Obsah (7)

§ 91§ 88§ 98§ 100§ 28§ 53§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1

) § 100 lg 4 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3109 eurot, ning tuvastada tööandja 06.07.2016 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja tööandja kahjunõude tühisus. Töötaja avalduse kohaselt töötas töötaja tööandja juures alates 17.11.2014 autojuhina. Tööaja kestuseks oli kokku lepitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööpäeva algus oli töölepingu järgi kell 8 ja lõpp kell

1. Tegelikult algas tööpäev kella 7.30 ja 8.00 vahel ning lõppes tihti pärast kella
2. Keskmiselt tegi töötaja ületunde 3,9 tööpäeva kuus, mis töösuhte kestust arvestades teeb kokku 66,3 lisatööpäeva. Kuna tööandja ei tasustanud ületunde ka pärast töötajalt kirjaliku taotluse saamist, ütles töötaja 28.06.2016 töölepingu

§ 91lg 1 ja lg 2 p 2 alusel erakorraliselt alates järgmisest päevast üles.

Hoolimata sellest teavitas tööandja töötajat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 06.07.2016

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Tööandja kahjunõue on alusetu, kuna

§ 98

lg 2 kohaselt ei pea töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama. 2. Tööandja esitas 28.07.2016 tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töötaja poolt 28.06.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista töötajalt tööandja kasuks välja ühe kuu keskmine töötasu, s.o 1036,36 eurot. Tööandja avalduse kohaselt ei ole töötaja põhjendus, et tööandja ei ole talle hüvitanud ületunnitööd, mõjuv põhjus töölepingu ilma etteteatamata ülesütlemiseks. Ülesütlemise välistab ka

§ 91

lg 4, kuivõrd töötaja väitel on ületundide eest jäetud tasumata alates 17.11.2014 ja seega on möödunud mõistlik aeg ülesütlemise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Tööandjal tekkis töötaja tööle ilmumata jätmise tulemusena kahju, kuna tööandja pidi töötaja tehtavate tööde tegemiseks leidma asenduse. Töötaja ületunnitöö tasu nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Nõue tulnuks esitada kohe pärast ületundide tegemist ning ületunnid tuleb minutilise täpsusega välja tuua. 3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 29.08.2016 otsustega tööandja avalduse rahuldamata ja rahuldas töötaja avalduse osaliselt, tuvastas tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse ja luges töölepingu ülesöelduks

§ 91

lg 2 p 2 alusel alates 2 28.06.2016 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja ületunnitöö tasu 415,92 eurot (bruto) ja

§ 100lg 4 alusel hüvitise 1554,54 eurot (bruto).

1. Tööandja esitas 29.09.2016 kohtule taotluse töötaja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töötaja nõuded rahuldati. 30.09.2016 esitas tööandja kohtule töötaja vastu hagi, milles palus tuvastada töötaja poolt 28.06.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista töötajalt tööandja kasuks välja kahjuhüvitis 1036,36 eurot. Tööandja pidi töötaja töölt lahkumise tõttu maksma veoteenuse eest kokku 4513,60 eurot. Tööandja nõuab kahju hüvitamist töötaja keskmise kuu töötasu ulatuses. Tartu Maakohus liitis 29.12.2016 määrusega hagid ühte menetlusse. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. veebruari 2017 otsusega R. Vagula hagi OÜ OSC Transport vastu ületunnitöö tasu 415,92 eurot saamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 1554,54 eurot saamiseks ning tuvastas, et tööleping ei lõppenud OÜ OSC Transport
4. juulil 2016 tehtud töölepingu ülesütlemisega ja mõistis OÜ-lt OSC Transport R. Vagula kasuks välja 1970,46 eurot (sh ületunnitöö tasu 415,92 eurot ja

§ 100lg 4 alusel hüvitis 1554,54 eurot).

Välja mõistetud summa on brutosumma, millest tööandja peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed. OÜ OSC Transport hagi R. Vagula vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahjuhüvitise 1036,36 eurot saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel tööandja kanda ja määras töötaja menetluskulude suuruseks 0 eurot (töötajal ei ole menetluskulusid tekkinud). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu p 1.5 järgi tööaeg 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Tööandja töökorralduse reeglite p 3.3 kohaselt algab tööpäev kell 8.00 ja lõppeb kell 17.00. Selle kohta, kui palju töötaja tööd on teinud, on esitatud töölehed ning sõidumeerikute ja GPS-i väljavõtted. Tööandja ei esitanud vaatamata kohtu antud tähtajale tööaja arvestust. Kuivõrd tööandjal on

§ 28

lg 2 p 4 järgi kohustus pidada tööaja arvestust, on tööandjal vaidluse korral tõendamiskoormis tõendamaks, et ta on järginud töö- ja puhkeaja reegleid. Töölehtel ning sõidumeerikute ja GPS-i väljavõtetes kajastatud tööaja lõpuajad üldjoontes kattuvad. Tööaja alguse osas on aga olulisi erinevusi. Töölehtedel märgitud tööaja algusajad on üldjuhul vahemikus 7.30–8.00, sõidumeerikutel 9.30–10.30 ja GPS-i väljavõtetel kohati kattuvad sõidumeerikute aegadega, kuid kohati on neist varasemad. Töötaja selgitas, et tööpäeva alguses kulus tal ca 2–2,5 tundi kauba komplekteerimisele ja laadimisele. Töötaja väited on usutavad, arvestades asjaolu, et töölepingus kokkulepitud tööaeg algas kell 8 ning autojuhi veojuhendist nähtub, et autojuhi ülesannete hulka kuulus ka kauba autosse paigutamine. Nii sõidumeerikud kui ka GPS-i väljavõte näitavad auto liikumist, mistõttu need ei saagi kajastada sellele eelnevat tööd. Ei ole usutav, et tööandja oleks talunud seda, et töötaja tuleb pidevalt kokkulepitust ca 2 tundi hiljem tööle, kusjuures töölehtedele märgib vale tööle saabumise kellaaja. Kohus ei pidanud usutavaks tööandja väiteid, et töötajal võimaldati tulla tööle hiljem, et hüvitada ületunnid vaba ajaga, kuna see eeldaks iga päev ca 2 tunni ulatuses ületundide tegemist, mida tõenditest ei nähtu. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et tööandja ei ole esitanud tööaja arvestust, lähtus kohus töötaja töötatud aja tuvastamisel töölehtedest. Töölehed on esitatud 17 nädala kohta ja neil on andmed 79 tööpäeva kohta. Arvestades

§ 53

järgset riigipühadele eelnevate tööpäevade lühendamise kohustust ja tööandja töökorralduses seatud tunni aja pikkuse lõunapausi võimalust, on töötaja töölehtede järgi teinud rohkem kui 8 tundi (või 5 tundi) päevas tööd 50 päeval kokku 47,83 tundi. Arvestades asjaolu, et töövaidluskomisjon on pidanud põhjendatuks 47,48 ületundi ning pooled ei vaidle tasu arvutamisel aluseks võetud tunnitasu suuruse üle, tuleb töötaja nõue ületunnitöö eest tasu 3 saamiseks rahuldada ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja 415,92 eurot. Tööandja vastuväited seoses ületunnitöö eest tasu nõudmise vastuoluga hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole põhjendatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 kohaselt võib töötaja esitada selle nõude kolme aasta jooksul tekkimisest arvates. Tööandja kohustuse rikkumine on

§ 91

lg 2 mõttes oluline rikkumine, kuivõrd ületunnid olid jäetud tasustamata süstemaatiliselt ja pika aja jooksul. Töötaja ülesütlemisõigust ei välista ka

§ 91lg 4.

Töölehtedest nähtuvalt kestis töötaja poolt ületundide tegemine ja tööandja poolt nende tasustamata jätmine sisuliselt kuni töölepingu ülesütlemiseni. Seega toimus töölepingu ülesütlemine mõistliku aja jooksul arvestades viimasest rikkumisest, töötajal oli õiguslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda ning tööandja nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd töötaja oli töölepingu alates 29.06.2016 kehtivalt üles öelnud, oli töösuhe tööandjapoolse ülesütlemise tegemise ajaks 06.07.2016 lõppenud. Juba ülesöeldud lepingut ei ole võimalik üles öelda ja sellisel ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikku tagajärge. Töötaja pidanuks ülesütlemisest vähemalt ühe nädala ette teatama. Tööandjal tekkis sellest, et töötaja töölepingu ülesütlemisest ette ei teatanud, kahju ca 550 eurot. Samas nimetatud kahju töötajalt välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuna töövaidluskomisjon on põhjendusega, et töötaja ei teatanud ülesütlemisest ette ja tööandjale võis sellega kahju tekkida, juba vähendanud töötajale

§ 100

lg 4 alusel väljamõistetud hüvitist 1,5 kuu keskmise töötasu, st 1554,54 euro võrra, mis ületab tööandjale töötajapoolse rikkumisega tekkinud kahju.

