Obsah (4)

§ 306§ 208§ 220§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. september 2017 nr 2-17-105259; Küllo Piibe hagi Raido Fomit

§ 306

lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 6.

§ 306

lg 2 kohaselt võivad mistahes võlasuhte (mille sisuks on rahasumma või asendatava asja või muu eseme üleandmine) pooled leppida kokku, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna. Võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust - kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus ümber pööratud, s.t. kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust tegelikkuses ei eksisteeri.

1. Kostja tunnistab, et ta ostis hagejalt sülearvuteid ning andis allkirja nagu oleks ta hagejale võlgu (tl 15).
2. Kohus leiab, et poolte vaheline võlasuhe on käsitletav laenulepinguna ja kostja peab tõendama, et ta tegelikult hagejale võlgu ei ole.
3. Konto väljavõtte järgi on tasutud hagejale Maili Fomitševi arvelt 08.06.2015 - 12.10.2015 kokku 700 eurot (tl 7). Selle summa võrra on hageja vähendanud võlakirjas märgitud summat.
4. Kostja vastuse järgi 2015 kevad-suvel arvutimüük praktiliselt seiskus ning see suur partii arvuteid jäi ootele, sellest ka maksete hilinemine. 2016.a. oli ta suutnud kogu partii läbi käia ning selgus, et ~50% neist arvutitest on kahjuks müügikõlbmatud (emaplaadi viga, ekraan katki, puudu toiteadapterid, HDD spetsiifilised adapterid). Selle tõttu ta oleks nõus tasuma soetatud töökorras arvutite eest kogu maksumusest haginõudes 50%.
5. Hageja ei nõustu, et arvutid olid müügikõlbmatud (tl 17). Kõik kostja poolt oma vastuses märgitud nn. kauba müügikõlbmatuks tegevad vead on visuaalselt nähtavad juba kaupa vastu võttes. Kostja ei ole pretensioone kauba osas ei hagejale ega ka BitBoard OÜ-le esitanud.
6. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, millised on jätnud tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 13.

§ 208lg 1 kohaselt ostja on kohustatud müüjale tasuma asja ostuhinna rahas.

14.

§ 220

lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 15.

§ 220

lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja 3 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

1. Kohus leiab, et kostja ei saa käesolevas menetluses tugineda müüdud asjade lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks müüjale õigeaegselt teatanud sülearvutite müügikõlbmatusest, samuti ei ole ta esitanud tõendeid, millal ta sai teada sülearvutite müügikõlbmatusest. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, kui palju ostetud sülearvutitest ei olnud müügikõlblikud. Sülearvutid on ostetud detsembris
2. Väited sülearvutite müügikõlbmatusest on kostja esitanud alles oma vastuses hagiavaldusele 06.06.2017 (tl 15). 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

1. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3100 eurot.
2. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).
3. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja saab nõuda kostjalt viiviseid seaduses sätestatud ulatuses. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
5. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 450 eurot (riigilõiv).
6. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 450 eurot.
7. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 450 eurot.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 4