MS § 426¹, § 432, määras: Jätta Andrei Denissovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Denissovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Andrei Denissov on süüdi tunnistatud Viru 08.09.2014 kohtuotsusega
MS § 238 lg 2,
Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusega pöörati karistus täitmisele ning ühtlasi vabastati Andrei Denissov temale Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega 1-145792
lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest ning vähendati temale
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.03.2015 ja lõpp 14.11.2017. 1 Kinnipidamisasutuses Andrei Denissovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 02.01.2017 on ta paigutatud avavandlaosakonda. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis xxx, osalenud majandustöödel xxx, läbinud xxx taseme õppe ja sooritanud eksami, töötab väljaspool vanglat xxx Kolmel korral on käinud lühiajalistel väljasõitudel pere juures. Vabanemise korral asub elama xxx, mis kuulub term abikaasale ja kus elab abikaasa koos 2 alaealise lapsega. Omab põhiharidust, õppis xxx eriala, kuid ei lõpetanud. On olnud töötu, töötanud mitteametlikult ehitusel xxx ning teinud xxx Garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Vangistuses on olnud tööga hõivatud. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension, mida on võimalik vabanedes edasi saada. Abikaasa on valmis teda materiaalselt toetama. kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on 24.08.2017 seisuga täitmata võlanõudeid 2255 euro ulatuses, vabanemisfondi hoiustatud 836 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on isa, 5 venda, 2 õde, abikaasa ja tema alaealised lapsed. Üks vendadest on kriminaalkorras karistatud. Suhted on head ja toetavad. Varasemalt kuritegusid toime pannudgrupiviisiliselt, mis näitab, et kinnipeetav võib olla grupi poolt mõjutatav. Enda sõnud on suhtlus kriminaalsete isikutega katkenud. Meditsiiniosakonna poolt on süüdimõistetul diagnoositud alkoholisõltuvus. On varasemalt tarvitanud narkootikume ja saanud metadooni asendusravi. On diagnoositud sõltuvus, isik on heas remissioonis. Motiveeritud hoiduma sõltuvusainetest. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, oli määratud töövõimetus 30%. varasem kuritegelik käitumine näitab asjaolu, et isikul on kuritegelikud hoiakud teataval määral olemas. Kriminaalhoolduse all on olnud kolmel korral, viimasel korral pöörati karistus täitmisele, kuna ei täitnud kontrollnõudeid. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, Viru vangla ei toetab kinnipeetava Andrei Denissovi kinnipidamisjärgset käitumiskontrolli. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole Andrei Denissov nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Vabanemisjärgseks elukohaks on xxx, mis kuulub kinnipeetava abikaasale ja kus ta elab koos kahe alaealise lapsega. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Enne vangistust sai kinnipeetav töövõimetuspensionit, mis tal on võimalik taastada. Abikaasa ja isa on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel on süüdimõistetul lähedastest vanaema, onu ja vend. Andrei Denissovit on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud kolmel korral. Viimane karistus pöörati täitmisele, kuna ei täitnud kontrollnõudeid. Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Otsustavaks momendiks, et isikul oleks pärast vabanemist kindel elukoht, millel saaks teostada karistusjärgset kontrolli. Isikul on olemas kindel elukoht. Isiku puhul esinevad alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Arvestades vangla toodud andmeid, vajab isik tugi, ja selleks võiks olla käitumiskontroll, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Andrei Denissov selgitas kohtuistungil selgitas, et pole nõus karistusjärgse käitmiskontrolliga, ei soovi seda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Andrei Denissovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 2
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
MS § 238 lg 2,
Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusega pöörati karistus täitmisele ning ühtlasi vabastati Andrei Denissov temale Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega 1-14-5792
lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest ning vähendati temale
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.03.2015 ja lõpp 14.11.2017. Seega on Andrei Denissov isik, kelle puhul on täidetud
lg 1 p 1 sätestatud eeltingimus, kuna kannab karistust sealhulgas röövimise eest. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Andrei Denissovi isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis xxx, osalenud majapidamistöödel xxx, läbinud xxx taseme õppe ning sooritanud eksamid, töötab väljaspool vanglat xxxx Viibib avavanglaosakonnas alates 02.01.2017. Andrei Denissovil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab vanglakaristust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise, varguste ja arvutikelmuse eest. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Varem on isikut karistatud varguste eest, röövimiste eest, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja väljapressimise eest. Viimane tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Samuti ei soovi Andrei Denissov, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitmiskontrolli. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Andrei Denissovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi xxx Vabanemisjärgne elukoht on isikul xxx. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalus taastada töövõimetuspensioni saamine. Samuti on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama abikaasa ja isa. Kohus leiab, et arvestades Andrei Denissovi varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, millest viimane on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude toimepanemist.
¹ võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei annaks Andrei Denissovi suhtes erilist tulemust. Isik on juba vangistuses läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, osalenud kasulikus tegevuses. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, kuna isikule varasemalt kohaldatud käitumiskontrollid ei andnud tulemust, isik on jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise olulise riskiga. Samas ei vaja ta kohtu arvates käitumiskontrollile iseloomulikku distsiplineeritavat mõju, kuna isiku suhtumine käitumiskontrollisse on negatiivne ja sel juhul oleks tegemist sundmeetmega, mille kohaldamisest oleks kasuteguri tase madal. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Andrei Denissovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.