Obsah (8)

§ 445§ 447§ 657§ 407§ 163§ 137§ 133§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-686

§ 445

lg 1 alusel, millega mõistetakse võlgnetav summa välja osade kaupa kindlate osamaksete suurusena 200 eurot kuus. Kostja I esitatud riigi õigusabi taotluse jättis maakohus läbi vaatamata, sest osapooled jõudsid kohtunõuete ja kohtuotsuse täitmise osas kokkuleppele ning palusid asja lahendada kirjalikus menetluses.

1. Viru Maakohus rahuldas
2. juuli 2016 tagaseljaotsusega hagi kostja II vastu osaliselt ja mõistis hageja kasuks välja 8874 eurot 74 senti ja lisaks viivise alates
3. jaanuarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni (7681,78 eurot) viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 3
4. jaanuari ja
5. juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja II viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,044% hea usu põhimõtte vastane TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel, sest kostjad said laenukohustuse pärimise teel ja ei osalenud laenulepingu läbirääkimistel. Hageja on teavitanud kostjaid võlgnevusest ning selle hüvitamise tingimustest, aga nad pole pöördumistele reageerinud. Seetõttu leidis maakohus, et mõistlik on rakendada seadusest tulenevat viivisemäära VÕS § 94 mõttes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 08.07.2016 otsused ulatuses, millega jäeti välja mõistmata viivisnõue kostja I vastu alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord kostja I osas; mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot; mõisteti kostjalt II välja seadusjärgne viivis hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jäeti kostja II osas poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus kostjate vastu täies ulatuses; mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis määras 0.044% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 600 eurot) solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palus hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja hagiavaldus kostjate vastu täies ulatuses ning määrata kostja I osas kindlaks kohtuotsuse täitmise kord igakuiste osamaksetena 200 eurot kuus. Märkida kohtuotsuse täitmise korra rikkumise tagajärjeks kogu kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõutavaks muutumine; mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis määras 0,044% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 600 eurot) solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et viivisenõue kostja II vastu alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,044% on hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 138; VÕS § 6). Kostjad ei asunud pärimise teel saadud kohustust kohaselt täitma ja hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt oli kostjatel võimalus täita päritud kohustust lepinguga kokkulepitud tingimustel ning vältida viivisnõude tekkimist. Lepingu kehtivuse ajal kohaldus lepingule seadusjärgne viivisemäär ning lepingust tulenevat viivisemäära kohaldatakse pärast lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemise tingisid kostjad oma ebakorrektse maksekäitumisega ning nad pidid olema teadlikud ka rikkumise tagajärgedest; 2) on maakohus lähtunud hageja nõusolekust, mida hageja ei ole andnud. Hageja on selgelt väljendanud, et on nõus võlgnevuse tasumisega osamaksetena 200 eurot kuus vaid sellisel juhul kui kostja II võtab hagi õigeks täies ulatuses. Toimiku materjalidest ei 4 nähtu, et hageja oleks olnud nõus hagi osalise õigeksvõtuga ning loobunud jooksva viivise nõudest; 3) on kostja I suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsioonis maakohus ekslikult märkinud igakuiseks tagasimakse suuruseks 600 eurot ning väljamõistetavaks menetluskulu suuruseks 200 eurot. Kohtuotsuse kirjeldavast osast võib järeldada, et tegemist on ilmselge eksimuse ning ebatäpsusega ning kohtuotsuse resolutsioonis peaks olema märgitud igakuiseks tagasimakse suuruseks 200 eurot ning väljamõistetava menetluskulu suuruseks 600 eurot. Hageja palub maakohtu ebatäpsus apellatsioonimenetluse raames parandada

