K kanda. Kostja G. A menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on kostjal võimalik, soovi korral,
Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Asjaolud. 18.08.2017 saabus maksekäsu kiirmenetlusest ületulemisena kohtule M. K hagi G. A vastu müügilepingust tuleneva võla nõudes. II. Kostja vastus. Kostja võtab kirjalikus vastuses hagi õigeks ja palub jätta kummagi poole kulud poole enda kanda. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud lõpliku nõude ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole lepingut kohaselt täitnud. Kostja on hagiga nõustunud ja seda ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kostja taotlust pole esitanud. Kohus on korduvalt hagejale edastanud kostja vastuse, paludes esitada selle osas kirjalik seisukoht, hageja ei ole reageerinud. Menetluskulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja on koheselt hagi õigeks võtnud.
lg 6 kohaselt jäävad kulud kostja poolt hagi kohesel õigeksvõtmisel hageja kanda. Kostja ei ole koos vastusega esitanud oma menetluskulude rahalise suuruse nimekirja. Kuna nimetatu nõudmine venitaks menetlusökonoomiliselt põhjendamatult asjas lahendi tegemist, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
lg 4 kohasesse nn järelmenetlusse, kus kostjal on soovi korral võimalik nimekiri-taotlus esitada pärast lahendi jõustumist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus juhindus
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.