Tsiviilasi nr: 2-15-16862 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16862 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.06.2017 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1755 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 02.06.2017 otsus muutmata.
- YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta XX menetluskulud ringkonnakohtus YY kanda ja YY menetluskulud jätta tema enda kanda.
- Mõista välja YY-lt XX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 60 eurot.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-16862 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetuse eelnev käik
- 13.07.2015 esitas XX Harju Maakohtule hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ning elatise väljamõistmiseks. 18.08.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning eraldas iseseisvasse menetlusse elatise nõude. Hageja palub elatise välja mõista alates 13.07.2014 igakuiselt 272.30 euro ulatuses.
- 30.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-10439 Harju Maakohus rahuldas põlvnemise tuvastamise nõude ning tuvastas XX põlvnemise YY-st. Kohuotsus jõustus 07.01.
- 09.11.2016 ning 17.05.2017 toimunud istungil hageja vähendas nõuet ning loobus igakuisest elatise nõudest miinimumelatist ületavas summas. Kostja osalisele nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist ei tasu. Tasutud taskuraha ei saa lugeda elatise hulka, kuna ka hageja seaduslik esindaja annab hagejale täiendavalt taskuraha. Samuti ei ole poolte vahel olnud kokkulepet selles, et kostja tasub elatist alaealise lapse kontole. Hageja seaduslik esindaja selleks nõusolekut ei ole andnud ega anna.
- Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 13.07.2014, s.o aasta enne hagi esitamist, kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „elatisraha tsiviilasja järgi“. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 660.00 euro ulatuses. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Ta nõustub, et lapse igakuised vajadused on kahekordne miinimumelatise määr ning tema kanda jääb sellest ½, s.o miinimumelatis, kuid kostja leiab, et on tasunud elatist vahetult ning hageja enda pangakontole. Kostja nõustub elatist tasuma rahas vaid hageja enda kontole. Kostja on nõus enda menetluskulusid ise kandma. Hageja menetluskulude nimekirjale kostja tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 13.07.2015 ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjal tuleb tasumisele kuuluv elatis kanda CC arvelduskontole selgitusega „elatisraha tsiviilasja järgi“. Maakohus lõpetas menetluse XX hagis YY vastu igakuise elatise väljamõistmiseks alates 13.07.2014 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ületavas summas.
- Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja asjaolu, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast. 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-16862
- Kostja on menetluses kinnitanud, et hageja seadusliku esindaja kaudu ei ole kostja hagejale elatist tasunud. Kokkuleppe olemasolu selle kohta, et kostja võib hagejale tasuda elatist otse hageja pangakontole kostja tõendanud ei ole. Seega ei saa kostja poolt hagejale tasutud summasid lugeda elatise tasumiseks. Asjaolu, et kostja ei usalda hageja seaduslikku esindajat ning soovib elatist tasuda vahetult või hageja isiklikule pangakontole ei ole aluseks jätta elatis välja mõistmata. Seega tuleb elatis välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest.
- Elatise tagasiulatuvast nõudest hagiavalduse esitamisele eelnenud aja eest hageja loobus ning kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab selles osas menetluse. Menetluskulud jätab kohus poolte kanda. Apellatsioonkaebus
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse osas, millega temalt mõisteti välja elatis hagiavalduse esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni ehk ajavahemiku 13.07.2015-02.06.2017 eest ning palub selles osas maakohtu otsuse tühistada. Alternatiivset palub kostja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas nõustub kostja maakohtu otsusega.
- Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus arvestamata kostja poolt esitatud lapse ülalpidamist kinnitavad tõendid. Kostja esitas lapse ülalpidamist kinnitavate kulude nimekirja ja tšekid. Kokku on kulude suurus 1150 eurot. Kohtuistungil esitas kostja hageja konto väljavõtte, kust on nähtav, et alates 01.01.2017 tegi kostja hagejale rahalisi ülekandeid kokku summas 813 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejale ülekantud summasid ei saa nimetada taskurahaks. Kostja on seisukohal, et asja materjalides on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad hageja ülalpidamist kostja poolt vähemalt miinimumsuuruses. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Apellatsioonkaebus esitati maakohtu otsusele vaid osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust vaid apelleeritud osas.
- Keskne vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses seisneb selles, kas hageja enda pangakontole kantud rahasummasid saab lugeda elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Maakohus leidis, et kostja väide, mille kohaselt oli hageja vanemate vahel kokkulepe selles, et elatis tasutakse lapse kontole, tõendamist ei leidnud. Apellatsioonkaebuses kostja seda maakohtu tuvastatut ei vaidlustanud. Seega Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 esimese lause järgset kokkulepet ülalpidamise andmise viisi osas hageja vanemate vahel ei olnud.
- PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-16862 Perekonnaseadus ei reguleeri otseselt seda, kellele tuleb ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb selleks, et välja selgitada kas elatis on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule lähtuda võlaõigusseadusest, kuna VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos olev vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sellest sättest järeldub, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Erandina võivad lapse vanemad kokku leppida, et elatis tasutakse lapse arvele või hageja seaduslik esindaja annab sellisel viisil elatise maksmiseks tagantjärele heakskiidu. Käesolevas asjas hageja vanemate kokkulepe hagejale elatise maksmiseks hageja enda kontole tõendamist ei leidnud. Hageja seaduslik esindaja ei ole sellisel viisil elatise tasumist ka tagantjärele heaks kiitnud. Vastupidi - juba 13.07.2015 esitatud hagiavalduses palus hageja kanda elatise hageja seadusliku esindaja ehk ema arvelduskontole. 07.12.2016 menetlusdokumendis avaldas hageja seaduslik esindaja, et hageja pangakontole tehtud ülekandeid ei saa lugeda elatise tasumiseks, sest hageja esmavajaduste katmiseks seda kulutatud ei ole. Hoolimata sellest on kostja kandnud jätkuvalt hageja arveldusarvele erinevaid summasid (tlk 9095). Eeltoodu alusel ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust selleks õigustatud isikule ja maakohus leidis õigesti, et puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel hageja enda arveldusarvele kantud rahaga.
- Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette ka seda, et maakohus ei arvestanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist vahetult, st ajal, kui hageja viibis kostja juures, sh erinevate esemete ostmist hagejale. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. 19.05.2016 kirjas (tlk 97) selgitas maakohus, et kui kostja väidab seda, et ta on tasunud lapse ülalpidamise eest vahetult, siis tuleb tal esile tuua konkreetselt, (alates mis asjast mis ajani) on hageja kostja juures viibinud ning kuidas on kostja hagejat vahetult ülal pidanud. Kostja ei toonud oma seisukohas esile, millal hageja kostja juures viibinud on. Kostja esitas tõendid selle kohta, et ta on 20132014.a ostnud mängukonsooli, sülearvuti ja mobiiltelefoni. Kuna elatis mõisteti välja alates 13.07.2015, ei oma need tõendid vaidluse lahendamisel tähtsust. Seda enam, et kostja enda väidete kohaselt osteti need äriühingu nimele. Kostja väidete kohaselt on hageja seaduslik esindaja hävitanud tõendusmaterjali, mis tõendaks, et ta on lapsele asju ostnud. Samas ei esitanud kostja väiteid ja nimekirja selle kohta millal ning umbes millises summas on hagejale riideid jm tarvilikku ostetud. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
- Asjas esitas kostja hageja enda seletuse, et kostja on kulutanud igal nädalavahetusel 200 eurot. Hagis nõuab hageja kostjalt elatise tasumist. Kuna menetluses jäi hageja nõude juurde välja mõista elatis miinimummääras, siis ei saa asuda seisukohale, et hageja tunnistab kostja väiteid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 1 ja 2 ning TsMS § 217 lg 3 järgi esindab hagejat menetluses hageja seaduslik esindaja. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja väidete õigsust möönnud. Menetluskulude jaotus 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-16862 20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 60 eurot. Esindaja teenus moodustub 0,5 tunni jooksul apellatsioonkaebusega tutvumisest ja vastuse koostamisest apellatsioonkaebusele. Tunnihind on 120 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on mõistliku suurusega ja need tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 5
(5)