Obsah (7)

§ 163§ 230§ 229§ 651§ 654§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-11425

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda, kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, mida hageja pakkus kostjale kohtumenetluses kompromissi sõlmimise eesmärgil. Kohtuistungil tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja maksab hagejale 2400 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Starside OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsuse tühistamist osas, millega hageja hagi osaliselt rahuldati ja jäeti tunnustamata kostja tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) hageja vastu ning jäeti menetluskulud kostja kanda ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivis menetluskuludelt, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta Maurico Rotkini hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täielikult hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti tunnustamata kostja tasaarvestava nõude. Dokumentaalse tõendina esitatud kostja logistiku Urmas Ansipi selgitusega on tõendatud, et hageja jättis kokkulepitud ajal tööle tulemata, sel põhjusel jäi kostjal teostamata vedu marsruudil Rootsi–Norra ja veokit ei olnud võimalik kõnealuse kahe nädala jooksul transporditeenuste osutamiseks kasutada. U. Ansip kinnitas ka, et pooled leppisid kokku, et hageja hüvitab kahju vähemalt 50% ulatuses. Hageja töölepinguliste kohustuste rikkumist tõendab ka hageja enda 19.06.2015 meilisõnum.

§ 230

lg 1 järgi on ka hagejal kohustus tõendada oma väiteid selle kohta, et temapoolset töölepingu rikkumist ei esinenud, millise väite kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Hageja seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole

§ 229kohaselt tõend.

Kuna hageja väitel 4 viibis ta puhkusel ega pidanudki tööl olema, jääb arusaamatuks, miks on hageja 19.06.2015 meilisõnumis rikkumise omaks võtnud. Kostja ei esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet kohtusse põhjusel, et kostja luges hagejale tasumata töötasu 857,68 eurot kaetuks hageja tekitatud kahju summaga, olles nõus ülejäänud kahju hüvitamise nõudest loobuma. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja kahju ei tõenda Colnord OÜ arved ega Freeco OY müügiarve. Tulu, mida kostja oleks kahe nädala jooksul teeninud, on võimalik tõendada lepingupartneriga (Freeco OY) sõlmitud lepingu ja varasemalt lepingu alusel osutatud transporditeenuste eest esitatud arvega. Eelnevaga on tõendatud, et hageja töölt puudumise tõttu jäi kostjal saamata tulu minimaalselt 4328,25 eurot. Kohus jättis kostja ja Freeco OY vahelise transporditeenuste osutamise lepingu menetlusõiguse norme rikkudes hindamata. Asudes seisukohale, et kostja kahju suurus ei ole tõendatud, ei ole kohus arvestanud VÕS § 127 lg-t 6, mille kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kostja viitas nimetatud sättele ja asjakohasele Riigikohtu lahendile (3-2-1-97-07) kohtuistungil; 2) tuvastas kohus ebaõigesti hagejale tasumata jäänud netotöötasu suuruse ja mõistis ebaõigesti töötasult välja viivise. Hageja väitis, et talle on tasumata töötasu 26.04.–31.08.2015 eest. Kostja esitatud maksekorraldused tõendavad, et hagejale on viidatud perioodi osas tasumata 857,68 eurot. Hageja väide, et kostja esitatud maksekorralduste alusel on tasutud mingite muude tööde eest, on paljasõnaline. Samuti ei ole hagejal võimalik oma nõuet laiendada varasematele perioodidele, mida ei ole hagis esile toodud; 3) pidanuks kohus menetluskulud jaotama

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt arvestades rahuldatud nõude suurust.

Tsiviilasja hinnaks oli 6344,40 eurot, kohus rahuldas hagi summas 2546,64 eurot, s.o ca 40% ulatuses.

1. Maurico Rotkin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja kahju hüvitamise nõude eeldused (hageja on (tahtlikult) töölepingut rikkunud, kostjale on tekkinud kahju ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hageja väidetava rikkumisega) on tõendamata. Tööandja ei saa tugineda tööajakorralduse rikkumisele olukorras, kus tööandja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p-dest 1 ja 4 tulenevaid kohustusi anda töötajale selged töökorraldused ning määrata kindlaks töö- ja puhkeaeg. Hageja selgitas istungil, et ta puhkas
2. a juunis ja ei pidanudki tööl olema. Kuna
3. a märtsis oli tema paarimehel operatsioon ning sellel ajal tuli hagejal teha ära ka paarimehe töö, siis
4. a juunis töötas paarimees hageja eest. Hageja väited on eluliselt usutavad ja kooskõlas veolehtedega. Asjaoludele, et hageja paarimees oli
5. a aprillis–märtsis töölt eemal ja hageja paarimees töötas ajal, kui hageja kasutas puhkeaega, ei ole kostja vastu vaielnud. Kuna kostja tugineb hageja töölepingu rikkumisele, tuleb seda asjaolu

§ 230lg 1 alusel tõendada kostjal.

Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et temapoolset töölepingu rikkumist ei esinenud. Kostja esitatud U. Ansipi seletus ei ole usaldusväärne. U. Ansip on kostja juhatuse liikme Astrid Ansipi abikaasa, lisaks on seletuskirja koostajaks märgitud A. Ansip. Kuna U. Ansipi seletused ei ole antud vande all, ei ole need käsitatavad tõendina

§ 229mõistes.

Kostja ega U. Ansip ei ole arusaadavalt selgitanud ega tõendanud töögraafikuga, millal olid

1. a juunis hageja tööpäevad. Hageja ei ole 19.06.2015 meilisõnumis kinnitanud töölepingu rikkumist. Hageja vabandas e-kirjas sellepärast, et tema telefon oli välja lülitatud ja ta ei olnud (puhkeajal) tööandjale kättesaadav. Töölepingu seadusest ei tulene töötaja kohustust olla tööandjale puhkeajal kättesaadav. Samuti 5 puudus pooltel vastav kokkulepe. Kui vastaks tõele, et hageja pani
2. a juunis toime niivõrd tõsise rikkumise, oleks tööandja teinud töötajale hoiatuse. Kostja ei ole tõendanud ka kahju tekkimise ja suuruse asjaolusid. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et
3. a juunis telliti kostjalt transporditeenust ja veokit ei olnud võimalik kasutada. Kostja ei ole selgitanud, mille alusel ta nõuab kahju summas 7000 eurot. Kostja tõendid ja seisukohad on vastuolulised. U. Ansipi seletused puudutavad hageja töölt puudumist
4. a juunis, kostja juhatuse liikme A. Ansipi seletuste järgi tekkis kahju
5. a mais. Freeco OY müügiarvest ei nähtu, millise osa arve summast moodustab väidetav saamata jäänud tulu. VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb võimaliku saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutada arve summast transporditeenuse osutamise kulu. Kuna Freeco OY müügiarve ja transporditeenuste osutamise leping ei ole eesti keeles, tuleb need jätta tähelepanuta. Kohus ei saanud kahju suurust VÕS § 127 lg 6 alusel ise kindlaks teha. Kohus ei ole kostjal kahju tekkimist tuvastanud. Samuti ei ole kostja tuginenud väitele, et kahju suurust ei saa kindlaks teha. VÕS § 127 lg 6 eesmärk on kahjustatud isiku olukorra lihtsustamine juhtudel, mil kahju täpset suurust on raske tõendada (3-2-1-97-07, p 12). Antud juhul nõuab kostja saamata jäänud tulu hüvitamist, mida ei saa olla raske tõendada; 2) rahuldas maakohus põhjendatult hageja töötasu ja viivise nõude. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et tööandja ei pidanud tööaja ega töötasu arvestust ning et tööandja ülekannetest ei ole võimalik aru saada, millise perioodi eest on makse tehtud. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus tööandja enda töölepingu seadusest tuleneva kohustuse rikkumise abil muudab töötaja poolt hagi esitamise oluliseks raskemaks; 3) jättis maakohus põhjendatult menetluskulud

§ 163lg 2 alusel kostja kanda.

Kostja keeldus kõikidest hageja kompromissipakkumistest (enne kohtumenetlust 2500 eurot, esimeses vastuses kostja hagivastusele 2600 eurot, istungil 2400 eurot). Kohus rahuldas otsuse tegemise seisuga hagi suuremas ulatuses (üle 2450 euro) kui oli hageja istungil tehtud kompromissipakkumine. Menetluskulude jaotamisel on põhjendatud arvestada, et kostja ignoreeris hageja püüdlusi lahendada asi kohtuväliselt; et kostja ei pidanud tööaja ja töötasu arvestust, rikkudes TLS § 28 lg 2 p-i 4 (sellest tekkisid pooltel põhjendamatud menetluskulud selleks, et selgitada töötasu ja -aja arvestust); et kostja põhjustas töötasu mittemaksmise ja ignoreerimisega hagejale majanduslikult äärmiselt keerulise olukorra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt hüvitise väljamõistmises (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Seega ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas ei kontrolli. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt. 6 8. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja töötasu nõude ning mõistnud põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2217,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 150,75 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja laiendanud menetluse kestel nõude piire ning nõudnud töötasu perioodide eest, mida ei ole hagis nõutud. Kostja selline seisukoht ei ole põhjendatud. Hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt viivitas kostja oluliselt hagejale töötasu maksmisega ning jättis maksmata töötasu 2428,70 eurot perioodi 26.04.2015-31.08.2015 eest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksmata töötasu 2217,35 eurot ning kohtuotsusest ei nähtu, et hageja kasuks väljamõistetav summa hõlmaks varasemat perioodi kui hageja poolt nõutud. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus TLS § 28 lg 2 p-s 4 sätestatud tööaja arvestuse pidamise kohustust, mis on aluseks töötasu arvestusele. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud maakohtu poolt hageja tööaja ja sellele vastava tasu kindlakstegemist veolehtede alusel ning hageja väidet töötasu maksmisega viivitamise kohta.