§ 447

lg 2 alusel; 4) on hageja hinnangul kohus jätnud kostjalt II põhjendamatult menetluskulud välja mõistmata. Hageja hinnangul ei ole kostja II suhtes kuidagi ebaõiglane või ebamõistlik hageja menetluskulude (antud juhul hagi esitamisel tasutud riigilõivu) terves ulatuses välja mõistmine. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks on menetluskulude kostjalt II välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning taotlesid selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Alternatiivselt taotlesid kostjad asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja vaidluse sisuliselt lahendamiseks. Kostjate vastuse kohaselt on nad nõus hageja väitega, et kostja I suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsiooni osas on kohus ekslikult märkinud igakuiseks tagasimakse suuruseks 600 eurot ning väljamõistetavaks menetluskulu suuruseks 200 eurot. Kostjad soovivad vea parandamist apellatsioonimenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Asja materjalide kohaselt on maakohus teinud 8.
3. 2017 kostja I suhtes sisulise otsuse ja kostja II suhtes tagaseljaotsuse. Apellant vaidlustas mõlemad otsused. Kostja II osas tehtud tagaseljaotsuse viivise vähendamise osas ja kostja I otsuse hagi esitamisest kuni täitmiseni viivise nõude rahuldamata jätmise, samuti riigilõivu suuruse ja täitmise korralduse osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja esitas ühe hagi kahelt kostjalt solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks, siis saab lubatavaks pidada ka kahelt apellatsioonkaebuselt ühise kaebuse hinna määramist ning ühekordset riigilõivu tasumist.
4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja II suhtes tehtud tagaseljaotsuse osas (I), teiseks kostja I osas tehtud otsuse osas (II) ja seejärel menetluskulude osas (III). I
5. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, milles vaidlustatakse osaliselt tagaseljaotsust. Maakohtuotsus tuleb tühistada viivise osalise väljamõistmata jätmise osas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kuivõrd kostja II suhtes tehtud lahend on tagaseljaotsus, tuleb

§ 657

lg 2 kohaselt tagaseljaotsuse ka osalisel tühistamisel saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti omal algatusel leidnud, et viivise väljamõistmine kostjalt II on osaliselt hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohus on eksitavalt käsitlenud tagaseljaotsuses maakohtu õigust omal algatusel tugineda tehingu tühisusele. Samas on kohus omal algatusel kohaldanud TsÜS §-i 138 ja jätnud hagi osaliselt rahuldamata viivise väljamõistmise vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 5 Ringkonnakohus nõustub sellega, et maakohus saab ilma kostja II vastuväiteta tõstatada küsimuse hea usu põhimõtte kohaldamisest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Erandlikel juhtudel on kohtupraktikas peetud lubatavaks, et kohus tuvastab hageja esitatud asjaolude alusel tehingu (osalise) tühisuse, eelkõige TsÜS § 86 alusel ka tagaseljaotsuses. Teine on aga olukord TsÜS § 138 kohaldamisel, kuna vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa võimalust tunnistada tehing või selle osa (viivise määr) kehtetuks. Hea usu põhimõttega vastuolus olev tehing jääb kehtima, kuid osas, milles tuvastatakse vastuolu hea usu põhimõttega ei saa hageja nõuet rahuldada, kuna puudub alus tehingu sundtäidetavaks tunnistamiseks. 12.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuses puudub kohtul õigus hinnata esile toodud faktilisi asjaolusid. Kuid hea usu põhimõtte rikkumise tuvastamiseks peab kostja II tooma esile faktilised asjaolud, mis selleks aluse annavad ning kohus peab hindama asjas esile toodud faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole seotud hageja nõustumusega teha asjas tagaseljaotsus, kohus võib alati teha asjas sisulise otsuse. Käesolevas asjas esitas kostja II esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele väited, mida kohus saaks hea usu põhimõtte kohaldamisel hinnata. II

1. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on põhjendatud apellatsioonkaebus kostja I osas tehtud kohtuotsuse osas. Ringkonnakohus muudab kostjale I määratud igakuise makse ja väljamõistetud riigilõivu suurust ning täiendab täitmise korda. Muus osas tuleb maakohtu otsus kostja I suhtes jätta rahuldamata.
2. Asja materjalide kohaselt pakkus kostja I hagejale kirjalikus vastuses kompromissi, kui kostjale I antakse võimalus tasuda võlgnevus osamaksetega, arvestades tema sissetulekute suurust (lk 56). Hageja oli nõus osamaksetega võlgnevuse tasumisega ja nõustus jooksvat viivist mitte arvestama, kui kostja I täidab otsust ning palus kostjal I täpsustada igakuist osamakse suurust (lk 62). Kostja I teatas, et on võimeline tasuma 200 eurot kuus (lk 68). Hageja kinnitas 16.05.2016, et nõustub osamaksetega summas 200 eurot kuus (lk 71). Hageja lisas oma viimases e-kirjas, et kui kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse ja pooled loobuvad edasikaebeõigusest, siis kostjalt väljamõistetava riigilõivu suurus väheneb ning teavitus, et osamaksete tasumisel ei pööra hageja otsust sundtäitmisele, ei ole saanud kokkuleppe osaks. Ringkonnakohtu arvates ei tulene nimetatud avaldusest, et hageja ei nõustu ilma lisandusteta (st õigeksvõtt ja kaebusest loobumine) kokkulepet sõlmima. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et kostja I osales menetluses ilma esindajata ning kohus temalt hageja täiendatud seisukohtadele vastust ei küsinud. Ringkonnakohus leiab, et pooled saavutasid sisuliselt kokkuleppe, et kostja I tasub igakuiselt 20 kuupäevaks 200 eurot, kuni hageja nõude summas 8 874,74 eurot (7 681,78 eurot põhinõue, 999,41 eurot intress, 193,55 eurot sissenõutav viivis s.o kuni 14.01.2016) täieliku täitmiseni. 6
3. Apellandi väide, et ta ei ole menetluses olnud nõus loobuma jooksvast viivisest, kui kostja I võtab hagi osaliselt õigeks, on eksitav. Ringkonnakohus leiab, et kostja I nõustus hagis märgitud summa hüvitamisega täies ulatuses osamaksetena (lk 56) ja seetõttu oli maakohtul alus hagi rahuldada hagis märgitud summas ilma jooksva viiviseta.
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooniastmes saab kohus täiendada maakohtu otsuses märgitud täitmise korda ning märkida, et kui kostja I hilineb kahe osamakse tasumisega, on hagejal õigus pöörata nõue kogu ulatuses sundtäitmisele.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja märkis maakohtus korduvalt, et ta nõustub osamaksetega eeldusel, et kostja I tasub osamakseid nõuetekohaselt ning sel juhul hageja otsust sundtäitmisele ei pööra ( lk 62 ja 71). Ringkonnakohus leiab, et seda saab lugeda hageja taotluseks otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Arvestades seda, et kohus jätab hageja jooksva viivise nõude rahuldamata, on põhjendatud kindlaks määrata täitmise kord nii, et hagejal tekib kostja II makseviivituse korral õigus võlgnevuse sissenõudmiseks täies ulatuses. III

1. Kostjaga II seotud menetluskulude osas võtab maakohus seisukoha asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus tasutud riigilõiv (ka kostja II kui solidaarvõlgniku vastu esitatud nõudelt) on välja mõistetud kostjalt I, kuid apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu hüvitamise osas võtab maakohus seisukoha kostja II vastu esitatud nõude uuel läbivaatamisel.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja I suhtes rahuldas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning apellant tasus kahe otsuse vaidlustamisel riigilõivu nõudepõhiselt ühel korral, siis jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja I suhtes tehtud otsuse läbivaatamise osas menetlusosaliste endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

19. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud kaebuse hinda. Apellant tasus riigilõivu hagihinnalt 600 eurot.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Apellant vaidlustas solidaarvõlgnike kohta tehtud otsused osaliselt. Apellant vaidlustas põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmata jätmist, otsuse täitmise korda ja ekslikult kohtu poolt märgitud riigilõivu suurust ning ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu arvates tuleb hagihind nõudeid arvestades määrata viivise nõudelt.

§ 133

lg 2 kohaselt §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on maakohtus õigesti hagihinna määranud ning sellest tuleneb, et aastane viivise summa on 1233,69 eurot. Kuna tegemist on solidaarvõlgnikega, kelle vastu esitati hagi ühes menetlusdokumendis, siis on ka juhul kui kohus tegi kaks otsust, nende otsuste 7 vaidlustamisel piisav lugeda apellatsioonkaebuse hinnaks 1233,69 eurot, millelt tuli tasuda riigilõiv 200 eurot. 20. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu 200 euro osas võtab maakohus menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel seisukoha asja uuel läbivaatamisel. 21. Apellandil on õigus taotleda ringkonnakohtult

§ 150lg 4 alusel ekslikult enamtasutud riigilõivu summas 400 eurot tagastamist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi