← Eesti

2-16-106259/24

Obsah (9)§ 113§ 116§ 162§ 196§ 108§ 292§ 272§ 296§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2017,

) § 313 lg 1 kohast mõjuvat põhjust). Seega jätkas hageja arvete-makseteatiste esitamist.

  1. Kostja jättis alates
  2. aasta oktoobrist oma üüri jm maksete kohustuse täitmata. Kuivõrd kostja oli 09.10.2015 kirjas avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks, siis kohaldas hageja lepingu p-i 7.6.
  3. (lepingu lõppemine 3 kuud pärast kostja teadet lepingu lõpetamise soovist, hageja sai kostja teate kätte 13.10.2015) ja luges lepingu lõppenuks alates 14.01.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse perioodi 2015 oktoober – 2016 jaanuar eest 241,61 eurot (70 + 70 + 70 + 31,61), millele lisandub käibemaks 48,32 eurot, kokku 289,93 eurot (tl 28).
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalkulude võlgnevuse perioodi 2015 oktoober – 2016 jaanuar eest 72,50 (21 + 21 + 21 + 9,50), millele lisandub käibemaks 2 14,50 eurot, kokku 87 eurot (tl 28). Seoses tuletõrjesignalisatsiooni häirega selgus, et üürnik kasvatas üüritud äriruumides kanepit ning kasutas selleks 500 W võimsusega lambipirne. Kohale saabunud G4S patrull pidi 3,5 tundi kohal viibima ja valvama kanepitaimi, kuni saabus välja kutsutud politsei (algatati kriminaalasi nr 15230105366). Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi kanepi kasvatamise eest 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot, kokku 84 eurot (üürilepingu p 5.4, p 2.5). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 122,50 eurot (lisandub käibemaks) AS G4S valvepatrulli väljasõidu eest 3,5 tunni ulatuses. Turvafirma patrulli väljakutsumine oli vajalik kuriteo jälgede säilitamiseks politsei saabumiseni. Üürilepingu lisaks oleva 02.01.2015 üleandmis-vastuvõtmise aktiga kohustus üürnik tasuma elektroonilise valve valehäire ja turvafirma väljasõidu korral 35 eurot ja väljaspool tööaega 65 eurot.
  7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka elektritarbimise kulu perioodi 2015 jaanuarseptember eest 1332,59 eurot, millele lisandub käibemaks 266,52 eurot, kokku 1599,11 eurot (tl 29). Elektritarbimise kulu tõendamiseks esitas hageja energia võrguettevõtte arved koos andmetega ülejäänud üürnike poolse energiatarbimisega. Kostjapoolne elektritarbimine nähtub Juhkentali 11 kinnistu elektri üldkulus. Hageja esitas kohtule koondarvestusese, kus on näidatud teised elektritarbijad ja palju sellest on kostja osa (tl 81). Elektritarbimine mitmekordistus kostjapoolse ruumikasutuse ajal
  8. aasta esimesel poolel. Juhkentali 11 elektritarbimise arvetega katmata osa oli kostja üüriperioodil 7396 kw (tl 81). Kui võtta üürnike elektritarbimine, siis koos üldelektriga peaks see olema sama summa, mis on Elektrumi arve, aga see ei ole. Vahe, mis üle jääb on otseselt seostatav ainult kostja täiendava elektritarbimisega.
  9. Eeltoodud nõuete tasumisega viivitamise tõttu palub hageja kostjalt välja mõista viivise 251,13 eurot (tl 31-32) (üürilepingu p 5.2 ja

§ 113lg 1).

  1. Kostja võlgnevus oli 14.01.2016 seisuga (enne garantiisumma tasaarveldamist) 2248,87 eurot ja kohustus tasuda viivist summas 790,08 eurot. Pärast tagatisraha tasaarvestamist viivisega oli kostja kohustus tasuda viivist 650,08 eurot. Põhivõlgnevusele lisandus 15.01.2016 – 23.03.2016 täiendavalt viivist 775,86 eurot ja viivisesumma oli kokku 1425,94 eurot.
  2. Tuginedes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 2248,87 eurot, ning viivise summas 251,13 eurot. Kostja vastuväited hagile
  3. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  4. Kostja avaldus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on põhjendatud. Hageja esitas kostjale fiktiivseid elektriarveid ning see andis kostjale aluse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 116lg 2 p-de 2-4 alusel.

  1. Hageja esitatud elektritarbimise analüüs (tl 152) ei kajasta üürniku elektritarbimist. Tegemist ei ole nõuetekohase tõendiga, kuna hageja on lihtsalt esitanud Excel´is koostatud tabeli, kuhu ta saab oma suva järgi numbreid juurde kirjutada.
  2. Üürilepingu ülesütlemiseavalduses jättis kostja hagejale võimaluse teha tasaarveldus garantiirahade arvelt. Selle asemel esitas hageja pahauskselt kostjale ebamõistlikult suure arve, seejuures sisaldas nõue valeinformatsiooni elektritarbimise kohta. Võlaõigusseadus sätestab et teiselt isikult aluseta saadu kuulub tagastamisele. Kuna hageja ei esitanud kostjale elektriarveid kokkulepitud arvestamispõhimõtte järgi, kuulub kostja poolt elektri eest makstud 33,05 eurot vahemikus 2015 jaanuar kuni september kostjale tagastamisele. Hageja nõude rahuldamisel palub kostja teha kohtul tasaarveldus hageja poolt tagastamata garantiirahadest (140 eurot) ja lepinguväliselt nõutud elektritarbimise eest (33,05 eurot) tasutust. 3
  3. Kostja ei ole rikkunud lepingut ja on kasutanud ruumi tema sihtotstarbe järgi ja kooskõlas lepinguga. Taimede kasvatamine äriruumis ei vii ruumi kasutamist vastuollu selle kasutamise sihtotstarbega.
  4. Kostja ei ole kohustatud tasuma valvepatrulli väljakutsumise eest. Kostja oleks kohustatud tasuma vaid valehäire väljasõidu eest, millega antud juhul tegemist ei olnud. Valvepatrulli väljasõidu tellis MV oma suva järgi.
  5. Hageja poolt nõutav viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Kostja palub

§ 162lg 2 alusel viivise tühiseks tunnistamist.

Alternatiivselt palub kostja viivise alandamist seaduses sätestatud määrani. Esimese astme kohtu otsus

  1. Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 423,74 eurot, millest üürivõlgnevus on 261,34 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 78,40 eurot ja leppetrahv 84 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt 09.10.2015 esitatud üürilepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist

§ 196

lg 1 ja § 313 lg 1 kohase üürilepingu ülesütlemisega ja kas üürilepingu saab lugeda lõppenuks samast kuupäevast arvates. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja esitatud tasumata lepingujärgsete maksete nõue on põhjendatud või mitte.

  1. Kostja ei ole tõendanud ega teinud usutavaks, et tal esines eriline huvi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli üürilepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et kostja ei nõustunud elektrienergia arvestamise alustega, leides, et elektriarvesti ei näita õigesti ning hageja on esitanud kostjale fiktiivseid arveid. See ei saa olla aga lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Hagejal oli õigustatud ootus, et poolte vahel sõlmitud äriruumide üürileping kehtib selles märgitud tähtajani. Kostja 09.10.2015 avaldust tuleb käsitleda üürilepingu lõpetamise avaldusena kooskõlas lepingu p-ga 7.6.2 (tl 22). Sellest tulenevalt lõppes üürileping 09.01.2016, s.o 3 kuu möödumisel pärast kostja avaldust lepingu lõpetamise kohta.
  2. Kostjal on kohustus tasuda hagejale üüri perioodi 2015 oktoober kuni 09.01.2016 eest, kuna poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 09.01.
  3. Üürnikku ei vabasta üüri maksmise kohustusest asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud. Üüritava pinna suuruseks on 14 m² ning ühe ruutmeetri hinnaks 5 eurot kuus (lepingu p. 3.3, tl 20). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus 261,34 eurot, mis on arvestatud perioodi 2015 oktoober kuni detsember ja 2016 jaanuar 9 päeva eest (3 kuud ja 9 päeva x 70 eurot = 217,78 + käibemaks 20 %) (

§ 108lg 1, § 271, § 296 lg 3).

23. Üürilepingu p-i 3.4 kohaselt lisanduvad üüritasule kommunaalkulud 1,50 eurot/m² kuus (s.o 21 eurot kuus), millele lisandub käibemaks (tl 20). Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu kommunaalkulude võlgnevuses 78,40 eurot, mis on arvestatud perioodi 2015 oktoober kuni detsember ja 2016 jaanuar 9 päeva eest (3 kuud ja 9 päeva x 21 eurot = 65,33 + käibemaks 20 %) (

§ 292lg 1).

24. Leppetrahvi nõue 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot on põhjendatud. Kostja ei kasutanud äriruumi üürilepingus sätetatud otstarbel ega majandus- või kutsetegevuses, kui kasvatas äriruumis kanepit (üürilepingu p 5.4, 2,5,

§ 272lg 1).

Seega on kostja lepingut rikkunud.

  1. Hageja nõue AS G4S valvepatrulli väljasõidu eest summas 122,50 eurot (lisandub käibemaks) ei ole põhjendatud. 02.01.2015 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt hüvitab üürnik turvafirma valehäire. Hageja ei ole tõendanud, et turvafirma väljasõit oli seotud valehäirega. Kohtule esitatud akti kohaselt soovis klient (MV) mehitatud valvet, kuna tekkis probleem rentnikuga (tl 150). MV on hageja juhatuse liige. Seega nähtub 4 aktist, et hageja ise põhjustas väljakutse objektile. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et kostja põhjustas turvafirma valehäire.
  2. Hageja nõue elektritarbimise kulu väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Arve 01102015/ 1 kohaselt on elektritarbimise hind 21 eurot + 2,90 eurot + 9,09 eurot + 0,28 eurot + 19,01 eurot + 2,48 eurot + 1,10 eurot, s.o kokku 55,86 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve nr 03112015/26 kohaselt nõuab hageja kostjalt elektri tarbimise eest 1332,59 eurot, millel lisandub käibemaks. Hageja poolt lisatud tõendid - elektrikasutus Juhkentali 11, hoones 3, esimesel korrusel asuvas ruumis (tl 29), kostja elektritarbimise analüüs perioodil 2015 jaanuar-september (tl 81), Elektrum Eesti OÜ arved perioodil 2014 august kuni 2015 september (tl 90-133), elektritarbimise analüüs 2015 jaanuarseptember (tl 152) - ei tõenda reaalset elektritarbimist kostja poolt. Lepingu p-i 3.
  3. kohaselt tasutakse elektri eest vastavalt arvesti näitudele. Hageja tõi välja, et arvesti järgselt seda kulu mõõta ei saa põhjusel, et see ei ole arvestinäiduga kajastatud ning eelkõige tuleb see elektrikulu esile Juhkentali 11 kinnistu elektri üldkulus, millest on maha arvestatud teiste tarbijate kulud. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud kostjapoolset elektri tarbimist ja hageja ei ole esitanud kohtule elektri arvestust vastavalt arvesti näitudele (nagu sätestab lepingu p 3.4.). Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on elektrikulu hagiavalduses märgitud perioodil kandnud. Nimetatud kulude nõudmine kostjalt ei ole kooskõlas

§ 296lg-ga 3.

  1. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Hageja on hagis märkinud, et võlgnevuse ja viivisearvestuse järgi oli 14.01.2016 seisuga (enne garantiisumma tasaarveldamist) kostja võlgnevus hagejale 2248,87 eurot ja kohustus tasuda viivist 790,08 eurot. Pärast tagatisraha tasaarvestamist viivisega oli kostja kohustus tasuda viivist 650,08 eurot. Põhivõlgnevuselt lisandus 15.01.2016 – 23.03.2016 täiendavalt viivist 775,86 eurot ja viivisesumma oli kokku 1425,94 eurot. 07.06.2016 määruses selgitas kohus hagejale, et selleks, et kohtule oleks arusaadav, kuidas on tekkinud viivisenõue, peab hageja kohtule välja tooma järgmised asjaolud: põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg (millelt viivist arvestatakse); viivisemäära suurus; põhinõudelt viivise arvestamise periood – viivise arvestamise algus ja lõpp; arvutuskäik. Hageja ei ole viiviseravestust arusaadaval viisil välja toonud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul aru saada, kuidas hageja viivisenõue on kujunenud ning kohus ei saa viivise osas arvutusi teha.
  2. Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Üürilepingu p-i 3.
  3. kohaselt kuulub garantiisumma 140 eurot tagastamisele pärast lepingu lõpetamist ja üüriruumi üleandmist. Üürilepingu p-i 3.
  4. kohaselt on hagejal õigus rahuldada lepingu tingimuste rikkumise korral rahalisi nõudeid garantiisumma arvelt. Garantiisumma arvel oli seega põhjendatud katta kostja rahalised kohustused hageja ees. Lepinguväliselt nõutud elektritarbimise eest tasutu osas ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud ega välja toonud tasaarvestamise aluseks olevaid asjaolusid.
  5. 20.10.2016 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles märkis, et hageja taotleb põhinõude käsitlemist lisaks kostja üüritasu ja kommunaalteenuste kulu võlgnevusele alternatiivselt ka lepingu ühepoolsest erakorralisest ülesütlemisest tuleneva kahju hüvitisena. Kohus ei käsitlenud eelnimetatut alternatiivse nõudena, sest tegemist on õigusliku alusega, mitte asjaolude muutmisega ja uue nõude esitamisega. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (RKTKo nr 3-2-1-52-14, p 15). Apellatsioonkaebus
  6. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagiavaldus jäeti rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt lisaks välja elektrikulu hüvitis 1640,94 eurot, turvateenuse kulu 147 eurot, viivis 251,13 eurot ning 5 üüri ja kommunaalkulude hüvitis 19,56 eurot, kokku 2058,63 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
  7. Maakohus on ebaõigesti arvestanud üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse ning mõistnud kostjalt välja 19,56 eurot vähem, kui hagejal on õigus saada. Üüri ja kommunaalkulude võlgnevus on perioodi 2015 oktoober kuni detsember eest 273 eurot (3x70 + 3x21) ning 2016 jaanuar 9 päeva eest 26,42 eurot (91 / 31 x 9), s.o kokku koos käibemaksuga 359,30 eurot (kohtu arvestuses 339,74 eurot).
  8. Hageja on tõendanud kostjapoolset elektritarbimist ja on esitanud elektriarvestuse vastavalt arvesti näitudele ning tõendid vastavate kulude kandmise kohta (arve nr 01102015/1 ja nr 03112015/26 alusel kokku 1640,94 eurot). Täiendava elektrikulu kandmist hageja poolt tõendavad Elektrum Eesti OÜ arved. Arves esitatud nõue on üürileandja kulu ja arvete tasumise täiendav tõendamine ei ole olnud vajalik, kuna seda ei ole vaidlustatud.
  9. Üüritud ruumides oli eraldi voolumõõtja, kuid selle järgi oli tarbimine väga väike. 2015 oktoobri arvet nr 01102015/1 kostja ei vaidlustanud ning seega tuleks arves nõutud 41,83 eurot kostjalt välja mõista. Kui hagejale sai teatavaks, et kostja kasvatab üüripinnal kanepit, siis sai hageja aru, et kostja on tarvitanud täiendavat elektrit, mida üüripinna voolumõõtja ei fikseerinud. Täiendava elektritarbimise eest esitas hageja kostjale täiendava arve nr 03112015/
  11. Kanepitaimede kasvamiseks kasutas kostja eeldatavasti 500 W võimsusega lampe ning kanepikasvatuse puhul on asjakohane eeldada pidevat elektritarbimist. Hagejal ei ole võimalik tõendada täpset täiendavat elektritarbimise kulu. Elektrikulu suurenemine on kaudselt tuvastatav Elektrum Eesti OÜ arvetelt perioodil 2014 august kuni 2015 september. Kinnistu elektrikulu järsule ajutisele kasvule kostja poolt äriruumide üürimise perioodil muud mõistlikku seletust ei ole. Elektritarbimise kogukulu arvestamise aluseks on 17.12.2014 üürilepingu p-de 3.
  12. ja 3.
  13. kohaselt teenuseosutaja hinnakiri. Hageja palub kohtul hageja esitatuga mittenõustumise korral määrata ise kindlaks kahjuhüvitis ja mõista see kostjalt välja. Tegemist on lepingulise kahjuga, mille hüvitusnõude on hageja kostjale esitanud üüriarvega, võttes aluseks arvestusliku kulu ja Eesti Energia hinnakirja (ka lähtus hageja sellest kostjale arvete esitamisel). Riigikohus on osundanud, et

§ 127

lg 6 kohaselt võib kohus määrata hüvitise suuruse, kui kahju tekitamine on tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, kusjuures sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1 (RKTKo 3-2-1-38-15, p 21).

  1. Hageja nõue AS G4S valvepatrulli väljasõidu eest on põhjendatud. Kuna tegu oli lepingulises suhtes üürniku poolt üürileandjale tekitatud kuluga, siis kuulub see üürileandja lepingulise kahjuna kostjalt väljamõistmisele. Tähtsust ei oma, et tegu ei olnud valehäirega.
  2. Hageja viivisearvestus on arusaadav. Tavaliselt ei esitata iga viivise üksikasjalikku arvutust, mis on äratoodud andmete puhul elementaarne (viivisemäär x tasumata summa x viivitatud päevade arv). Ühtlasi on hageja taotlenud viivise (arvestatud 1565,94 seisuga 23.03.2016) väljamõistmist väikeses osas, vaid summas 251,13 eurot. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestuses avaldub 2015 novembri arve osas arvestatud üüri ja kommunaalkulude viivis 0,5459 eurot päevas (37,67/69), mis teeb kõnealuste kolme arve üüri ja kommunaalkulude osa kuni 14.01.2016 viivitatud päevade eest kokku 129,92 eurot (55,1359 + 37,6671 + 37,1212). Kolme arve üüri ja kommunaalkulude kogusummalt (õige on 359,30 eurot) on lepingulise 0,5% määra puhul viivis päevas 1,7965 eurot, mis perioodi 15.01.-23.03.2016 (69 päeva) eest on lisaks 123,96 eurot. Kokku on kohtu poolt rahuldatud üüri ja kommunaalkulude viiviseosa seega 253,88 eurot. Seega peaks kuuluma viivisenõue 251,13 eurot rahuldamisele. 6
  3. 21.07.2017 apellatsioonkaebuse täienduses tõi hageja välja, et maakohus jättis 06.12.2016 istungil rahuldamata hageja taotlused nõuda välja kriminaalasja nr 15230105366 toimik või kriminaalasja toimikus asuvad fotod kanepikasvatuseks kasutatud lampide kohta. Hageja taotleb, et ringkonnakohus võtaks seisukoha fotode väljanõudmise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmise osas, võimaldaks need välja nõuda ja kohtulahendi tegemisel neid kasutada. Vastustaja seisukoht
  4. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud summa suuruse ja viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistab täiendavalt välja üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse 19,56 eurot ja rahuldab osaliselt hageja viivisenõude.
  6. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäeti rahuldamata.
  7. Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus on ebaõigesti arvestanud üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse ning mõistnud kostjalt välja 19,56 eurot vähem, kui hagejal on õigus saada. Maakohus on leidnud, et kostja üürivõlgnevuseks on 261,34 eurot ja kommunaalkulude võlgnevuseks 78,40 eurot. Üürivõlgnevuse õigeks suuruseks on 276,38 eurot (70 + 70 + 70 + 20,32 + käibemaks 46,06). Kommunaalkulude võlgnevuse õigeks suuruseks on 82,92 eurot (21 + 21 + 21 + 6,1 + käibemaks 13,82). Seega tuleb kostjalt lisaks üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest välja mõista 19,56 eurot. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista 443,30 eurot (üür 276,38 + kommunaalkulud 82,92 + leppetrahv 84).
  8. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude AS G4S valvepatrulli väljasõidu eest tasu saamiseks ja elektritarbimise kulu väljamõistmiseks on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
  9. 02.01.2015 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt hüvitab üürnik turvafirma valehäire. Hageja ei ole tõendanud, et turvafirma väljasõit oli seotud kostja poolt põhjustatud valehäirega. Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liige MV tegi ise väljakutse objektile. Turvafirmale makstud summat ei saa käsitleda ka lepingulises suhtes üürniku poolt üürileandjale tekitatud kahjuna. Turvafirma väljakutsumise vajadust üürniku käitumise ohjeldamiseks ei ole hageja tõendanud.
  10. Lepingu p-i 3.
  11. kohaselt tasutakse elektri eest vastavalt arvesti näitudele. Hageja ei ole esitanud kohtule elektri arvestust vastavalt arvesti näitudele, nagu sätestab lepingu p 3.
  12. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud kostjapoolset elektri tarbimist. Hageja ei ole ka välja toonud, et kostja oleks tarbinud elektrit omavoliliselt väljaspool arvestit. Hageja arvestused põhinevad oletusel, et kogu suurenenud elektrikulu on põhjustanud kostja. Tõendid, millele hageja tugineb, ei tõenda reaalset elektritarbimist kostja poolt. Ebaõige on kostja seisukoht, et kostja ei ole 01.10.2015 esitatud arvet elektritarbimise osas vaidlustanud. 09.10.2015 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles märgib, et üürnikule 01.10.2015 esitatud arve sisaldab samuti fiktiivset elektriarvet ning on sellest tulenevalt õigustühine.
  13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole viivise arvestust arusaadaval viisil välja toonud, 7 mistõttu ei ole võimalik kohtul aru saada, kuidas hageja viivisenõue on kujunenud ning kohus ei saa viivise osas arvutusi teha. Hageja on viivisearvestuse esitanud juba hagiavalduse lisana (tl 31) ning vastavalt kohtu nõudele seda ka täpsustanud (tl 41,42). Hageja on toonud esile summa, millelt ta viivist arvestab kolme arve alusel, viivitatud päevade arvu iga arve osas ja viivisemäära.
  14. Kostja leiab, et viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja taotles

§ 162

lg 2 alusel lepingulise viivise tühiseks tunnistamist või viivisemäära alandamist

§ 162lg 1 alusel seaduses sätestatud suuruseni.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja taotlus põhjendatud. Viivemäär 0,5 % päevas lepingu puhul, mille pooled on sõlminud oma äritegevuses, ei ole ebamõistlikult kahjustav tingimus. Nii ringkonnakohtu poolt välja mõistetud kui ka juba hageja poolt nõutud viivisesumma jääb oluliselt väiksmaks rahuldatud põhinõudest.

  1. Ringkonnakohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt vastavalt nõuete rahuldamise ulatusele ja sissenõutavaks muutumise ajale.
  2. Viivis
  3. aasta oktoobri üüri ja kommunaalkuludega tasumisega viivitamise eest on 55,15 eurot. Viivise arvestus on järgnev: võlgnetav summa 109,20 eurot (70 + 21 + käibemaks 18,20) x viivitatud päevade arv 101 päeva (arve nr 01102015/1 tasumise tähtajaks oli 05.10.2015, seega tuleb viivist arvestada perioodi 06.10.2015 kuni 14.01.2016 eest) x viivise määr 0,5 % päevas.
  4. Viivis
  5. aasta novembri üüri ja kommunaalkuludega tasumisega viivitamise eest on 37,67 eurot. Viivise arvestus on järgnev: võlgnetav summa 109,20 eurot (70 + 21+ käibemaks 18,20) x viivitatud päevade arv 69 päeva (arve nr 02112015/1 tasumise tähtajaks oli 06.11.2015, seega tuleb viivist arvestada perioodi 07.11.2015 kuni 14.01.2016 eest) x viivise määr 0,5 % päevas.
  6. Viivis leppetrahvi tasumisega viivitamise eest on 28,56 eurot. Viivise arvestus on järgnev: võlgnetav summa 84 eurot (70 + käibemaks 14) x viivitatud päevade arv 68 päeva (arve nr 03112015/26 tasumise tähtajaks oli 07.11.2015, seega tuleb viivist arvestada perioodi 08.11.2015 kuni 14.01.2016 eest) x viivise määr 0,5 % päevas.
  8. aasta detsembri ja
  9. aasta jaanuari eest on hageja üüri ja kommunaalkulude arve nr 03112015/26 kostjale esitanud 03.11.2015 ning märkinud arve tasumise tähtajaks 07.11.
  10. Maakohus tuvastas, et üürileping poolte vahel lõppes 09.01.2016, millist asjaolu pole ka apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Üürilepingu p-i 3.5 kohaselt tasutakse üür algava kuu eest ja kommunaalkulude eest kuu
  11. kuupäevaks. Seega tuleb viivise väljamõistmisel lähtuda üürilepingus kokkulepitust.
  12. Viivis
  13. aasta detsembri üüri ja kommunaalkuludega tasumisega viivitamise eest on 21,84 eurot. Viivise arvestus on järgnev: võlgnetav summa 109,20 eurot (70 + 21 + käibemaks 18,20) x viivitatud päevade arv 40 päeva (üürilepingu järgi pidi kostja üüri ja kommunaalkulude eest tasuma 05.12.2015, seega tuleb viivist arvestada perioodi 06.12.2015 kuni 14.01.2016 eest) x viivise määr 0,5 % päevas.
  14. Viivis
  15. aasta jaanuari üüri ja kommunaalkuludega tasumisega viivitamise eest on 1,43 eurot. Viivise arvestus on järgnev: võlgnetav summa 31,70 eurot (20,32 + 6,1 + käibemaks 5,28) x viivitatud päevade arv 9 päeva (üürilepingu järgi pidi kostja üüri ja kommunaalkulude eest tasuma 05.01.2016, seega tuleb viivist arvestada perioodi 06.01.2016 kuni 14.01.2016 eest) x viivise määr 0,5 % päevas.
  16. Kokku on viivis 144,65 eurot (55,15 + 37,67 + 28,56 + 21,84 + 1,43). 14.01.2016 seisuga arvestas hageja viivisest maha garantiisumma 140 eurot. Seega jäi viivise summaks 4,65 eurot.
  17. Hageja nõuab lisaks täiendavat viivist perioodi 15.01.2016 – 23.03.2016 eest. Hagejal on õigus nimetatud perioodi eest nõuda viivist lisaks 152,94 eurot. Vastav viivise arvestus on järgnev: võlgnevus 443,30 x viivitatud päevade arv 69 päeva x viivise määr 8 0,5 % päevas. Seega on kokku hageja viivisenõue põhjendatud 157,59 euro ulatuses (4,65 + 152,94), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud
  18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
  19. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1ja § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.
  20. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.