§ 100

lg 4 alusel tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista 1554,54 eurot, s.o summa, milles töövaidluskomisjon nõude rahuldas. Tegemist on töötaja 1,5 kuu keskmise töötasuga. Töövaidluskomisjon on hüvitist poole võrra vähendanud, arvestades asjaolu, et tööandjale tekkis töötaja etteteatamistähtaja mittejärgimisest kahju. Asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist veelgi vähendada, ei esine. Tööandja rikkumine on olnud pikaajaline. Suuremal osal tööpäevadest, mille kohta kohtule andmed on esitatud, tegi töötaja ületunnitööd. Samas ei ole tööandja täitnud oma kohustust pidada tööaja arvestust ega teinud midagi, et ületunde hüvitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ OSC Transport esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega jätta töötaja hagi ületunnitöö tasu saamiseks rahuldamata, tuvastada, et tööleping lõppes tööandja
3. juuli 2016 ülesütlemisega ja tuvastada töötaja
4. juuni 2016 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus. Maakohtu menetluskuludest palub apellant jätta töötaja menetluskulud tema enda kanda ja tööandja menetluskulud 75% ulatuses töötaja kanda. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta täies ulatuses töötaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ületunnitöö tasu nõue alusetu. Nii

§ 44

lg 1 kui tööandja töökorralduse reeglite p 3.20 järgi eeldab ületunnitöö poolte kokkulepet. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli tegemist planeeritud, järjepideva ja ette kokku lepitud tööga. Selline töö ei saa olla ületunnitöö, mida

eelnõu seletuskirja § 44 kommentaaride kohaselt iseloomustab erakorralisus, vajadus ootamatute ja ajutiste olukordade lahendamiseks. Tööleping tuleb lugeda tööaja ja töötasu osas muudetuks sellistel tingimustel, millistel seda tegelikult täideti. Riigikohus on korduvalt märkinud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (3-2-1-117-11, p 19; 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe töölepingu muutmiseks olla ka suuliste või konkludentsete tahteavalduste tagajärg. 4 Et see antud juhul nii oli, viitab poolte käitumine kogu lepingusuhte jooksul. Kordagi ei tehtud üksteisele etteheiteid ülemäärase tööaja või saamata töötasu teemadel; 2) ei ole ületunnitöö tasu nõue esitatud mõistliku aja jooksul. ITVS § 6 lg-st 3 tuleneb õigust lõpetav tähtaeg, mitte mõistlik tähtaeg. Ületundide hüvitamise tingimusi käsitleva kokkuleppe puudumisel peaks töötaja hüvitusnõude esitama mõistliku aja jooksul pärast vastava tööaja arvestusperioodi lõppu. Avalduse järgi oli töötaja asunud tegema ülestähendusi ületunnitöö kohta alates 04.01.2016, kuid oma nõuded esitas tööandjale alles 14.06.

1. Mõistlikuks ja heade kommetega kooskõlas olevaks saab lugeda ületunnitöö tasu nõude esitamise eelnenud kuu ehk maksimaalselt
2. a mai eest. Kohus nende väidete osas seisukohta ei võtnud; 3) on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine tühine. Tööandja ei ole rikkunud kohustust tasustada ületunnid, kuna töötaja ei ole ületunde teinud. Isegi kui töötaja tegi ületunde, siis pidi ta esitama nõude nende eest tasu maksmiseks. Kui töötaja 14.06.2016 nõudega nõustuda, siis tulnuks ületunnitöö tasu töötajale välja maksta hiljemalt 15.07.
3. Seega 28.06.2016 seisuga ülesütlemise alused puudusid; 4) rahuldas kohus ekslikult töötaja nõude tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kuna töötaja ülesütlemine on tühine ja tööandja ülesütlemisavaldus vastab seadusele, on see kehtiv; 5) tuleb töötaja nõue

§ 100

lg 4 alusel hüvitise 1554,54 eurot saamiseks jätta rahuldamata, kuna tööandja ei ole lepingut rikkunud ja töötaja ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv.

1. R. Vagula vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt olid töötaja ületunnid tingitud liiga suurest töökoormusest. Tööpäevad algasid töölepingus kokkulepitud ajast varem ja venisid ettenähtust pikemaks, puudusid puhkepausid. Pooled ei ole töölepingut muutnud. Töötaja tegi korduvalt katseid läbi rääkida, kuidas tööd ümber korraldada ja ületunde tasustada, kuid mõistlikku vastust ei saanud. Töötaja otsene ülemus, Andreas Türkson seletas, et ületunnid on juba palga sisse arvestatud, kuna tööandja ei viitsi iga töötaja ületunde eraldi arvestada. Lisaks lubas tööandja korduvalt, et töökoormuse vähendamiseks võetakse varsti töötajaid juurde. Töötaja erakorraline ülesütlemine oli seaduspärane ja kehtiv. Ületunnitöö tegemine on tõenditega tõendatud. Tööandja ei ole suutnud oma väiteid tõendada ning töötaja väiteid ümber lükata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse tööandja ning ta ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema nõude töötajalt kahjuhüvitise 1036,36 euro väljamõistmiseks. Seetõttu ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. veebruari 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust tühistada maakohtu otsust vaidlustatud osas. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud töötaja nõuded. 5 10.
6. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et töötaja ei ole tõendanud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole tööandja vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 2016 jaanuarist kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni töötas töötaja üle töölepingus kokkulepitud tööaja normi.

§ 44

lg 1 ei tulene, et kokkulepe ületunnitöö tegemiseks peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Maakohus tuvastas ületunnitöö tegemise töötaja poolt esitatud töölehtede, sõidumeerikute väljavõtete ja GPS väljavõtete alusel ning märkis ühtlasi, et tööandja rikkus

§ 28lg 2 p-s 4 sätestatud tööaja arvestuse pidamise kohustust.

Ringkonnakohus leiab, et töötaja poolt tööandjale esitatud töölehed, samuti sõidumeerikute ja GPS väljavõtted tõendavad ühtlasi pooltevahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Tööandja ei ole tõendanud omapoolset väidet, et tegelikult lepiti kokku tööajas nii nagu seda reaalselt täideti, kuid töötasu pidi ta maksma kirjalikus töölepingus ettenähtud määras. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et tööandja väited ületunnitöö puudumise kohta on osaliselt vastuolulised. Tööandja on muu hulgas kinnitanud, et ta hüvitas töötaja poolt tehtud ületunnid vaba aja andmisega. Kui puudus kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, puudus tööandjal ka põhjus hüvitada tööaja poolt tehtud ületunde vaba aja andmisega. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et tööandja ei ole tõendanud asjaolu, et ta hüvitas töötajale viimase poolt tehtud ületunnitöö vaba ajaga.

§ 44

järgi võib ületunnitööd teha kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise või ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Töötaja tugines hagiavalduses pooltevahelisele kokkuleppele ületunnitöö tegemiseks. 10.

1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et töötaja on esitanud ületunnitöö eest tasu nõude ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides ning seda ka põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 10.
2. Apellant on leidnud, et kuna töötaja ei ole ületunde teinud, siis puudus tal kohustus ületundide eest maksta. Sellest tulenevalt ei ole ta töölepingut rikkunud ning töölepingu ülesütlemine töötaja poolt on seetõttu tühine. Maakohus tuvastas õigesti poolte kokkuleppe ületunnitöö tegemiseks ja tööandja poolt töölepingu olulise rikkumise (ületundide eest töötasu mittemaksmise), siis ei ole töötaja poolt tehtud ülesütlemine tühine. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tööandja poolt tehtud hilisemal ülesütlemisavaldusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kuna töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles, siis on maakohtu poolt tööandjalt

§ 100lg 4 alusel töötaja kasuks hüvitise 1554,54 euro väljamõistmine põhjendatud.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Töötajal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja