← Eesti

1-15-1108/13

Obsah (6)§ 76§ 75§ 184§ 65§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-15-1108 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 02.10.2017) Kriminaalasja number 1-15-1108

§ 76lg 5 alusel määrata Aleksandr Štšemelevile katseaeg tähtajaga kuni 12.05.2020.

Kohustada Aleksandr Štšemelevi alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates käitumiskontrollile ning täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1

(4)oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Aleksandr Štšemelevile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. 4) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Aleksandr Štšemelevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Štšemelev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Štšemelev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1108

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.04.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 6 kuu võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2014 karistusaja hulka ning loeti karistusaja alguseks 12.11.

  1. Kohtuotsus jõustus 04.03.
  2. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.11.2014 ja lõpeb 12.05.2020.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 12.08.2017. 08.08.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Štšemelevi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Aleksandr Štšemelevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Štšemelevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastama 2

(4)tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör märkis positiivsena vabanemisjärgse kindla elukoha olemasolu ning toetava lähivõrgustiku olemasolu. Samuti isiku töötamise vangistuse ajal, riigikeele õppe ning erinevate sotsiaalprogrammide läbimise. Negatiivseks pidas prokurör asjaolu, et süüdimõistetul puudub vabanemise korral töökoht. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Aleksandr Štšemelevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Aleksandr Štšemelev avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et kannab vangistust esimest korda ning on selle ajal läbinud rehabilitatsiooni, mis on teda väga palju aidanud. Lisaks on ta töötanud, tegelenud spordiga, õppinud riigikeelt. Rikkumisi ega konflikte ei ole tal olnud. Aleksandr Štšemelev tunnistas, et ta on narkomaan, kuid usub, et ta on sõltuvusest lahti saanud. Enne vangistust tarvitas narkootikume intensiivselt kaks aastat, tarvitamist alustas enne 18 eluaastat. Vabaduses ootavad teda vanemad ja õde. Praegu Aleksandr Štšemelevil veel töökohta ei ole, kuid ta loodab selle leida. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Štšemelev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Aleksandr Štšemelevi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale, kes elab seal kinnipeetava õega. Nii kinnipeetava ema kui õde on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Štšemelevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Štšemelevi on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, kuid vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on Aleksandr Štšemelevi karistatud varguste eest ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab taaskord suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud varasema, Harju Maakohtu 24.04.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3576 määratud katseajal, seega kannab Aleksandr Štšemelev karistust sisuliselt kahe kohtuotsuse järgi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootikumidest ning vajadus rahaliste vahendite järele. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Štšemelevi puhul on tegemist pikaaegse uimastisõltlasega. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud mitmetes sõltuvust käsitlevates sotsiaalprogrammides ja tugigruppides nii Tallinna kui Tartu vanglas. Aleksandr Štšemelev osales vahistatutele mõeldud AN tugirühma töös, sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, 12 Sammul põhinevas tugigrupi töös ning tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, õppis riigikeelt, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning töötas majandusabitöödel. Aleksandr Štšemelev peab kontrollitud keskkonnas läbitud rehabilitatsiooni tulemuslikuks. Kinnipeetava käitumine on positiivne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 3

(4)Aleksandr Štšemelevi vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada pigem positiivseteks. Kinnipeetaval on kindel elukoht, majanduslikku tuge pakuvad ema ja õde. Varasemalt on Aleksandr Štšemelev ametlikult töötanud ning usub, et töökoha leidmisega probleemi ei teki. Positiivne on ka asjaolu, et Aleksandr Štšemelevi vastu puuduvad rahalised nõuded, vabanemisfondi on kogunenud raha, mis aitab esialgu toime tulla. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Aleksandr Štšemelevi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohus võtab arvesse Aleksandr Štšemelevit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (rehabilitatsiooni läbimine ja positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, head vabanemisjärgsed elutingimused) ning kinnipeetava selgitusi kohtuistungil, mille kohaselt on ta valmis oma varasemat eluviisi muutma. Samuti seda, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada Aleksandr Štšemelevit hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine Aleksandr Štšemelevi puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

§ 76lg 5 alusel tuleb Aleksandr Štšemelevile määrata katseaeg kuni 12.05.2020.

Aleksandr Štšemelev on kohustatud alluma 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ning täitma

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Aleksandr Štšemelevile käitumiskontrolli perioodiks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustus mitte tarvitada ja omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, peab kohus vajalikuks määrata

§ 75

lg 2 p 4 alusel Aleksandr Štšemelevile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Aleksandr Štšemelevit alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.