1-15-4185/64

1 Kriminaalasi nr 1-15-4185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4185 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Katšalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MAKSIM KATŠALOV, isikukood kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx 38401235217, Karistuse kandmise algus 13.07.2015 ja lõpp 11.07.2018 RESOLUTSIOON Jätta MAKSIM KATŠALOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Katšalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Katšalov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 22.05.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4185 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg 18.19.02.2015 (2 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Maksim Katšalov asus nimetatud karistust kandma 13.07.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ja laad ei ole muutunud. Ka varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholijoove. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal osaleb ta tööhõives köögitöölisena. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud selle järeltegevuses. Samuti on toimunud vestlused teemal vägivaldne käitumine ning hoiakute ja mõtlemise korrigeerimise, põhjustagajärg seoste loomise kohta. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda 1-toalises üürikorteris xxxx. Vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Korter kulub kinnipeetava emale N. K. Korter on puhas, võlgnevusi ei ole. Ema on nõus, et poeg hakkab korteris elama. Kinnipeetav õppis kuni
3. klassini Rakvere Vene Gümnaasiumis. Peale seda saadeti ta Tapa Erikooli, kus lõpetas
4. klassi. Käitumisprobleemid said alguse lapsepõlves, mis oli ka erikooli saatmise põhjuseks. Huvi õppimise vastu puudus. Põhihariduse omandas isik Narva Õhtukoolis. Hiljem lõpetas Rakvere Ametikoolis puhastuseksperdi, koka ja puidu käsimasina kursused. Kinnipeetav omab riigikeele B1-taset. Isik on ametlikult töötanud xxxx kulinaariatsehhis salatimeistrina, Rakvere Lihakombinaadis lihalõikajana ning enne vangistust Rakvere puidufirmas xxxx töölisena. Varasemalt on ta teinud mitteametlikult metsatöid ning ehitusel juhutöid, kuid on olnud ka pikemaid tegevusetuse ja töötuse perioode. Enamus kuritegudest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sh vägivallakuriteod. Täitmata nõudeid on summas 3414,21 eurot, vabanemisfondis on 933,90 eurot. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Maksim Katšalovi lähivõrgustikku kuuluvad ema N. K ja kasuisa P. K. Pärisisa läks pere juurest ära. Isa poolt on kinnipeetaval poolõde T. S, kellega ta ei ole aastaid suhelnud. Suhted vanematega on head. Kriminaalse taustaga isikutega kinnipeetav väidetavalt enam ei suhtle. Isik arvab, et ei ole teiste poolt mõjutatav, kuid enamus kuritegudest on sooritanud grupis. Ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise soodusteguriks on grupi mõju. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Alkoholi hakkas isik tarvitama 14 aastaselt.
5. aastal laskis ennast kodeerida. Viimastel aastatel tarvitas isik alkoholi harva. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isikut on väärteokorras karistatud AS alusel. Kinnipeetav on motiveeritud antud probleemiga tegelema. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Ta hakkas narkootikume tarvitama 17 aastaselt. Peamiselt tarvitas amfetamiini ja kanepit, kuid on proovinud ka valget hiinlast, heroiini, ecstasyt. Algul tarvitas narkootikume paar korda nädalas, hiljem 3-4 korda nädalas. Kinnipeetav tarvitas narkootilist ainet ka Murru Vanglas viibimise ajal. Isikut on väärteokorras karistatud NPALS alusel. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt varavastaseid kuritegusid, sh röövimisi, toime pannud eesmärgiga saada narkootikumide ostmiseks raha. Soovib minna rehabilitatsioonile. Isik hakkas kasiinos käima 15 aastaselt, hiljem veetis enamuse vabast ajast kasiinos ning hakkas kasiinos käimiseks vargusi toime panema. Probleemiks kinnipeetav seda ei pea, sest ei ole enam aastaid kasiinos käinud. Kroonilist haigust ja psühhiaatrilisi probleeme ei ole, kuid
6. aastal vigastas isik tähelepanu saamiseks tahtlikult oma kõhtu, kuid väidetavalt enesetapu mõtteid ei olnud. Impulsiivsusele viitavad korduvad samalaadsed kuriteod. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Isik saab aru nende tekkepõhjustest ja võimalikest tagajärgedest, kuid konkreetses situatsioonis võib käituda mõtlematult ja vastutustundetult. Kinnipeetav omab realistlikke eesmärke – hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, minna tööle, 3 tasuda hagid. Kriminaalseid hoiakuid ei väljenda. Ametiisikutega ei ole konflikte esinenud. Katseajal pani isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav saab aru, et ühiskonnas kehtivad normid on täitmiseks, kuid oma käitumisega seda arvamust ei toeta. Isik soovib luua peret, hoida häid suhteid vanematega, ei soovi enam vanglasse sattuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 52%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Maksim Katšalovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 11.07.
7. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab vangla otstarbekaks määrata Maksim Katšalovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ta vestles Maksim Katšalovi ema ja kasuisaga 25.05.2017 kodukülastusel. Ema N.K sõnul lähedased toetavad Maksim Katšalovi moraalselt ja materiaalselt tema ennetähtaegse vabastamise korral. N. K teatas, et peab sidet pojaga telefoni teel, telefonivestlustes avaldas poeg soovi asuda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse rehabilitatsioonile pärast vanglast vabastamist. Vanglas koostatud riskihindamisest selgub, et Maksim Katšalovi suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Ema N. K sõnul Maksim Katšalov avaldas telefonivestlustes, et pärast vanglast vabastamist kavatseb ta elada seadusekuulekalt ning hoida kõrvale endistest tuttavatest. Elukoha kontroll on teostatud 25.05.
8. Aadressil xxxx on ühetoaline korter, mis kulub kinnipeetava ema N.K. Korter on puhas ja korralikult sisustatud, võlgu korteri eest pole. Hetkel elavad korteris 2 inimest: N. K (ema, pensionär) ja P. K (kasuisa, pensionär). N. K teatas ka, et perele kuulub veel eramaja aadressil xxxx ning juhul, kui Maksim Katšalov asub elama korterisse aadressil xxxx, kolivad nad kasuisaga eramajja aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnikuga vestluse käigus avaldas N. K veendumust, et vajaduse korral leiab Maksim Katšalov tööd, kuna tal on töökogemus ja erialad. KIR kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel oli Maksim Katšalov käitumiskontrolli all 26.10.2004-10.10.
9. KIR kliendi päeviku andmetel tema katseaeg kulges rahuldavalt, ta allus käitumiskontrollile ja tegi kriminaalhooldusametnikuga koostööd, kuid tema katseaeg lõppes teise kohtuotsusega, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Maksim Katšalovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 11.07.
10. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Maksim Katšalovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Maksim Katšalov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on probleeme nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisega. Vabanemise korral soovib ta minna Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Praegu vanglas ei ole tal tungi tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ta ei taha lähedaste usaldust kuritarvitada, ei taha enam midagi kriminaalset teha. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Narvas pakutakse tööd kokana kolmeks päevaks nädalas. Talle meeldib süüa teha. Ta on Rakvere Ametikoolis õppinud kokaks. Ta palub anda talle võimalus, kuna usub, et saab hakkama. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Maksim Katšalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 21.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, M. Katšalovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M. Katšalov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.05.2015 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kriminaalkorras on M. Katšalovit karistatud 7 korda, 4 vangistuses viibib 4 korda. Kuritegude dünaamika ja laad ei ole muutunud. Ka varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholijoove. Prokuratuuri hinnangul ei esine M. Katšalovi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada M. Katšalov vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 11.07.2018, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Muuhulgas on isik impulsiivne ja võib konkreetsetes situatsioonides käituda mõtlematult ja vastutustundetult. Isiku sõnul saab ta aru, et ühiskonnas kehtivad normid on täitmiseks, kuid oma käitumisega seda ei toeta. Peale selle on isikul ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine, mis ei ole käesoleval juhul täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et M. Katšalovil on probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega, tal on diagnoositud ka narkosõltuvus. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isik vanade harjumuste juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks M. Katšalovi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on M. Katšalov ohtlik avalikkusele. Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb selles, kui isikul puudub sissetulek, kui isik on tarvitanud sõltuvusaineid. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist või on rahalistes raskustes. Kuriteo toimepanemise tõenäosust suurendab grupi mõju. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%, mis on mõlemad kõrged retsidiivsusnäitajad. M. Katšalovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav M. Katšalovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Maksim Katšalovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Katšalov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ja laad ei ole muutunud, ka varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, 5 kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on tunnistanud, et ta on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, sh röövimisi, eesmärgiga saada raha narkootikumide ostmiseks. Enamus kuritegudest, sh käesolev kuritegu, on sooritatud grupis, mis näitab, et isik võib olla teiste poolt mõjutatav. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 3414,21 eurot. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseaeg lõppes uue kohtuotsusega, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll koos sellega kaasnevate kohustustega oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toime panemist Maksim Katšalovi poolt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 52%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Maksim Katšalovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Maksim Katšalovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud nimetatud programmi jätkutegevuses. Samuti on temaga toimunud vestlused vägivaldsest käitumisest, hoiakute ja mõtlemise korrigeerimisest, põhjus-tagajärg seoste loomisest. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik