Obsah (15)

§ 423§ 424§ 162§ 175§ 651§ 654§ 230§ 232§ 652§ 168§ 146§ 174§ 171§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise koht ja aeg 12. juuni 2017 Tartus Tsiviilasja number 2-16-60

§ 423

lg 1 p 2 tähenduses tagasi võtnud ja jättis

§ 423lg 1 p 2 alusel hageja hagi läbi vaatamata.

1. Maakohus tuvastas, et töölepingu sõlmimisel
2. märtsil 2006 leppisid pooled töölepingu punktis 4.
3. kokku kostja töötasus summas 191 eurot 73 senti (3000 krooni) kuus. Hageja
4. märtsi 2006 korraldusega nr 10/5 muudeti kostja palgamäära ja alates
5. oktoobrist 2006 määrati tema põhipalgaks 607 eurot 16 senti (9500 krooni) kuus (tl 32). Kokkulepe vormistati töölepingu lisana nr
6. Hageja maksis kostjale töötasuna 415 eurot 43 senti (6500 krooni). Kostja nõudis vastuhagis ajavahemikul
7. juuni 2013 kuni
8. jaanuar 2016 vähemmakstud töötasu. 4 TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et 607 eurot 16 senti (9500 kroonise) töötasu maksmise kokkulepe oli näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Hageja on kinnitanud, et kostja sai
9. märtsi 2006 korralduse nr 10/5 ja töölepingu lisa nr 1 alusel kõrgemat töötasu alates
10. oktoobrist 2006 kolme kuu jooksul. Seega ei olnud töötasu muutmise ega tasu maksmise kokkuleppe näilik ega tühine TsÜS § 89 lg 2 alusel. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja kõrgema tasu saamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et kostja ei esitanud varem tööandjale nõuet vähemamakstud töötasu saamiseks ja on nõudnud seda alles kohtumenetluses esitatud vastuhagis, ei tähenda, et kostja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kokkulepitud töötasu nõudmist ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks kohtule aluse tasu nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistada (vt nt Riigikohtu
11. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Maakohus ei nõustunud, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale kahju. Tõendatud ei ole kokkulepe kostja töötasu 607 eurot 16 senti (9500 krooni) vähendamiseks. Hageja on töötasu vähendanud omaalgatuslikult. Hageja ei ole täitnud kokkulepitud tasu maksmise kohustust nõutaval viisil ja on maksnud kostjale igakuiselt vähem töötasu summas 191 eurot 73 senti (3000 krooni).
12. Maakohus leidis, et kostja esindajal kulus vastuhagiga seotud menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2,33 tundi (3,5 lk×40 min÷60 min), millele lisandub aeg 1,18 tundi
13. detsembril 2016 toimunud kohtuistungil osalemisest. Hagejalt kuuluvad kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud summas 547 eurot 56 senti (3,51 tundi ×130 eurot+20% käibemaks), millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
15. jaanuari 2017.a kohtuotsus osas, millega jäeti töölepingu tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda, kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks osaliselt rahuldamata ning saata asi tühistatud ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) võttis hageja hagi

§ 424

alusel tagasi ja maakohus jättis

§ 423

lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ning

§ 162

lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda põhjusel, et kostja soovis töövaidluskomisjoni esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluses. Õiguse kasutamine ei ole selle kuritarvitamine. Kostja karistamine menetluskulude kandmise kohustusega ei ole põhjendatud; 2) ei mõistnud maakohus vastuhagi menetlemisega seonduvaid lepingulise esindaja kulusid välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Hagi ja vastuhagi menetleti koos. Maakohus on alusetult jätnud kindlaks määramata kostja menetluskulud, mis seonduvad ettevalmistumisega Viru Maakohtu 12. detsembri 2016 kohtuistungiks (1,5 tundi) ning nõupidamisega kostja kui kliendiga (1 tund); 3) on ekslik maakohtu seisukoht, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht ühe lehekülje pikkuse menetlusdokumendi koostamise kulu osas 40 minutit kuni 1 tund. Menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige võtta arvesse dokumendi sisu. Kostja menetlusdokumentide koostamise 5 ajakulu on nende sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Maakohus on eksinud

§ 175lg-s 1 sätestatu vastu.

1. Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
3. jaanuari 2017 otsuse osas, millega kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6431 eurot 96 senti ja viivise ning osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ja taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta vastuhagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete ohaselt: 1) puudus pooltel tegelik tahe tõsta kostja töötasu. Kostja töötasu muutmise kokkulepe vormistasid pooled põhjusel, et kostjal oli vaja saada pangast laenu. Vastavat asjaolu ei ole kostja kohtumenetluses vaidlustanud; 2) on hageja oma väiteid töötasu suurendamise ja vähendamise kohta tõendanud. Kostja väited on paljasõnalised; 3) kui hüpoteetiliselt nõustuda maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei olnud poolte vahel
4. aastal sõlmitud töötasu muutmise kokkulepe näilik, ei saa sellest teha järeldust, et vastav kokkulepe kehtis kuni
5. aasta jaanuarini. Äärmisel juhul on tõenditest ja nende aluseks olevatest asjaoludest võimalik tuvastada, et pooltevaheline kokkulepe töötasu maksmise kohta kehtis alates
6. oktoobrist kolm kuud; 4) on maakohus ebaõigesti jätnud hagi läbivaatamata jätmisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendustest ei nähtu, miks on menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
7. Kostja hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) on vastuhageja nõude õiguslik alus töölepingu lisa nr
8. Töösuhtes tuleb maksta kokkulepitud tasu; 2) ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et poolte tahe oleks olnud teistsugune kui nähtub dokumentaalsetest tõenditest; 3) on vale apellatsioonkaebuse p-s 3.1.7 esitatud väide, justkui pidanuks maakohus vastuhagi läbivaatamisel piirduma üksnes vastuhagile lisatud tõenditega. Töölepingu ja töötasu muutmise kokkuleppe esitas kohtule hageja hagiavalduse lisana nr
9. Kostja ei pidanud neid tõendeid uuesti esitama, vaid võis tugineda hageja esitatud tõenditele. Tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega; 4) on maakohus õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et töötasu suurendamise kokkulepe ei olnud näilik ja töötaja nõue ei ole hea usu põhimõtte vastane. Pooltevahelise kokkuleppe eesmärk ei olnud panga eksitamine. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks; 5) on väide, et töötasu suurendamise kokkulepe oli ajutine (apellatsioonkaebuse p 3.1.11), menetluses uus ning kostja vaidleb selle menetlusse lubamisele vastu. Hageja ei ole põhistanud uue väite esitamise vajadust ega õigust. Lepingu muutmise kokkuleppes ei sisaldu sätet, millest järelduks, et tegemist võis olla ajutise kokkuleppega; 6) on vastuoluline hageja väide, et talle on viimase üheksa aasta jooksul jäänud kostja käitumisest mulje, et kostja on puuduoleva töötasu saamise sissenõudmisest loobunud. Hagejal ei saanud tekkida arusaamist puuduoleva töötasu sissenõudmisest loobumise kohta kui hageja enda arvates ei ole töötasu kokkulepitust vähem makstud. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus ei rahulda kostja menetluskulude taotlust täielikult, siis kuulub kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud menetluskulude suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 57). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata. Ülejäänud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1-4) tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata (maakohtu otsuse p 1), siis selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus lähtub asja läbivaatamisel apellatsioonkaebuste piiridest (

§ 651). 14.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja vähem saadud töötasuna 6431,96 eurot ja viivise. Maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes maakohtu põhjendustega ringkonnakohus kõiki neid põhjendusi ei korda (

§ 654lg 6).

Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et pooled on pärast töölepingu sõlmimist lepingu lisas nr 1 kokku leppinud kostjale makstava töötasu suurendamises 9500 euroni. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ei ole kostjale pärast 2007. aastat kordagi suurendatud ulatuses töötasu maksnud. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud, et kostja on saanud perioodil juuni 2013 kuni jaanuar 2016 (32 kuud) töölepingu lisas nr 1 kokkulepituga võrreldes vähem 6135, 36 eurot (32 x 191, 73). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et kostja töötasu tõusis 7 kuud pärast tööle asumist, ei tõenda töötasu muutmise kokkuleppe näilikkust. Kui hageja väidab, et selline kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele, tulnuks hagejal poolte tegelikku tahet tõendada (

§ 230lg 1).

Hageja ei ole vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule (kaebuse p 3.1.6) sellistele tõenditele kaebuses viidanud ega neid esitanud. Maakohus ei ole rikkunud

§ 232lg-st 1 tulenevat tõendite igakülgse hindamise kohustust.

Kostja on tuginenud vastuhagis esitatud nõudes töölepingule ja selle lisale nr 1 palgamäära muutmise kohta (lk 29-32) ja maakohus on neid tõendeid ka hinnanud. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näiline siis, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata teist tehingut. Kostja väidab, et pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole väljendatule vastavaid õiguslikke tagajärgi ja vastupidist ei ole hageja tõendanud. Tehingu näilisust ei tõenda asjaolu, et hageja tööandjana ei ole maksnud kostjale kõrgemat palka rohkem kui kolm kuud ja kostja töötajana ei ole kokkulepitud töötasu maksmist tööandjalt nõudnud. Kaebuse p-s 3.1.11 esitatud väide kokkuleppe tähtajalisuse osas on uus väide, mida hageja maakohtus esitanud ei ole ja mis tuleb seetõttu jätta

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga (lk 77), et olukorras, kus pooled olid töölepingu sõlmimisel kokku leppinud seadusega ettenähtud miinimumpalgas, ei ole midagi ebaharilikku hilisemas kokkuleppes töötasu suurendada. Vaidlust ei ole, et kostja töötas hageja juures juhataja asetäitja ametikohal. Tegemist oli pereettevõttega ja vastavalt ringkonnakohtu istungil avaldatule oli hageja nimel töölepingu sõlmijaks kostja isa Ander Saar. Nimetatu aga ei tähenda seda, et kostjat saab lugeda vähemtasutud töötasu nõudest loobunuks ja tema palganõuet hea usu põhimõttega vastuoluks olevaks. Kehtiva TLS § 1 sätestatud töölepingu mõiste kohaselt peab tööandja maksma töötajale töö eest tasu. Töötaja allub töösuhtes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööleping tuleb sõlmida 7 kirjalikult (TLS § 4 lg 2) ja selle kohustuse täitmise eest vastutab tööandja. Samad põhimõtted kehtisid ka kuni 1. juulini 2009 kehtinud töölepingu seaduses. Tulenevalt töösuhte olemusest ei saa töötaja käitumist palga nõudmisel aegumistähtaja jooksul pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Tegemist ei ole erandliku olukorraga, mille esinemisel tuleks töötaja nõue sel alusel jätta rahuldamata. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei käsitle töötaja palganõude rahuldamist ja ei ole seetõttu käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. 15. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 168lõigetes 3-5 sätestatud erandeid sellest üldreeglist ei ole asjas tuvastatud.

Kuna hageja taotles hagiga kostja esitatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ja loobus hagist, siis jäi ülesütlemisavalduse tühisus tuvastamata ja kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus hageja ei soovi enam oma nõude menetlemist, tuleb sellise nõude menetlemisega seotud kulud jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Põhjendatud ei ole maakohtu väide, et hagi esitamise on põhjustanud kostja, kelle taotluse alusel kohus hagejalt hagi esitamist nõudis. Maakohus on seejuures jätnud tähelepanuta töövaidluste lahendamise eriregulatsiooni olukorras, kus üks vaidlevatest pooltest on pöördunud töövaidluse lahendamiseks kõigepealt töövaidluskomisjoni. ITVS § 24 lg 1-5 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse ITVS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Käesolevas asjas algatas vaidluse töölepingu ülesütlemise kehtivuse kontrollimise osas hageja. Kuna kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, pidi ta seaduse kohaselt asja edasiseks läbivaatamiseks pöörduma vastava taotlusega maakohtu poole ja selline käitumine ei saa olla kostjale etteheidetav. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi läbivaatamata jätmisel peaksid kõik menetluskulud jääma vastaspoole kanda ja kohus peaks eraldi motiveerima, miks menetluskulude vastaspoole kanda jätmine oleks ebaõiglane. Põhjendatud on hageja seisukoht, et asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 162

ja selle lõige 4, mis reguleerib üldnormina menetluskulude jaotust hagimenetluses. Samuti ei kuulu asjas kohaldamisele

§ 146lg 1, millele viitab hageja.

Nimetatud norm sätestab üksnes isikud, kes saavad põhimõtteliselt olla kohtumenetluses menetluskulude kandjateks. Menetluskulude jaotust reguleerivad

§ 162– 172 sätted.

Hagi läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda erinormist

§ 168lg 1 ja jätta hagi läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Kindlaks tuleb määrata selles osas kostja menetluskulude põhjendatud rahaline suurus (

§ 174lg 5).

16. Kuna vastuhagi rahuldatakse, tuleb kõik selle menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Kui kõik menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus eristada hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulusid ja ringkonnakohus saab kontrollida kostja menetluskulude suurust tervikuna. 8 Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise ja hageja kaebuse rahuldamata jätmisega jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskulu suuruseks maakohtus 14 h eest 2184 eurot tunnitasuga 156 eurot/h, (koos käibemaksuga). Lisandub tasu
2. detsembri 2016 kohtuistungil osalemise eest (lk 114 -115). Kohtuistung kestis 1 h ja 11 minutit. Seega moodustab kostja kogukulu 2368,6 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (

§ 177lg 4).

Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-134-16 p 56). Ringkonnakohus on arusaamisel, et menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei saa maakohus lähtuda üksnes põhimõttest, et ühe lehekülje õigusdokumendi koostamisele kulub õigusteadmistega esindajal 40 minutit kuni 1 tund, sealjuures on sisse arvestatud ka aeg, mis on eelnevalt kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Sellisel viisil kulusid hinnates on maakohus leidnud, et vastuhagi menetlemisega seotud õigusabikulud on põhjendatud 3, 5 h ulatuses olukorras, kus ainuüksi kohtuistung kestis 1 h 11 minutit. Maakohus on jätnud täielikult hindamata asja keerukuse ning on diskretsioonipiire ületanud, mistõttu peab ringkonnakohus õigusabile kulunud aega ja asja keerukust uuesti hindama. Tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega, esitatud on nii hagi kui vastuhagi. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas ei ole põhjendatud ajakulu 2 h avalduse koostamiseks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Tegemist on menetlusdokumendiga, milles sisulist teksti 1 lehekülg, mistõttu tuleb põhjendatud kuluks selle menetlusdokumendi koostamisele lugeda 1 h. Kuna nõupidamised kliendiga peavad olema hõlmatud menetlusdokumentide koostamise ajakuluga, siis on põhjendamatu vastav ajakulu 1 h, samuti ajakulu 1, 5 h 10. augustil 2016 hageja seisukoha ja taotluste läbitöötamiseks, millele ei järgnenud menetlusdokumendi koostamist. Kokku on kostja põhjendatud õigusabikulu maakohtus 11, 68 h (15,18 - 3,5) summas 1822 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 18. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulud 17 h 20 minutit summas 2704 eurot, millele lisandub õigusabi kohtuistungil, arvestusega 156 eurot/h. Kohtuistung ringkonnakohtus kestis 20 minutit. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, pidades kulu ülepaisutatuks. Kostja on kulutanud õigusabile ringkonnakohtus 10 h ja 30 minutit, lisandub aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil viibimiseks 1 h ja 20 minutit. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja kulutused õigusabile ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele üksnes menetluskulude osas.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, mistõttu ei saa kostja nõuda vastaspoolelt selle kaebuse koostamise ja menetlemisega seotud kulude hüvitamist. Kostja saab taotleda hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega talle tekkinud põhjendatud kulude hüvitamist. Kostja vastus hageja apellatsioonkaebusele on 3 lehekülge pikk ja selles on korratud paljuski kostja varasemaid seisukohti. Arvestades asja sisu (asi ei ole keskmisest keerukam) tuleb mõistlikuks ajaks kohtuistungi ettevalmistamisele lugeda 1 h, millega on nõustunud ka hageja. Kokkuvõttes 9 peab ringkonnakohus kostja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi mahuks koos kohtuistungiga ringkonnakohtus 5,35 h hinnaga 156 eurot/h. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks 5,35 x 156 = 834,60 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 10