KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1574 Kohtuasi V.K.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Mene

§ 110lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1.

Sätestatu kohaselt võib halduskohus isiku taotlusel määrata, et isik vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 4. Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse esitamist on olnud 330 eurot. Sellest on võetud 165 eurot nõuete fondi ja 66 eurot vabanemisfondi ning 2,52 eurot on tulnud tasuda kasutatud elektrienergia eest. Kuna Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-35-15 kohaselt saab arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses kehtivast töötasu alammäärast ehk kokku 94 euroga, ei võimalda kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu. See annab aluse, et rahuldada

§ 110

lg 1 p 1 alusel tema menetlusabi taotlus ja vabastada ta täielikult 15 euro suurusest riigilõivust. 5.

§ 249

lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik.

§ 249

lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes.

§ 249

lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 6. Kaebaja ei ole veel oma taotluses nimetatud käskkirjaga seotud kaebust esitanud, mistõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla. Viru Vanglast kohtu pärimise peale saadud vastus kinnitab, et 17.07.2017 on registreeritud kaebaja poolt Justiitsministeeriumile adresseeritud 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/68 seotud vaie. See ja menetlusabi taotluse rahuldamine annab aluse lugeda taotlus lubatuks. 7.

§ 249

lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. See nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.

1. Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi. Seda eelkõige seepärast, et ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui palju peab kinnipeetav või mistahes muu isik saama ühes päevas suitsetada ja kui palju tuleks talle võimaldada selleks sigarette omandada. Karistuse kandmise ajal otsustab õigusaktides sätestatud ulatuses kinnipeetavate elukorralduse üle vangla. Isikul, kes suitsetab ja soovib seda jätkata ka peale kinnipidamist, tuleb arvestada seda, et ta on allutatud vanglas kehtestatud korrale ja viia oma harjumused vastavusse sellest tulenevate nõuetega. Vanglal on õigus kehtestada kinni peetava isiku suhtes täiendavaid piiranguid ning nii kaua, kui need on kooskõlas volitusnormiga ega riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt, pole kohtul õigust vastavasse otsustusvabadusse sekkuda. Suitsetamisele kehtestatud piirangutest tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise kitsendamine on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Lisaks nähtub vaidluse põhjuseks olevast käskkirjast selgelt, et sigarettide arvu piiramine on toimunud vangla julgeoleku huvidest lähtuvalt ning saab seetõttu olla igati sobiv ja vajalik meede. Veel on oluline arvestada, et Viru Vangla kodukorras kehtestatu kohaselt saavad kinnipeetavad suitsetada ainult jalutuskäigu ajal, mis kestab reeglina ühe tunni. Seetõttu pole kohtul tõsiselt võetavat põhjust arvata, et ühe tunni jooksul kahe sigareti suitsetamise võimaldamine oleks ilmselgelt ebapiisav ning võiks ülemääraselt piirata kinnipeetavate õigusi.
2. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused järeldada, et kaebaja õigused saaksid menetluse ajal taotluses nimetatud käskkirja alusel toimunud suitsetamise piirangu läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on sellel eesmärgil või tulevase otsuse täitmiseks kaebaja õiguste seisukohalt vajalik. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane