Obsah (5)

§ 113§ 103§ 115§ 3§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1092 eurot. 2 Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjal kui korteriühistul korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 ja korteriomandiseaduse (KOS) 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine. Maakohus selgitas, et kostja on omaks võtnud asjaolu, et elamu kaasomandiosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus esines ummistus ning ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal tekkis seetõttu kahju. Kaasomandi esemeks oleva kanalisatsioonitoru ummistus näitab seda, et kaasomandi ese ei olnud toimivas korras. Sellises olukorras on korteriühistu kohustus välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et ta on oma korrashoiukohustust täitnud või, et kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kostja vastutus võib olla välistatud ka

§ 103alusel kohustuse rikkumise vabandatavuse tõttu.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks regulaarselt tegelenud kanalisatsioonitorustiku hooldamisega või, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Sellest, et kanalisatsioonitorustik renoveeriti 2007. aastal, ei saa järeldada, et see peaks ka 8 aastat hiljem toimima ilma korrapärase hoolduse ja kontrollita. Kostja väide, et toru ummistas kellegi poolt kanalisatsiooni visatud ebasobiv ese, on oletuslik. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole tõendanud enda korrashoiukohustuse täitmist või vastutust välistavaid asjaolusid, peab kostja

§ 115lg 1 alusel hüvitama kohustuse rikkumisega tekkinud kahju.

Asja parandamise kulud on praegusel juhul tõendatud OÜ Ehitusseire arvamusega. Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud ega esitanud seda ümber lükkavaid tõendeid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 2967 eurot 60 senti. Hagile lisatud avalduse kohaselt palus hageja kostjalt kahju hüvitamist

1. juulil 2015 esitatud avaldusega, seega võis hageja alates sellest ajast viivist nõuda. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. veebruari 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole õige järeldada sellest, et kanalisatsioonis tekkis teadmata põhjusel ummistus, kostja korteriühistu seadusest tuleneva tehnosüsteemide hooldamise kohustuse teostamata jätmist; 2) tugineb kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-61-14 ning Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-13-
4. Hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja rikkumist, millest otseselt põhjustatuna on hagejale kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustust, st et hageja jättis täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks ning selle tagajärjel sai hageja korter veekahjustusi. Kostja ei kanna riskivastutust igasuguse elamu tehnosüsteemidest lähtuva kahju suhtes; 3) on maakohus jaganud tõendamiskoormuse valesti; 4) ei saanud kanalisatsioonisüsteem olla amortiseerunud, valesti ehitatud või valesti ümberehitatud, kuna tegemist oli nii enne kui ka pärast
5. märtsi 2015 ummistuse kõrvaldamist toimiva süsteemiga.
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. selle rahuldamata jätmist ning Vastuväidete kohaselt: 1) soovib kostja kitsendada korteriühistu vastutust ühistu üldkoosoleku otsuse mittetäitmisega; 3 2) peab korteriühistu lisaks sellele, et kontrollida süsteemi ehituslikku seisu ja amortisatsiooni, tagama selle, et tehnosüsteem funktsioneeriks ja oleks igapäevaselt korras (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-6-17). Antud juhul tekkis kanalisatsioonisüsteemi ummistuse tõttu kahju, mis näitabki seda, et süsteem ei olnud korras ja korteriühistu rikkus oma kohustusi. Tähtis ei ole see, millest ummistus on alguse saanud või kes on torustiku ummistanud; 3) peab korteriühistu looma tingimused süsteemi korrasoleku kontrollimiseks või lahendama süsteemi toimimise läbi tehniliste lahenduste (nt tagaslilöögiklappide); 4) pidi just korteriühistu tõendama võimalikku rikkumise vabandatavust; 5) esindab kostjat vaidluses oma liikmega ja apellatsioonkaebuse on koostanud Salva Kindlustuse AS-i jurist, mistõttu võib olukorras näha huvide konflikti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
8. veebruari 2017 otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna Tartu Maakohtu
9. veebruari 2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsusega väljamõistetud põhivõla ja viivise suurust ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue on kvalifitseeritav KÜS § 2 lg 1 ja

§ 115lg 1 alusel esitatud nõudena.

KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu kanalisatsioonitorustiku korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele

§ 3

p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest ning antud juhul tuleneb kostja kui korteriühistu kohustus korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks seadusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine ning kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla võlaõigusseaduse

§ 115lg 1 (vt nt Riigikohtu 8.

oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30; Riigikohtu 11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). 4 Seega antud juhul kostja vastutab elamu kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmisega tekitatud kahju eest KÜS § 2 lg 1 ja

§ 115lg 1 alusel.

8. Praegusel juhul heidab hageja kostjast korteriühistule ette seadusest tulenevate ülesannete rikkumist, kuna korteriühistu tegevusetusest tingituna tekkis elamu kanalisatsioonitorustikus ummistus, mille tõttu kahjustas reovesi hageja korterit. Kostja vastutus on KÜS § 2 lg-st 1 ja

§ 115

lg-st 1 tulenevalt võimalik, kui on täidetud ka

§ 115

lg 2 või 3 eeldused.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist ning lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Ringkonnakohtu arvates on antud juhul täidetud

§ 115

lg 3 eeldused, sest kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust (kanalisatsioonitorustiku korrashoid) ja asjaolude kohaselt on mõistlik, et hageja võib nõuda koheselt (ilma täiendavat tähtaega andmata) kostjalt kohustuse rikkumisega kaasnenud kahju hüvitamist. Samuti ei ole kostja maakohtus väitnud, et ta soovib ise hagejal tekkinud kahju kõrvaldada, vaid on olnud seisukohal, et tema ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega hagejale kahju tekitanud.

1. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et tema vastutuse tekkimise eelduseks saab olla mingi konkreetne korteriomanike ja ühistu vahelisest suhtest tuleneva tegevuse läbiviimine või läbiviimata jätmine, mille tulemusena ei oleks kanalisatsioonitorustiku ummistust toimunud, kuid mitte KÜS-st tulenev kohustus elamu tehnosüsteemide hooldamiseks. Siinkohal tugineb kostja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-14 p-le
2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-61-14 p-s 30 asunud seisukohale, et „Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nii valitsejalt kui ka korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, ühistuta majas valitseja ülesanded, seega ka kohustused./…/Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu
3. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51)./…/Nõude aluseks saab olla

§ 115

lg 1.

§ 115

lg 2 järgi tuleks kahju hüvitamise nõudmiseks täitmise asemel anda ühistule üldjuhul täitmiseks täiendav tähtaeg.“ Eelviidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et korteriühistul on kohustus valitseda korteriomandi eset korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes, s.o korteriühistu kohustused korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ei tulene mitte ainult korteriomanike kokkulepetest ja üldkoosoleku otsustest, vaid ka seadusest.

1. Alusetu on kostja väide, et maakohus on jaganud tõendamiskoormuse ebaõigesti. Pooled ei vaielnud selle üle, et 16.03.2015 tekkis kanalisatsioonis ummistus. Hageja esitas seoses 5 kanalisatsioonitoru ummistusega tekkinud kahjuhüvitise nõude ja tõendas tekkinud kahju suurust, samuti põhistas hageja kostjapoolset kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumist. Kostja pidi omakorda tõendama seda, et ta ei ole rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust või, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. See, et kanalisatsioonisüsteem ei olnud amortiseerunud, valesti ehitatud või valesti ümberehitatud ning, et nii enne kui pärast
2. märtsi 2015 ummistust on süsteem toiminud, ei tõenda, et kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning ei anna alust asuda ka seisukohale, et kostjapoolne kohustuse rikkumine on vabandatav. Kostja rikkus kaasomandi eseme korrashoiu kohustust, mille tagajärjel sai võimalikuks kanalisatsioonitorustiku ummistus, mis tekitas hagejale kahju, seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel (

§ 127lg 4). 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus Ts

MS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt menetluskulud ringkonnakohtus summas 396 eurot (õigusabi 3 h x tunnihind 110 eurot = 330 eurot + käibemaks 20% 66 eurot = 396 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 396 eurot on vajalik ja põhjendatud ning tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtule TsMS § 177 lg 4 kohast taotlust hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumiseks lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 6