Obsah (10)

§ 187§ 163§ 162§ 633§ 652§ 657§ 654§ 333§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2017,

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AK (hageja I), JK (hageja II) ja MK (hageja III) esitasid 02.01.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse JK (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt läksid hagejate vanemad lahku
3. aasta aprillis ning hagejad jäid elama ema juurde. Kostja (laste isa) toetab lapsi 200 euroga kuus (67 eurot lapse kohta). Laste vajadused on aga suuremad ning kostja ei ole nõus rohkem elatist maksma. Kostja töötab Soomes ning omab piisavalt sissetulekut laste toetamiseks. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatise perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 02.01.2017 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni.
4. Lastel ei ole vahelduvat elukohta ema ja isa juures. Aeg, millal lapsed isa juures viibivad on 3 päeva kuni nädal. Lapsed viibivad enamuse ajast emaga.
5. Hagejad vaidlevad vastu, et kostja kulutused on olnud nii suured, kui ta väidab. Samuti ei ole kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvad kulud hagejate seadusliku esindajaga kooskõlastatud ega ole olnud vajalikud. Kostja ei ole kunagi hagejate seaduslikult esindajalt küsinud, mida lastele vaja on osta, vaid on ostnud asju enda äranägemisel. Kostja poolt hageja I telefoniarvete maksmine ja lastele järelmaksuga asjade ostmine on kostja vaba tahe. Üksnes asjade ostmisest ei piisa laste ülalpidamiseks, sest ülalpidamiseks on vaja lisaks kanda kulusid eluasemele, hügieenikulusid, ravikulusid, õppekulusid jne. Seega ei saa kostja poolt väidetud kulude tegemist ja esitatud tõendeid pidada laste kohaseks ülalpidamiseks.
6. Hagejad ei nõustu, et peretoetus tuleks maha arvata hagejatele tasutavast elatisest. Kostja vastuväited hagile
7. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
8. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vastavalt vanemate kokkuleppele ning piisavas ja vajalikus määras. Seega ei ole hagiavalduse esitamine põhjendatud. Lisaks on hagejad pöördunud kohtu poole ennatlikult, jättes eelnevalt kostja poole elatise küsimuses pöördumata.
9. Miinimummääras elatise maksmine kolmele lapsele on kostja jaoks majanduslikult äärmiselt koormav. Kostja töötab OÜ-s S XXX ja tema igakuine töötasu jääb vahemikku 700 - 1500 eurot, sõidukiliising on igakuiselt 290 eurot, üürikulu on 250 eurot, laevapiletid ühes kuus Soome 100 eurot, millele lisanduvad eluaseme kommunaalkulud ca 80-160 eurot. 3
10. Ebaõige on väide, et kostja toetab lapsi igakuiselt üksnes 200 euroga. Kostja on vastavalt võimalustele andnud suuremaid summasid laste ülalpidamiseks: detsembris 2016 - 514 eurot, oktoobris 2016 - 520 eurot.
11. Lisaks elatise maksmisele tasub kostja igakuiselt lasteaiamakse 180 - 220 euro ulatuses ja hageja I telefoniarveid vahemikus 35-41 eurot. Kostja on viinud lapsi igal aastal koolivaheaegadel väljasõitudele ja ostnud mitmesuguseid asju. Lapsed elavad vaheldumisi ema ja isa juures. Seega osaleb kostja laste ülalpidamises ja kasvatamises ning annab vahetult ülalpidamist, mistõttu ei ole kostjalt elatise nõudmine põhjendatud.
12. Kostja poolt makstavast elatisest tuleb maha arvata hagejatele makstavad riiklikud peretoetused (vt RKTKo nr 3-2-1-37-11 p 16; 3-2-1-127-09, p 15; 3-2-1-124-15, p 16). PHüvS § 21 lg 2 järgi makstakse kolme ja enamalapselisele perele riiklikku toetust 300 eurot. Lisaks makstakse kolmele lapsele PHS § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetust 200 eurot.
13. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
14. Kostja palus tunnistajatena ära kuulata MA ja TL, kuna tunnistajad teavad anda ütlusi lastega seonduvalt ülalpidamiskulude kandmise ja perioodide kohta, mil lapsed viibivad kostja juures. Esimese astme kohtu otsus
15. Pärnu Maakohtu 05.05.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt iga hageja kasuks eraldi välja igakuine elatis 165 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 70 % PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates 02.01.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et kostjal on õigus makstavast elatisest eelnevalt maha arvata 50 % PHüvS § 17 alusel igale hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (
16. aasta lapsetoetus täismäär on 50 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ja 100 eurot kolmanda lapse kohta). Kostjal on õigus otsuse täitmiseks küsida teiselt vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejatele makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta. Maakohus määras, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 4 kuu (jaanuar 2017 – aprill 2017) elatis muutunud sissenõutavaks summas 1980 eurot (4 kuud x 165 eurot/kuus x 3 last), millest tuleb maha arvata kostja poolt tõendatud 01.01.2017-31.03.2017 perioodi elatisemaksed summas 600 eurot, seega on võlajääk 30.04.2017 seisuga 1380 eurot (millest kostja saab maha arvata aprilli elatise maksed) ning kostjal on õigus enne võlgnevuse tasumist maha arvata ka antud perioodil hagejatele PHüvS § 17 alusel makstud riiklikest lastetoetustest 50%. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

1. Vanematevahelise kokkuleppe olemasolu elatise tasumise kohta (praegusel juhul 200 eurot kuus) ei takista hagejaid kohtusse pöördumast, kui kokkulepitust enam ei piisa. Enne hagi esitamist on kostja elatist maksnud selliselt, et PKS § 116 järgi vanemate võrdset panust eeldades oleks lapsele kuuluv summa 2 x 86,50 = 173 eurot kuus, mis ei ole piisav ühe lapse igakuiste kulude katmiseks.
2. Kostja ei ole välja toonud, mis on need mõjuvad põhjused, miks ta peaks saama ülalpidamiskohustust PKS § 100 lg 1 tähenduses täita just asjade ja teenuste ostmise jms (sh järelmaksuga arvutid, telefonid, riided, jalatsid, arvete tasumine, laste hobid ja meelelahutus) kaudu. Mõjuv põhjus muul viisil kui rahas elatise maksmiseks saab olla olukord, kus kostjal puudub laste toetamiseks piisav sissetulek rahas, kuid ta saab aidata küttepuude, toidu vms materiaalse panusega. Seadusandja on eeskätt rahas elatise maksmise nõude ette näinud, et tagada vanematele võrdsemad võimalused laste ülalpidamisel. Olukorras, kus vanemate sissetulekud on väga erinevad ning lastest eraldi elav vanem ülalpidamiseks elatist rahas ei anna, vaid üksnes asjades, tekib ebavõrdne olukord, kus lastega koos elav vanem ei saa oma vahendite arvelt panustada laste 4 heaolusse enam ühise tegevuse, huvitegevuse, kingituste jms lastele meelepärase kaudu, vaid üksnes hädapäraselt eluks vajalike kulude katmisega.
3. Kostja soovib anda ülalpidamist elatisena rahas kokku 200 eurot kuus (s.o 66,67 eurot lapse kohta), lubades täita ülejäänud ülalpidamiskohustuse muul viisil, s.o tasuda muud lastele vajalikud kulud, makstes järelmaksud, riided, jms arved, samuti kandes ülalpidamiskulud ajal, mil lapsed on kostja juures. Selleks peaks kostja tegema igakuiselt tõendatud kulutusi lastele 500 eurot eest kuus. Sellises ulatuses regulaarseid kulutusi ei ole esitatud tõenditega välja toodud.
4. Kohus võttis arvesse laste osalise viibimise kostja juures ning kostja poolt tõendatud regulaarse kuluna laste mobiili- ja Internetiarvete ning järelmaksudega arvuti, telefoni jms maksmise keskmiselt 20 eurot lapse kohta kuus. Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt välja toodud riiete, jalatiste jms esemete kulud (tl 107-118 tõendavad peamiselt kütuse ja toidu, mitte riiete-jalatsite ostu), samuti kostja kommunaal- ja üürikulude arvestuse (tl 102-105 ja 148), lugedes need kulud kaetuks jaotatuna tavapärase elatise kandmise kohustusega rahas laste emale aja eest, mil lapsed on kodus ning ülalpidamiskohustuse täitmisega muul viisil aja eest, mil lapsed viibivad kostja juures. Kui kostja leiab, et ta suudab lisaks sel viisil jaotatud elatise miinimummääras kandmisele lastele täiendavalt kulutusi teha olenevalt sissetulekutest (tõendite järgi on nende suurus väga kõikuv), siis on see kostja valik ja õigus.
5. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib (RKTKo nr 3-2-1-6608). Laste ema on istungil õigeks võtnud, et lapsed viibivad vähemalt 1 nädala kuus isa juures. Miinumelatise arvestuses (235/30= 7,80 eurot/päevas) tähendab 7 päeva jooksul kuus laste kostja juures viibimine kostja poolt lisaks rahas makstavale elatisele igakuise kulu kandmist ca 54 eurot kuus lapse kohta (7,80 x 7). Arvesse võttes, et lapsed veedavad vähemalt 1 nädala kuus ehk vähemalt ca 25 % kuust isa juures ning arvesse võttes mobiili, Interneti jms arvete kulu ca 20 eurot kuus lapse kohta, on õiglane ja põhjendatud vähendada lapse kasuks väljamõistetava elatise määra 30 % võrra, s.o 70 %-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, s.o hetkel 165 eurot kuus.
6. PHüvS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et lapsi kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 200 eurot kuus ja PHüvS § 21 alusel paljulapselise pere toetust veel 300 eurot kuus. Kohus selgitas, et viidatud säte paljulapselise pere toetuse kohta jõustub alles 01.07.2017 ja hagejad seda ei saa, vaid seda hakkab saama vanem, kes lapsi kasvatab.
7. Riigikohus on mitmetes lahendites (RKTKo nr 3-2-1-37-11, p 16; nr 3-2-1-127-09, p 15 ja nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud, et lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 p-des 13 ja 14 selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi kostja taotlusel ning võrdse ülalpidamise kohustuse juures saab kumbki vanem arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga, oma kohustuste vähendamisel. Maakohus võimaldas kostjal vähendada makstavat elatist PHüvS §-s 17 sätestatud lastetoetuse 50% ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. 5
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal iga lapse ülalpidamiseks maksta elatist 165 eurot kuus lapse kohta, kokku kolmele lapsele vähemalt 495 eurot kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetusest. Apellatsioonkaebus
9. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
10. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuna pooltel on vaidlus aja osas, mil lapsed viibisid isa juures. Maakohus ei selgitanud, milline oleks asjakohane tõend tõendamaks laste viibimist isa juures. Kohus ei arvestanud keskmist perioodi, ei võtnud arvesse ka pangakontoväljavõttest nähtuvat, vaid tugines laste ema väärale ütlusele, et lapsed viibivad nädal aega kuus isa juures. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapsed viibisid 2,5 kuud
11. aasta suvel ja talvisel koolivaheajal isa juures. Seega ei ole õiged ka maakohtu otsuse p-s 10 toodud arvutused.
12. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohus jättis lahendamata kostja taotluse, milles paluti laste ema sissetulekute ja kulutuste tõendamist. Sellest tulenevalt jäi kohtul elatise suuruse määramisel tuvastamata ja kindlaks tegemata, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused laste vajaduste rahuldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-66-08).
13. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas ja millises osas on kostja ülalpidamiskohustust vaidlusalusel perioodil täitnud, mis olid need konkreetsed kulutused, mida kostja kandis ja kas vastavate kulutuste kandmist saab käsitleda elatise kohustuse täitmisena.
14. Kostja poolt tehtud kulud olid laste ülalpidamiseks vajalikud, põhistatud ja tõendatud. Maakohus jättis elatisest maha arvestamata kulutused riietele, jalanõudele, arvutitele, jalgratastele, kütusele, toidule- ja joogile, juuksuriteenuse, kommunaalkulud ning üürikulu. Jääb arusaamatuks, milliseid kulutusi on kohus otsuse p-s 10 "jms" all tegelikkuses arvestanud, kuivõrd tõendatud kulud on suuremad kui 20 eurot. Otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid kuluarveid kohus täpselt menetles ja mis põhjusel kohus osasid kuludokumente ei arvestanud.
15. Kohtu käsitlus otsuse p-s 8 on vastuoluline. Maakohus jättis tähelepanuta riiete, jalatsite jms esemete, kütuse ja toidu ostuks esitatud ning kommunaalkulude ja üürikulu tõendid, teisalt luges need vastuoluliselt kaetuks jaotatuna (ei ole teada kuidas) tavapärase elatise kandmise kohustusega rahas laste emale aja eest, mil lapsed on kodus ning ülalpidamiskohustuse täitmisega muul viisil aja eest, mil lapsed viibivad isa juures (millise aja eest ja mida mõista tavapärase elatise kandmise kohustusena ja millises suuruses on teadmata).
16. Elatise maksmine kolmele lapsele miinimum ulatuses on kostjale majanduslikult koormav. Kostja sissetulek on kõikuv (750-1500 eurot). Maakohus pidi arvestama, et kostja töötasu langeb selliselt, et kostjal ei jää vahendeid minimaalseks toimetuleks. Elatise maksmine välja mõistetud ulatuses võib kostja asetada olukorda, kus tal jääb 750 eurosest töötasust (neto) pärast elatise maksmist alles 255 eurot, mis on ebaõiglane. Elatis suureneb igal aastal, kuid kostja töötasu ei tõuse iga-aastaselt.
17. Olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleb kostja hinnangul elatisega seonduvalt arvestada laste kasvatamiseks riigi poolt ettenähtud toetusi (vt ka RKTKm nr 3-2-1-119-15). Antud juhul on laste esmavajadused rahuldatud ja elatist ei pea kostjalt välja mõistma. 6
18. Kuna elatis on etteulatuv nõue, siis tuleb analoogia korras võrdse ülalpidamiskohustuse juures arvestada ka riigi poolt PHüvS § 21 alusel makstavat 300 eurost toetust (kuna see on mõeldud laste kasvatamiseks), mis rakendub 01.07.
20. Kohus leidis otsuse p-s 5, et "Selleks peaks kostja tõendama igakuiselt kulutusi 500 euro ulatuses, kuid sellises ulatuses regulaarseid kulutusi ei ole esitatud tõenditega välja toodud". Kui kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks piisavalt tõendeid, siis tuli kohtul juhtida tähelepanu sellele asjaolule ning anda võimalus esitada asjakohased tõendid. Samuti jääb arusaamatuks, miks kohus leidis, et arvestuseks sobivad üksnes regulaarsed kulud, kui kulud võivad olla ka ebaregulaarsed, nt ravikulud.
21. 15.03.2017 istungil ei ole kohus tõendeid uurinud. Samuti ei ole kohus pärast eelmenetluse lõppu teatanud menetlusosalistele, millised esitatud tõenditest on vastu võetud ning milliste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud. Seega on kostja kuludokumentide (tõendite) otsuses arvestamata jätmine üllatuslik.
22. Maakohus leidis ebaõigesti, et kokkulepe elatise tasumise kohta ei omanud tähtsust. Hagejate seaduslik esindaja aktsepteeris poolte vahel kehtinud kokkulepet ja ei ole varasemalt kostja poole elatise küsimuses pöördunud.
23. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda, kuna ta ei nõustunud kompromissiga (

§ 163lg 2).

Kohus on menetluskulude jaotuses kohaldanud ebaõigelt

§ 162lg-t 3, mis ei võimalda menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

Vastustajate seisukoht

1. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Kostja pool 28.08.2017 ringkonnakohtule esitatud taotlused asja läbivaatamiseks kohtuistungil, tunnistajate ülekuulamiseks ja uue tõendi vastuvõtmiseks jätab kolleegium läbi vaatamata, kuna sellised taotlused oleks tulnud esitada juba apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et lõplikke avaldusi ja seisukohti selleks määratud tähtaja jooksul saab kohtule esitada üksnes ulatuses, milles tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. Tegemist ei ole tähtajaga uute seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

§ 633

lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses avaldanud soovi kohtuistungi pidamiseks, mistõttu määras ringkonnakohus asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ega näe põhjust selle muutmiseks. Kaebusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb (

§ 633lg 4).

Kui apellant soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida (

§ 633lg 6).

Kostja ei ole ka välja toonud uue tõendi esitamise lubatavust vastavalt

§ 652lg-le 3.

Kostja taotluste menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, sest hagejatele tuleks anda võimalus neile vastata. Kirjaliku tõendi elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda tagastada. 38. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel muuta osas, milles maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel PHüv

S § 21 lg alusel paljulapselisele perele makstavat 300eurost toetust, mis rakendus 01.07.

1. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et kostjal on õigus makstavast elatisest eelnevalt maha arvata 50 % ka PHüvS § 21 lg 2 alusel makstavast paljulapselise pere toetusest. 7
2. Kolleegiumi hinnangul asjaolu, et viidatud säte paljulapselise pere toetuse kohta ei olnud otsuse tegemise ajal veel jõustunud, ei välista sellega arvestamist. Kuna elatis on etteulatuv nõue, tuleb sellega seonduvalt arvestada ka lähiajal saadava perehüvitisega. Hagi läbivaatamise ajal ringkonnakohtus on säte jõustunud ja puudub mõistlik põhjus sellega arvestamata jätmiseks. Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et seda toetust ei saa hagejad, vaid seda hakkab saama vanem, kes lapsi kasvatab. Tegemist on samuti riigi poolt ettenähtud otsese toetusega laste kasvatamiseks, nagu ka PHüvS § 17 lg 3 alusel makstav lapsetoetus, mida saab samuti last kasvatav vanem.
3. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

41. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses toodud etteheide tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Maakohtu 15.03.2017 eelistungi protokollist nähtuvalt on kohus lahendanud kostja taotluse tunnistajate osas ning selgitanud taotluse rahuldamata jätmist. Protokollist ei nähtu, et kostja esindaja oleks esitanud eelistungil vastuväite kohtu tegevusele ega ole taotlenud protokolli parandamist.

§ 333

lgtest 2 ja 3 tulenevalt on kostja minetanud õiguse tugineda sellisele kohtu rikkumisele apellatsioonkaebuses ja kaebuses esitatud sellekohased etteheited tuleb jätta tähelepanuta.

1. Kostja ei ole tuginenud poolte vahel sõlmitud konkreetsele kokkuleppele elatise maksmise osas. Sellisel kokkuleppel ei oleks praegusel juhul ka tähtsust, sest hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt, vaid alates hagiavalduse esitamisest. Last kasvataval vanemal on edasiulatuvalt alati õigus nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, kui kokkulepitud summad ei kata lapse vajadusi.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud antud asjas tuvastama ja kindlaks tegema, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused laste vajaduste rahuldamiseks. Kuna hagejad esitasid elatise nõude PKS § 101 lg 1 järgi miinimumsuuruses, siis ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-78-13 p 15). Küsimust ei ole tõstatatud sellest, et kumbki vanem ei oleks võimeline võrdselt panustama laste ülalpidamisse, mistõttu puudus vajadus välja selgitada, milline on laste ema materiaalne võimekus. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline miinimumsummas oma lastele elatist maksma ega ole ka taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel.
3. Maakohus on määranud aja, millise lapsed on igas kuus isa juures, tuginedes hagejate esindaja omaksvõtule, et lapsed viibivad keskmiselt ühe nädala kuus isa juures. Kostja ei ole seda ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et vanematevahelise kokkuleppe kohaselt viibivad lapsed võrdse osa ajast isa juures. Samuti ei ole kostja sellise suhtluskorra kehtestamist soovinud. Asjaolu, et lapsed viibisid
4. aasta suvel pikemalt isa juures, ei anna alust vähendada
5. aastal maksmisele kuuluvat elatist. Vaidlust ei ole selle üle, et laste põhiline elukoht on ema juures ja sellest tulenevalt otsustab ema laste igapäevaste vajaduste rahuldamise üle. PKS § 100 lg 1 järgi makstakse elatist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning üksnes mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldatakse anda seda muul viisil. Mõjuvat põhjust, miks isa peaks saama elatise maksmise kohustust täita asjade ostmisega, kostja esile toonud ei ole. Maakohus võttis arvesse nii laste isa juures viibimist, kui ka seda, et isa osaliselt katab laste püsikulusid ning vähendas seetõttu miinimumelatist niigi 30 % võrra. Asjaolusid, mis annaksid veelgi suuremas ulatuses väljamõistetavat elatist vähendada, kostja esile toonud ei ole. 8
6. Kostjalt väljamõistetud elatis on
7. aastal iga lapse kohta 165 eurot, see on kolmele lapsele kokku 495 eurot, millest kostjal on õigus maha arvestada pool laste ülalpidamiseks makstavatest riiklikest toetustest, mis alates 01.01.2017 on lapsetoetus kolmele lapsele kokku 200 ning alates 01.07.2017 lisandus sellele kolmelapselise pere toetus 300 eurot. Seega jääb kostja poolt makstavaks elatise summaks jaanuarist kuni juunini 395 eurot kuus ja 01.07.2017 alates 245 eurot kuus. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või riigi poolt makstavad toetused laste kasvatamiseks. Menetluskulude jaotus 46.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, oli põhjendatud jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 7 nimetatud sättele tuginenud, mistõttu on alusetu kostja väide ebaõigele sättele tuginemise kohta menetluskulude jaotamisel. Samuti pole antud juhul põhjendatud

§ 163

lg 2 kohaldamine, kuna hagi ei rahuldatud sellistel tingimustel ja ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus. Pealegi on

§ 163lg 2 kohaldamine kohtu õigus, mitte kohustus.

47. Kuna ringkonnakohus rahuldab ka apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ta

§ 171lg 1 ja § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.

48. Kuna kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude kindlaksmääramist ei toimu. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 9