§ 230

lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormisest tulenevalt oli kostja kohustus tõendada, et ta ei ole hagejale töötasu maksmisega viivitanud ning seda, millise perioodi eest on ta hagejale töötasu maksnud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud, kuna maksekorraldustest ei nähtu, millise perioodi eest on töötasu arvestatud. Kostja vastupidine seisukoht on paljasõnaline. Sellises olukorras oli maakohtu poolt põhjendatud võtta hageja saamata jäänud töötasu kindlakstegemiseks aluseks veolehed alates 13.11.2014 ning tuvastada nende alusel hagejale maksmata töötasu suurus. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et 11.01.2017 menetlusdokumendis (I kd, tl 138) on ka kostja tuginenud tõenditele, mis kajastasid 26.04.2015 eelnevat perioodi. Kuna kostja esitatud maksekorralduste (I kd, tl 66-68) alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millise perioodi eest on hagejale töötasu arvestatud, siis ei saa ka kostja väita, et maakohtu oleks ületanud nõude piire ning mõistnud hagejale välja töötasu perioodi eest, mida hageja ei nõudnud. 9. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab seda nõudev isik tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole seda tõendanud ning seetõttu puudus kostjal hageja vastu nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole hageja poolset töökohustuse rikkumist tõendanud. Oluline on siinjuures märkida, et kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 p-s 4 sätestatud tööaja arvestuse pidamise kohustust ega esitanud vastuväidet hageja seletusele, mille kohaselt kasutas veokit hageja äraolekul teine autojuht (hageja paarimees). Põhjendatud ei ole kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud

§-s 232 sätestatud nõudeid. Kostja on tuginedes U. Ansipi kirjalikule seletusele väitnud, et hageja ei ilmunud

1. a juunikuus tööle ning seetõttu jäi tegemata vedu Rootsi. Sellise käitumisega põhjustas hageja kostjale kahju saamata jäänud tulu näol. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud temalt transporditeenuse tellimist
2. a juunis. U. Ansipi kirjaliku seletuse (I kd, tl 158) kohaselt oli kostjal lepitud kliendiga kokku vedu marsruudil Rootsi-Norra ning kostja ostis ka hagejale laevapileti Rootsi. Samas ei ole kostja tõendanud, kes oli see klient, kellega vedu kokku lepiti, millal konkreetselt pidi vedu toimuma, samuti ei ole kostja tõendanud hagejale laevapileti ostmist. Kuivõrd hageja vaidles kostja tasaarvestuse nõudele vastu, siis oli kostja kohustus oma väiteid tõendada. Kohtuistungi protokollist (I kd, tl 164) nähtuvalt soovis kostja esitada täiendavaid tõendeid 7 (maksedokumente) seoses kahjunõudega vaid kogu perioodi kohta hagejale makstud summade kohta. Taotlust täiendavate tõendite esitamiseks ei nähtu ka apellatsioonkaebusest. Ainuüksi kostja töötaja kirjalikust seletusest selliste asjaolude tõendamiseks ei piisa. Kostja väide, et hageja lubas U. Ansipile kahju 50% ulatuses hüvitada, on paljasõnaline. Usutav on hageja seisukoht, et kui tema tegevuse tagajärjel oleks kostjale tegelikkuses kahju tekkinud, oleks kostja saanud koheselt tema vastu kahjunõude esitada ning mitte 27.07.2015 ja 17.08.2015 töötasu maksta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et Colnord OÜ arved ja Freeco OY müügiarve ei tõenda kahju tekkimist ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja tasaarvestusnõude ebausutavust kinnitab ka see, et kostja esitatud kalkulatsiooni (I kd, tl 149) kohaselt tekitas hageja kostjale kahju
3. a mais, U. Ansipi kirjaliku seletuse kohaselt aga
4. a juunis. Samuti ei ole kostja esitatud seisukohtadest võimalik aru saada, kui suur oli väidetava kahju tegelik suurus. Tasaarvestuse avalduses on kostja kinnitanud, et kahju suurus on 7000 eurot (I kd, tl 61), samas on kalkulatsiooni kohaselt kahju suuruseks 5375 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud tasaarvestava nõude olemasolu hageja vastu, siis ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud eeldused ning kostja ei saa väita, et hageja nõue tema vastu on tasaarvestuse tulemusel lõppenud.
5. Õige ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tulnuks kohaldada

§ 163lg-t 1.

Asja materjalidest nähtuvalt rahuldati hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu seda pakkus kompromissina hageja ning sellest tulenevalt on maakohtu poolt

§ 163lg 2 kohaldamine põhjendatud.

Väljamõistetud õigusabikulude suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 3 kohaselt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Taotlusest nähtuvalt palus hageja hüvitada õigusabikulud 8,75 tunni eest summas 945 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Hageja õigusabikulud seisnevad vastuse koostamises kostja apellatsioonkaebusele ning kuna vastuses on korratud varasemas menetluses esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsiooniastmes 432 eurot (4x90) koos käibemaksuga. Koos maakohtus kantud menetluskuludega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1728 eurot (1296+432). Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja