Obsah (4)

§ 188§ 187§ 135§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-11-

§ 188lg 1 alusel.

Maakohus selgitas, et vaidlust ei ole selles, et OÜ Astravia ei täitnud vahetuslepingust tulenevaid kohustusi ning vastutanuks hageja ees VÕS § 115 lg 1 alusel täitmata jätmisest tuleneva kahju eest. Kuna OÜ Astravia on äriregistrist kustutatud, ei saa tema suhtes nõuet esitada. Hageja esitatud tõendid OÜ Astravia tegevusest vahetuslepingu sõlmimisele järgneval ajal kuni äriregistrist kustutamiseni kinnitavad, et OÜ-le Astravia laekus aastatel 2009 – 2010 tehtud müügitehingutest märkimisväärne raha. Vähemalt osa sellest oleks võidud kasutada vahetuslepingu täitmiseks ja kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks. OÜ Astravia lõpetamiseelsest tegevusest nähtub, et ta ei kohelnud võlausaldajaid ühetaoliselt, jättes kohustused hageja ja Juri Ševjakovi ees täielikult tähelepanuta. Maakohus mõistis kostjatelt kahjuhüvitisena välja 55 333 eurot. Pooled olid vahetuslepingus XXX korteri hinnaks määranud 56 881 eurot. Hageja esitas hinnatõendina kinnisvaraportaali City24 kaks samaväärsete korterite müügikuulutust hindadega 52 000 eurot ja 69 000 eurot. Kostjad esitasid AS Pindi Kinnisvara

1. mai 2015 arvamuse nr 397195, mille kohaselt on XXX korteri tõenäoline turuväärtus
2. mai 2015 seisuga 45 000 eurot. Kolme pakutud hinna keskmine on 55 333 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Lisaks kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt XXX korteri akende vahetamise maksumuse osas summas 1060 eurot 29 senti. Maakohus leidis, et pole tõendeid selle kohta, et kostja I hüvitas hagejale vahetuslepingu p 4.1 alusel erinevatel viisidel 1597 eurot 79 senti. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna asi lahendati kostja kahjuks ja hagi jäi rahuldamata väikeses osas. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. novembri 2016 otsuse tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist samale maakohtule või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) sätestab

§ 188lg 1 äriühingu osaniku vastutuse.

Kostja I ei olnud äriühingu osanikuks ega saa seetõttu vastava sätte alusel hageja ees vastutada. Samuti ei selgu kohtulahendist, millise äriühingu otsuse vastuvõtmisega on kostja I ja kostja II hagejale kahju tekitanud. Hageja saanuks

§ 187

lg-st 2 ja 4 tulenevalt nõuda kahju tekitamisel äriühingule juhatuse liikme poolt selle hüvitamist äriühingule, kuid mitte iseendale; 4 2) puudub alus sedastada ka deliktiõiguslikku vastutust kostja I vastu. Kostja I ei ole toime pannud õigusvastast tegu hageja suhtes. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal I oli algusest peale eesmärk hagejat tahtlikult kahjustada. Tegemist oli tavapärase majandustegevusega. Hageja on istungiprotokollist nähtuvalt võtnud omaks asjaolu, et ta tutvus enne korterite välja valimist veel mitme korteriomandiga, mis polnud keelumärgetega koormatud, kuid ta otsustas teha valiku vaidlusaluste korteriomandite kasuks. Hageja oli lepingut sõlmides teadlik kinnistusraamatu seisudest ning ei valinud korteriomandeid, mis ei olnud seotud vastavate riskidega; 3) on hageja kohtuistungil omaks võtnud, et ei küsinud notarilt selgitusi ja seeläbi ei soovinud ise teadlikult või vähemalt raske hooletusega aru saada lepingu tingimustest, nende võimalikest riskidest ja tagajärgedest. Osundatud asjaolu pidanuks VÕS § 139 lg 1 alusel tingima eraldiseisvalt hinnates kahjuhüvitise vähendamise isegi kui hagi rahuldati; 4) oli tehingu tegemise ajal OÜ-l Astravia majandustegevus olemas ja äriühingule kuulus varana ka teisi korteriomandeid. OÜ Astravia ei olnud juba

1. detsembril 2007 majandusraskustes. Kostjal I ei olnud saabuva majanduskriisi sügavust võimalik ette ennustada. Hilisemad makseraskused tekkisid OÜ-l Astravia üksnes seetõttu, et järgnevatel aastatel langesid kinnisvarahinnad märkimisväärselt, mitte aga juhatuse liikme pahatahtlikkusest ja heade kommete vastasest tegevusest; 5) omab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt kahju ulatuse kindlaksmääramisel keskset tähendust korteriomandi, asukohaga XXX Narva, väärtus käesoleval ajal. Korteri hinda ei saa määratleda selle alusel, kumb pool rohkem hinnapakkumisi kohtule esitas ning nendest keskmise arvutamisega; 6) on üldteadaolev, et kinnisvaraturul on pakkumishinnad kõrgemad kui tehinguhinnad ning remonditud korterite hinnad on kallimad kui remontimata korterite hinnad. XXX , Narva korter oli remontimata. Hagi rahuldamisel tulnuks lähtuda AS Pindi Kinnisvara arvamusest, mille kohaselt on korteri tõenäoline turuväärtus 45 000 eurot, kuna see on tehtud konkreetse korteriomandi kohta; 7) tulnuks võimalikust kahjuhüvitisest maha arvestada 1597,79 eurot, kuna kostjad on läbi teise äriühingu maksnud Juri Ševjakovile hüvitist summas 15 000 krooni ning kostja I andis Juri Ševjakovile sõiduauto Renault Traffic, mille arvelt tuli poolte kokkuleppe järgi võlgnevusest maha arvata 10 000 krooni. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et Juri Ševjakov sai raha, kuid mitte seoses vaidlusaluse lepinguga. Samuti on õigeks võetud sõiduauto saamine, kuid selle väärtuseks hindas hageja 300 eurot. OÜ Estravia Estblat poolt teostatud pangaülekandega Juri Ševjakovile on tõendatud, et summad olid üle kantud vahetuslepingu eest; 8) tuleb kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada kasu. Hageja sai kasutuseelise, kuna elas korteriomandites enne kui need võõrandati. Võimalikust kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasutuseelise väärtus 1984 eurot; 9) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja I ei kasutanud OÜ Astravia rahalisi vahendeid sihipäraselt, s.o kohustuste kandmiseks. Kui hagejal on kahtlus, et kosta ei ole rahalisi vahendeid sihipäraselt kasutanud, ei saa ta osundatud nõuet käesolevas menetluses enese kasuks maksma panna. Nimetatud nõuet oleks võimalik esitada üksnes äriühingule kahju hüvitamiseks ning seeläbi vajadusel täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
2. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude kostja I kanda jätmist.
3. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. novembri 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Kostja II palus jätta menetluskulud hageja kanda. 5 Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), mis annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja maakohtusse uueks arutamiseks tagasisaatmiseks. Kostjal II oli maakohtu menetluse jooksul arusaamine, et kostja I esindaja on ka kostja II esindaja ning ka maakohus luges Anti Aasmaad nii kostja I kui ka kostja II esindajaks; 2) ei olnud kostja II OÜ Astravia juhatuse liige, vaid osanik. Juhatuse liikmete ja osanike vastutuse eeldused on erinevad. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta

§ 135

lg 2, mille kohaselt osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.

§ 188lg 1 ei anna nõudeõigust osaniku vastu võlausaldajale.

Äriseadustik ei sätesta osaühingu võlausaldaja jaoks võimalust nõuda tehingust osaühinguga tuleneva kahju hüvitamist otse osaühingu osanikult endale; 3) võtsid hageja ja tema abikaasa teadlikult riski, sõlmides äriühinguga tehingu, mille alusel nad said hüpoteekidega ja keelumärkega koormatud korterid. Kostjad ei ole hagejaid petnud ega korteritel lasunud koormatisi varjanud. Hageja ei nõudnud lisatagatisi ja soovis tehingut teha antud tingimustel; 5) langes viie kuuga (2008 oktoober kuni 2009 märts-aprill) korterite rahas mõõdetav väärtus praktiliselt kolmandiku võrra (kd V, tl 48). Hinnad jätkasid langustrendi ja kinnisvaraturg langes sisuliselt kokku. Inimesed ja ka ettevõtjad ei osanud sellist arengut ette näha. Hinnataseme püsimisel oleks korterite müügist laekuva tulu arvel saanud hageja ees kohustused täita; 6) oli tekkinud kahju puhul tegemist lepingulise kohustuse rikkumisest tekkinud kahjuga ning kuna OÜ Astravia poolt rikutud kohustuse eesmärk ei olnud muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse, ei saa VÕS § 1044 lg 2 järgi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda; 7) ei saa nõuet põhistada sellega, et kostja juhatuse liikmena tasus teiste võlausaldajate võlgnevusi, kuid mitte hageja omi. Kui hagejal on kahtlus, et kostja ei kasutanud rahalisi vahendeid sihipäraselt, siis osundatud nõuet käesolevas menetluses hageja enese kasuks maksma panna ei saa; 8) oleks võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine pankrotiseaduses sätestatud tehingute tagasivõitmise aluseks, aga mitte osaühingu osaniku vastu nõude esitamise aluseks. Isegi kui oletada, et antud asjaolu oleks aluseks nõude esitamiseks osaühingu osaniku vastu, ei oleks see teisi võlausaldajaid arvestades aluseks kogu kahju väljamõistmiseks, vaid arvestada tuleks hageja nõude proportsiooni teiste võlausaldajate nõuete hulgas; 9) ei ole hageja OÜ-lt Astravia kohustuse täitmist nõudnud, pöördunud OÜ Astravia vastu õigeaegselt kohtusse, taotlenud OÜ Astravia pankroti väljakuulutamist ega ole isegi oma nõudest teatanud likvideerijale ja ajutisele pankrotihaldurile. Kuna hageja ei ole tekkiva kahju vähendamise võimalusi võlgniku OÜ Astravia suhtes absoluutselt kasutanud, ei ole alust rahuldada ka hageja nõuet võlgniku osaniku vastu; 10) ei väljenda müügikuulutused vara hinda, vaid hinnasoovi. Maakohus oleks korteri turuhinnana pidanud aluseks võtma AS Pindi Kinnisvara

1. mai 2015 turuülevaates esitatud hinna 45 000 eurot, kuna see on antud kinnisvara eksperdi poolt ja selles on arvesse võetud kogu asjassepuutuv turusituatsioon; 11) on OÜ Astravia kohustuste katteks hagejale tasunud 25 000 krooni ehk 1597 eurot 79 senti, mis tuleb kahju väljamõistmisel kahjuhüvitisest maha arvata; 12) tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest arvestada maha kasu. Hageja sai kasutuseelise, kuna elas saadud korterites enne, kui need võõrandati. Kasutusõiguse väärtuseks on 1664 eurot, mis tuleb võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata. 6
2. Hageja vaidleb kostja II apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude kostja II kanda jätmist.
3. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. novembri 2016 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt arvutas maakohus valesti korteriomandi hinna. Hageja on tõendanud ja põhistanud talle tekitatud kahju objektiivsete tõenditega. Pooled määrasid vastavalt vahetuslepingule korteriomandi XXX Narva hinnaks 890 000 krooni ehk 56 8881 eurot. Hagiavaldusega esitas hageja veebileheküljel City24 avaldatud sarnaste korterite müügikuulutused seisuga
5. aprill 2014 ning antud korterite hinnad on 52 000 eurot ja 69 000 eurot. Kuna samalaadsete korterite müügihinnad praegu ja korteri hind võõrandamistehingu teostamise päeval on võrdsustatavad, on põhjendatud kahju suurus 56 881 eurot, millele lisandub akende vahetamise maksumus summaas 1060 eurot 39 senti.
6. Kostja I ja kostja II vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ja kostja II apellatsioonkaebused tulevad rahuldada ja hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 3 alusel Viru Maakohtu
8. novembri 2016 otsuse ning jätab hagi kostja I vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ja saadab hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning sellised rikkumise toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
9. Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa ning OÜ Astravia
10. oktoobril 2008 korteriomandite vahetuslepingu (I kd tl 8-13), mille kohaselt hageja koos abikaasaga andsid üle OÜ Astravia omandisse neljatoalise korteri asukohaga XXX Narva ning said OÜ-lt Astravia ühisomandisse ühetoalise korteri asukohaga XXX Narva ja kahetoalise korteri asukohaga XXX Narva. Tehingu sõlmimise ajal oli korter asukohaga XXX Narva koormatud hüpoteegiga ja antud korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamiseks. Korter asukohaga XXX Narva oli koormatud hüpoteegiga. Vahetuslepingu p-s 4.
11. OÜ Astravia kohustus tasuma juurdemaksu 60 000 krooni hageja abikaasa pangakontole hiljemalt 12.11.2008 ning lepingu p-i 6.3 kohaselt kohustus OÜ Astravia kõrvaldama kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist vahetuse esemeks olnud korteriomanditele kantud hüpoteegid ja ühelt korteriomandilt (asukohaga XXX Narva) käsutamise keelumärke. Hagiavalduses märgitu järgi taotleb hageja kostjalt I (kui OÜ Astravia juhatuse liikmelt) ja kostjalt II (kui OÜ Astravia osanikult) talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist lepinguvälise kahjuna, s.o õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 1045 jj).
12. Hageja väitel tekitasid kostjad talle õigusvastaselt kahju seeläbi, et 1) korteriomandite vahetuslepingu sõlmimise ajal 29.10.2008 olid kostjad teadlikud, et OÜ Astravia majanduslikku seisundit arvestades ei olnud osaühing võimeline täitma vahetuslepingu p-dest 4.1 ja 6.3 tulenevaid kohustusi; 2) kostjad olid teadlikud OÜ Astravia maksejõuetusest ning vahetustehingu sõlmimisel ei käitunud juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega; 3) kostjad tegutsesid vahetuslepingu sõlmimisel 29.10.2008 pahatahtlikult (heade kommete vastaselt), sest OÜ Astravia 7 lõpetas faktiliselt oma tegevuse juba 2008 sügisel; 4) panid kostjad toime kelmuse, sest lõid hagejale ja tema abikaasale ebaõige ettekujutuse tehingut puudutavate asjaolude kohta ning OÜ Astravia võimele tehingut täita
13. Eelkõige käsitleb ringkonnakohus kostja I (juhatuse liikme) vastutust osaühingu võlausaldaja (hageja) ees. Hageja kui OÜ Astravia võlausaldaja on esitanud nõude kostja kui OÜ Astravia juhatuse liikme vastu ja nõuab kahju hüvitamist. 13.
14. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees otse vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu
15. märtsi 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30;
16. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Samuti võib juhatuse liikme poolt osaühingu võlausaldaja suhtes toimepandav õigusvastane tegu seisneda heade kommete vastases tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Nähtuvalt asja materjalidest võiks hageja nõude alusnormideks olla nii VÕS § 1045 lg 1 p-d 7 kui
17. Hageja poolt on hagiavalduses esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud võrdlemisi ebaselgelt ja seetõttu on arusaamatu, millisele juhatuse liikme kohustuse rikkumisele hageja tugineb otsevastutuse alusena. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks võiks olla

§ 180

lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu

1. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12;
2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine peab tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta ei suuda täita (vt Riigikohtu
3. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sellisel juhul on juhatuse liikme vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
4. Heade kommete vastane tahtlik käitumine otsevastutuse alusena on võimalik eelkõige juhul, kui juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks on võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p
5. Heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamisena osaühingu võlausaldajale ei ole käsitletavad need juhtumid, kus vastav juhatuse liikme käitumine on hinnatav nõuetekohase käitumisena. 13.
6. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamise koormus jaguneb selliselt, et võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või on käitunud heade kommete vastaselt ja, et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4) sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt Riigikohtu
7. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 12). Lähtudes hagiavaldusest oleks pidanud hageja tõendama eelkõige, millal muutus OÜ Astravia maksejõuetuks ning millal seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, s.o kas juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Antud juhul ei ole maakohus selgitanud pooltele õiguslikku olukorda ning asjas on jäänud tuvastamata, kas juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust või mitte (ning millal kujunes välja OÜ Astravia püsiv maksejõuetus). Hageja seisukoha kohaselt tekkisid OÜ-l Astravia juba 31.12.2007 seisuga majandusraskused ja maksejõuetuse eeldused ning OÜ Astravia lõpetas oma tegevuse 2008 sügisel. Kostja hageja seisukohaga ei ole nõustunud ning tema väitel ei lõpetanud OÜ Astravia tegevust 2008 sügisel, 8 vaid majandustegevus jätkus. Maakohtu seisukoht nimetatud faktilise väite kohta vaidlustatud otsuses puudub. Tuvastamaks, kas äriühing on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, mis ajal muutus OÜ Astravia maksejõuetuks ja seetõttu tekkis juhatuse liikmel seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus. 13.
8. Lisaks sellele, et on jäänud kindlaks tegemata ajahetk, millal OÜ Astravia muutus maksejõuetuks ning seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, ei ole maakohus kindlaks teinud ka hageja nõude suurust. Kahjuhüvitise suuruseks ei ole antud juhul korteriomandi väärtus, mis kuulus hagejale enne vahetuslepingu sõlmimist. Kahjuhüvitis tuleks määrata tulenevalt juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumisest (sh omab tähtsust maksejõuetuse kujunemise aeg). Juhul, kui hageja jääb selle juurde, et kostja I on tekitanud talle kahju tahtlikult heade kommete vastase käitumisega, ka sel juhul peaks hageja märkima varalise kahju suuruse (nimetatud kahju suurus ei ole võrdne seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju suurusega). 13.
9. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina võib saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna aga antud juhul on maakohus (vaatamata menetluse pikale kestvusele) jätnud täitmata olulises osas eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392) seeläbi, et ei ole selgitanud välja kõiki menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendeid, mida menetlusosalised oleksid soovinud esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks, siis saadab ringkonnakohus hageja hagi kostja I vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peaks hageja täpsustama oma nõuet (sh nõude aluseks olevaid asjaolusid ja kahjuhüvitise suurust) ning kostjal I on võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid hageja täpsustatud nõudele. Siinkohal juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et algselt oli esitatud hagi ka OÜ Astravia vastu ning toimiku materjalidest ei nähtu, mis alusel ja millal on OÜ Astravia menetlusest kõrvaldatud. Asjaolu, et OÜ Astravia on äriregistrist kustutatud, ei välista teda automaatselt menetlusosaliste ringist. Asjas peaks olema ka vastav maakohtu otsustus. Maakohtu poolse otsustuse puudumine on toonud kaasa ebaselguse menetluses, sest hageja on veel oma täpsustatud hagiavalduses 17.04.2015 (V kd tl 2-16) esitanud endiselt väiteid seoses lepingus tuleneva kahju hüvitamise nõudega OÜ Astravia vastu (osaühing oli registrist kustutatud juba 27.03.2014).
10. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel. 14.
11. Hageja on esitanud kostja II vastu hagi kui OÜ Astravia osaniku vastu. Lisaks käesoleva otsuse p-s 12 nimetatud väidetele peab hageja kostja II õigusvastaseks tegevuseks, mis toob kaasa deliktijärgse vastutuse, seda, et kostja II kiitis eeldatavasti vahetuslepingu sõlmimise heaks.

§ 135

lg 2 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest.

§ 188

lg 1 – osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

§ 188

lg-s 1 sisalduva regulatsiooni peamine eesmärk on ette näha osanike vastutuse võrreldes VÕS §-s 103 tuleneva üldise garantiivastutuse põhimõttega osaniku suhtes mõnevõrra leebem 9 süülise vastutuse põhimõte, mille osas on

§ 188lg-s 2 sisalduv olukord üheks osaniku süü puudumise juhtumiks.

Muus osas aga peab osaniku vastu nõuete esitamisel leiduma seaduses täiendav nõudenorm, mille eelduste täitmise korral

§ 188lg 1 vastutuse leevendamise põhimõte rakendub.

Antud juhul on hageja esitanud hagi kostja II vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. 14.2.

§ 135

lg 2 ei välista osaniku deliktiõiguslikku vastutust osaühinguga seotud kuritarvituste korral. Nii võib osanik vastutada kolmandate isikute ees ühingu kaudu või abil toime pandud tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8) või mõne kaitsenormi rikkumise, eelkõige mõne karistatava teo toimepanemise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Antud juhul hageja poolt esile toodud vastutuse aluseks olevad väidetavad asjaolud ei ole käsitletavad selliste asjaoludena, mis kvalifitseeruksid kostja II poolt tahtliku heade kommete vastase käitumisena või mõne kaitsenormi rikkumisena, mis tooks kaasa deliktiõigusliku vastutuse VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 või 8 järgi. Kostja II ei sõlminud 29.10.2008 vahetustehingut (ja ei nähtu ka, et ta oleks selle sõlmimisena osanikuna heaks kiitnud) ning seetõttu ei saanud ta vahetuslepingu sõlmimisel käituda pahatahtlikult (heade kommete vastaselt). Samuti ei ole tuvastatav kostja II poolt kelmuse toimepanemine hageja suhtes sel viisil, et lõi hagejal ja tema abikaasal ebaõige ettekujutuse tehingut puudutavate asjaolude kohta. Osaniku deliktilise otsevastutuse koosseis on järgnev: 1) objektiivne teokoosseis (tegu, kahju ja põhjuslik seos); 2) õigusvastasus; 3) süü. Kuna ei ole tuvastatav osaniku tegu, mis oleks põhjustanud kahju tekkimise hagejal, siis puudub objektiivne teokoosseis ja osaniku otsevastutus on välistatud. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. 15. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 10