsed ambitsioonid ületavad tema legaalseid teenimisvõimalusi. Riski suurendab kerge tulu saamise kogemus. Vägivalla kasutamine on tõenäoline olukorras, kus isik arvab end tundvat solvatuna või näeb vajadust õiglust kaitsta. Riski suurendavad isiku deformeerunud väärtushinnanguid, samuti impulsiivsus ja puudulik probleemilahendamise osakus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 19 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Aleksandr Vingissari tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Vingissari tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, siis teeb vangla ettepaneku määrata Aleksandr Vingissarile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg kuni 03.09.2019 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Vangla teeb ettepaneku kohustada Aleksandr Vingissari käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Vangla teeb ettepaneku allutada Aleksandr Vingissar elektroonilise valvele 4 kuuks. 3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Aleksandr Vingissari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Viru Vangla ei toeta Aleksandr Vingissari vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuid prokuratuur ning ka asja menetlenud prokurör Saskia Kask arvavad, et kinnipeetava Aleksandr Vingissari vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kinnipeetav on vangistuse vältel näidanud üles seaduskuulekat ja head käitumist. Isik on alates 12.12.2016 vormistatud tööle xxxx abitööliseks ning enne seda osales ta ka majandustöödel. Samuti on Aleksandr Vingissar osalenud vestlusel psühholoogiga. Muuhulgas puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning töökoht firmas xxxx. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et isikul ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning ta on teinud kriminaalhooldajaga alati koostööd, allunud kõikidele korraldustele vastu vaidlemata. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 19 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36 %, mis ei ole kõrged retsidiivsusnäitajad. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsele. Kui isik on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, oleks tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu vältel katseajaga karistusaja lõpuni ning kohaldada elektroonilist järelevalvet nelja kuu kestel. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Seega oleks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine Aleksandr Vingissari puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Aleksandr Vingissari vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 31.08.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Aleksandr Vingissar, et ta jõuaks käia tööl elektroonilise valve graafiku järgi – ta jõuaks nii tööle kui ka koju. Tal on olemas kolm töökohta, kuhu tööle minna. Praegu töötab ta Viru Vanglas, kuid seal saab ta väga vähe elatist maksta, mistõttu soovib ta võimalust teha tööd vabaduses, et ta saaks rohkem elatist maksta. Varem tal lapsi ei olnud, kuid nüüd on tal laps, kelle nimel elada ja töötada. Ta loodab, et kohus mõistab teda, sest ta ei ole isegi oma tütart näinud. Vabanemisjärgselt ta xxxx, kus ta kuriteod toime pani, elama asuda ei soovi. Temaga on läbi viidud vestlusi. Ta on laste nimel valmis kõigeks – ta on valmis muutuma mitte olema vangis. 4 Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et Aleksandr Vingissari võiks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Eelnevalt teistest vangistustest on tal nüüdseks tekkinud kohustused laste näol, eriti viimase lapse näol, keda ta isegi näinud veel ei ole. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ta taha xxxx elama minna – ta soovib elada vanast tutvusringkonnast eemal. Aleksandr Vingissaril ei ole probleeme alkoholiga ega narkootikumidega. Kaitsealune ei ole rikkunud ka ühtegi kriminaalhoolduse nõuet ning ta ei ole kriminaalhoolduse ajal toime pannud ka süütegusid. Aleksandr Vingissari suhtes välja toodud kuriteo toimepanemise riskid ei ole kõrged. Kaitsja leiab, et kõik tingimused selleks, et Aleksandr Vingissari saaks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, on täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksandr Vingissari suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Aleksandr Vingissaril on käesoleval hetkel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas kannab isik karistust juba neljandat korda. Kohtu hinnangul viitab korduvkaristatus, et varasemad karistused Aleksandr Vingissarile soovitud mõju ei avaldanud. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et Aleksandr Vingissari kuritegusid iseloomustab vägivaldsus. Eeltoodu põhjal tuleb kohtul nõustuda vanglaga, et Aleksandr Vingissari puhul tõesti esineb mõningaid uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Aleksandr Vingissari käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Aleksandr Vingissari ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on olnud hõivatud majandustöödega ning alates 12.12.2016 on isik tööle vormistatud xxxx abitöölisena. Lisaks eeltoodule on isik osalenud vestlusel psühholoogiga ning ta on lisatud riigikeele A2-taseme õpingute ootenimekirja. Eeltoodu näitab Aleksandr Vingissari pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Aleksandr Vingissar on andnud kirjaliku nõusolu selle kohta, et tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatakse elektroonilist valvet ning kõik kõnealuses elukohas elavad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht ettevõtetes xxxx ja xxxx, mis on oluline isiku iseseiva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Muuhulgas ootavad isikut vabaduses lähedased, kes aitaksid kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Järelikult on Aleksandr Vingissaril olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. 5 Vangla on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval võib olla kriminaalse mõtteviisiga tuttavaid, sest Aleksandr Vingissari poole on varasemalt pöördutud narkootikumide saamiseks. Kohtu hinnangul võib kriminaalset mõtteviisi toetatavate isikutega suhtlemine suurendada isiku riskikäitumist vabaduses. Samas väärib tähelepanu, et kinnipeetav Tallinna elama asuda ei soovi, mis viitab, et Aleksandr Vingissar soovib elada vanast tutvusringkonnast eemal. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus täidetud – süüdimõistetu on käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt ja ta on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke. Ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad tema ennetähtaegset vabastamist. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 4 kuu kestel. Lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele on võimalik kohustada isikut täitma ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Aleksandr Vingissar loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Aleksandr Vingissar suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse järelevalvesse ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Aleksandr Vingissari tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, §76; KrMS § 426, 432, 384,
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp'u 03.10.2017 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Teha parandus Viru Maakohtu 13.09.2017 kohtumääruse nr 1-15-8355 resolutsioonis käitumiskontrolli pikkuse osas ning asendada resolutsioonis sisalduv tekst: „
§ 76
lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Vingissarile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 03.09.2019, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Aleksandr Vingissar kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.“ tekstiga: „
§ 76
lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Vingissarile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 03.09.2019 ning katseajaks allutada Aleksandr Vingissar kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 13.09.2017 kohtumäärus nr 1-15-8355 muutmata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6