Obsah (8)

§ 75§ 73§ 68§ 184§ 4§ 76§ 871§ 751

1-16-2224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkon

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Janar Kõva peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-16-2224 5.

§ 75

lg 2 p-de 21, 7 ja 8 alusel kohustada Janar Kõva käitumiskontrolli ajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega; osalema narkootikumide tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel allutada Janar Kõva 6 (kuueks) kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Janar Kõva keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J. Kõva tunnistati Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 116-2224 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 3.

märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti seega 3 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvati alates

1. detsembrist
2. Vangistus lõpeb
3. mail
6. augustil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid kinnipeetava J. Kõva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on J. Kõva puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 36%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
7. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Kõva karistatud kuritegude eest neljal korral ning vanglas viibib ta teist korda. Tema kuriteod on seotud narkootikumidega: uimastite käitlemine ja auto narkojoobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvus, eesmärgiks aga eeldatavasti sõltuvusprobleemide rahuldamine ja majandusliku kasu saamine. Oma teod pani J. Kõva toime nii etteplaneeritult kui ka kavandamata.
8. Kinnipeetav on uimastisõltlane ning ta paikneb osakonnas, kus viibijad on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Lisaks on vangistatu osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Tagasilanguse ennetamise grupis“ ning „Eluviisitreeningus“. Ta oli neis programmides väga motiveeritud ja aktiivne. „Tagasilanguse ennetamise grupi“ läbiviija hinnangul on J. Kõval olemas kõik eeldused edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Karistatu tunnistas tehtud vigu. Süüdimõistetu on osalenud ka vangla tööhõives.
9. J. Kõval pole distsiplinaarkaristusi.
10. Kinnipeetav soovib minna elama oma isale kuuluvasse majja aadressil XXX. Isiku kasutada jääks majas kogu teine korrus, kus on tal olemas kõik vajalik. Mehel on keskharidus ja keskeriharidus veokorralduse erialal. Ta õppis ka ülikoolis, kuid õpingud jäid pooleli. J. Kõva soovib need siiski lõpule viia. Peale vabanemist puudub J. Kõval kindel töökoht. Ta aga hakkab saama järgmisi sissetulekuid: töövõimetuspension, töötukassaabiraha ja vanemate toetus. 2 1-16-2224 Vangla andmetel ei ole kinnipeetaval võlgu ja vabanemisfondis on tal 1410 eurot. Tema päritoluperekonda kuuluvad isa V. K. , ema A. N. ning nooremad kaksikutest õed; suhted lähedastega on rahuldavad. J. Kõva tarvitas vahetult vangistusele eelnenud perioodil GHB-d ja aeg-ajalt ka kokaiini ning ecstasyt; enne seda tarvitas ta amfetamiini ja kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel J. Kõva saab psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimeid. Vägivaldset käitumist ei ole süüdimõistetul esinenud. Kinnipeetav suudab püstitada realistlikke eesmärke, kuid ta võib jääda hätta nende saavutamisel. Isik kipub puhuti oma kriminaalset käitumist õigustama. Ametiisikutega seoses ei ole tal probleeme esinenud. Varasemalt on ta viibinud ühe korra kriminaalhooldusel, kus hoidis kõrvale registreerimiskohustusest ja pani toime uue kuriteo.
11. Kriminaalhooldusametnik on märkinud järgmist. Kinnipeetaval on lähedased ning ta on vangistuse jooksul nendega suhelnud peamiselt kirja ja telefoni teel. Elukaaslast ning lapsi mehel ei ole. Kinnipeetava ema kinnitas, et on koos oma mehega nii moraalselt kui ka materiaalselt valmis oma poega toetama. Kuna karistatul puudub kindel töökoht, plaanib ta end vabanemise korral Töötukassas arvele võtta ning lõpetada seejärel õpingud Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorralduse erialal. Mehe pikaaegne sõltuvus narkootikumidest suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kodukülastuse raames toimunud vestluses oli ema mures oma poja sõltuvuse pärast. Võib eeldada, et J. Kõval ei ole piisavalt kohusetundlikust ja täpsust käitumiskontrolli täitmiseks.
12. Kohtuistungi toimumise päeva hommikul, st
13. septembril 2017 saatis vangla kohtule ekirja, kus märgiti, et riskihindamise käigus J. Kõva ohutaset alahinnati: tegelikult on ta kõrgohtlik, mistõttu vangla tema vabastamist ei toeta. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et süüdimõistetut ei tohiks tingimisi ennetähtaegselt vabastada. J. Kõva on karistatud korduvalt. Kinnipeetaval on narkosõltuvus: ta tarvitab narkootikume alates
15. aastast. Isik sooritas varem katseajal uue kuriteo. J. Kõva puhul on positiivne, et ta osaleb tööhõives, vabanemise korral on tal kindel elukoht ning ta on läbinud vangistuses erinevaid sotsiaalprogramme. Negatiivne on aga J. Kõva isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Inimese väited, et ta soovib elada edaspidi seaduskuulekalt, ei ole enam usaldusväärsed. Ka kriminaalasja menetlemisel osalenud prokurör ei toeta J. Kõva vabastamist.
16. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. Ta on vanglas muutunud. Ta on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused ja asutanud vanglas anonüümsete narkomaanide tugirühma. Ta on avastanud enda jaoks jooga: see aitab tal tasakaalus püsida. Ta usub, et narkootikume ta enam ei tarvita. Ta soovib lõpetada kevadeks ülikooli: vangla võimaldab tal korra nädalas arvutiga töötada, mistõttu ta saab lõputööd kirjutada. Kevadsemestril on tal vaja läbida ka üks õppeaine ja osaleda selle raames auditoorses töös. Kuni kooli lõpetamiseni soovib ta tegeleda vaid õppetööga: ta elaks vanemate juures ja saaks invaliidsuspensionit. Pärast kõrghariduse omandamist tahab ta erialaselt tööle hakata, nt matkajuhina, mida ta kunagi Taanis elades praktiseeris. Tema suhted oma lähedastega on tihedad. Alkoholi ta viimastel aastatel tarvitanud ei ole. Kõrgohtlikuks ta end ei pea. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus vabastab J. Kõva vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel. 3 1-16-2224
18. J. Kõva kannab karistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi ehk esimese astme kuriteo eest (vt

§ 4

lg 2).

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. J. Kõva on käesolevaks ajaks temale mõistetud 3 aasta ja 5 kuu pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 1 aasta ja 9 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

J. Kõva on elektroonilise valvega päri. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: J. Kõva isa V. K. kuuluvas majas XXX, on võimalik valvet läbi viia ja omanik on oma nõusoleku andnud: nii kinnipeetava kolimiseks nimetatud elukohta, kui ka elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vajaliku nõusoleku on andnud ka karistatu ema A. N., kes elab samuti nimetatud aadressil. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale asus äsja ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). J. Kõvalt pole tema senist elu vaadates oodata kuigi raskeid kuritegusid. Joobeseisundis auto juhtimine on pelk abstraktne ohudelikt ja seetõttu kerget laadi kuritegu. Narkokuriteod kujutavad endast küll esimese astme kuritegusid, aga needki on abstraktsed ohudeliktid, sest narkootikumide käitlemine ei kahjusta ühtegi õigushüve. Niisiis eeldab J. Kõva vabastamine seda, et uute kuritegude risk ei ole väga suur: 4 1-16-2224 samas aga ei pea ta olema ka väga väike. Kohus leiab, et risk on piisavalt väike, et J. Kõva vabastada.
7. Eeskätt kõneleb J. Kõva vabastamise vastu tema pikaaegne narkosõltuvus. See sõltuvus võib inimese sama hästi kui täiesti endale allutada ja ajendada teda kuritegusid toime panema – nii nagu J. Kõvaga minevikus juhtunud ongi. Ka on negatiivne tõsiasi, et J. Kõval ei ole töökohta: tööga hõivatus tähendaks esiteks vähem aega kuritegude toimepanemisele ja teiseks sissetulekut, mis vähendaks varavastaste kuritegude ohtu. Samuti ei saa positiivseks pidada tõsiasja, et üks varasem vangistus J. Kõva õiguskuulekale teele ei juhtinud. Seetõttu tekib küsimus, miks peaks seda tegema praegune.
8. Siiski kaaluvad positiivse retsidiivsusprognoosi püstitamist toetavad asjaolud käesoleva määruse eelmises punktis märgitu üles.
9. Esiteks ei ole tööst tingitud sissetuleku puudumine varavastaseid kuritegusid silmas pidades kuigi oluline. Seda esiteks seetõttu, et J. Kõva ei ole varem varavastaseid kuritegusid toime pannud. Teiseks aga on tal materiaalne kindlustatus olemas: ta ei pea eluaseme eest maksma, saab mõningast raha oma vanematelt ja saab invaliidsuspensioni.
10. Ka ei saa öelda, et J. Kõva hakkab töö puudumise tõttu jõude elama. Nimelt on tal plaan lõpetada kevadeks ülikool: seetõttu peab ta tegelema õppetööga. See on kohtu hinnangul oluline positiivne näitaja. Haridus iseenesest mõjub statistika kohaselt tugevasti kuritegelikkust pärssivalt. Tõsi, J. Kõva puhul ei saa ära unustada tema narkoprobleeme: sõltuvusest võitu saamiseks ei pruugi haridusest kuigivõrd kasu olla. Siiski on hariduse omandamine kohtu hinnangul sellestki aspektist positiivne: keskendumine kõrghariduse omandamise eesmärgile võib J. Kõval aidata narkootikumidest eemal olla. Pärast hariduse omandamist võib seda aga aidata erialase töö tegemine (mis J. Kõval samuti plaanis on).
11. Lisaks on sõltuvusest kõneledes oluline ka J. Kõva käitumine vanglas. Ta on läbinud mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme ja tema enda sõnutsi on need talle kõigiti kasuks tulnud. Ka programmide läbiviijad on iseloomustanud J. Kõva positiivselt. Samuti tuleb ära märkida tõsiasi, et J. Kõva asutas vanglas anonüümsete narkomaanide tugirühma. Positiivselt peab hindama ka J. Kõva huvi jooga vastu: see vaimse ja füüsilise tegevuse kombinatsioon võib J. Kõva narkoprobleemi vaos hoida.
12. Uute kuritegude mittetoimumisele viitab ka toetavate inimeste olemasolu. J. Kõva hakkab elama koos oma vanematega, kes temast hoolivad. Seda hakkab ta tegema XXX. Seega saab tema elukeskkond olema oluliselt erinev sellest, milline see oli enne vangistust: siis elas J. Kõva üksi Tallinnas.
13. Viimaks peab kohus vajalikuks öelda paar sõna ka vangla seisukoha suhtes. Esialgses iseloomustuses toetas vangla J. Kõva vabastamist. Istungipäeva hommikul saatis ta aga kohtule info, et riskihindamise käigus hinnati J. Kõva ohutaset vääralt: tegelikult on kinnipeetav kõrgohtlik, mistõttu vangla tema vabastamist ei toeta. Sellise arvamusega ei ole kohtul midagi peale hakata. On arusaamatu, mida tähendab termin „kõrgohtlik“: vangla ei ole seda kuidagi selgitanud. Õiguslikul hinnangul saab aga väärtus olla üksnes juhul, kui hinnangu andja oma hinnangut põhistab. Seetõttu jätab kohus vangla seisukoha tähelepanuta.
14. Eeltoodut kokku võttes vabastab kohus J. Kõva ennetähtaegselt. 23.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb J.

Kõvale määrata kuni 21. maini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus J.

Kõva katseajaks käitumiskontrollile. 5 1-16-2224 24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

25. J. Kõva tuleb

§ 75

lg 2 p-le 21 tuginedes kohustada käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. See on J. Kõva isikut silmas pidades iseendastmõistetav. 26. Samuti paneb kohus J. Kõvale

§ 75

lg 2 p-st 7 tuleneva kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ega ka narkootikume tarvitavate isikutega. Ei ole välistatud, et selline suhtlus tõukaks J. Kõva uuesti narkootikume tarvitama ja see päädiks varem või hiljem uute kuritegudega. 27.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustab kohus J.

Kõva osalema narkootikumide tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis. Kinnipeetav ütles kohtuistungil, et tal on küll oma teada kõik sedalaadi programmid läbitud, aga ehk on siiski midagi sellist, kus ta osalenud ei ole. Seda peaks konkreetse programmi valikul pidama silmas ka kriminaalhooldaja: J. Kõvale peaks pakkuma programmi, millest talle võib ka reaalset kasu olla.

1. Erinevalt vanglast ja kriminaalhooldajast ei näe kohus alust keelata J. Kõval alkoholi tarvitamist: alkohol ei ole J. Kõva kuritegudes rolli mänginud. Ka ei kohusta kohus J. Kõva end Töötukassas arvele võtma: kinnipeetav soovib omandada kõrgharidust ja just see peaks kohtu meelest olema lähimal ajal tema prioriteet – mitte aga tööl käimine.
2. Viimaks allutab kohus J. Kõva

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 p 2 alusel elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud: et J.

Kõva käitumiskontroll saab olema küllaltki pikk, ei pea kohus lühemat elektroonilise valve perioodi põhjendatuks. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 6