KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. september 2017 Tsiviilasja number 2-17-8621 Tsiviilasi H.R.

) § 48 lg 1 p 4 kohaselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused. Menetluskulud jätta sissenõudjate kanda. Võlgnik on seisukohal, et maakohus on jätnud asjas olulised tõendid hindamata ning kohaldanud valesti kaebuse aluseks olnud õigusnorme. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

§ 48lg 1 p 2 alusel.

Maakohus jättis sisuliselt analüüsimata TSM § 48 lg 1 p 2-st tulenevalt kohtutäiturile esitatud dokumendid ning kohtutäituri seisukohad esitatud dokumentide suhtes. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-26-11 punkti 12 kolmanda lõigu viiendale lausele, kuid jätnud tähelepanuta sama punkti teise lõigu, mille kohaselt peab kohtutäitur

§ 48

lg 1 p-s 2 sätestatud juhul kirjaliku dokumendi saamisel täitemenetluse lõpetama, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Sissenõudjad kinnitasid raha laekumist kohtuotsuses näidatud kontole ja kinnitasid, et see on olnud suuremas summas, kui oli kohtuotsuses määratud. Maakohus leidis valesti, et tähtsust omab, et tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega. Tegemist on sissenõutavaks muutunud nõudega, mis on tasutud juba enne täitmise tähtaja saabumist. Võlgnik leiab, et elatise tasumisel kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 84, kui elatisena tasutakse ettenähtud kohustusest suuremad summad (kohustuse ennetähtaegne täitmine). Kui eksituse tõttu on raha üle kantud ettenähtust rohkem, siis on enammakstud osas tegemist kohustuse täitmisega enne täitmise tähtaja saabumist. Kohustatud isik annab vabatahtlikult sissenõudjatele otsest vahetut ülalpidamist, kui sissenõudjad on tema juures.

1. Sissenõudjad määruskaebusega ei nõustunud. Võlgnik ei ole teinud sissenõudjatele elatise ettemakseid ning täitmisavaldused elatise nõudes on kohtutäiturile esitatud õigustatult. Võlgnik on maksnud sissenõudjatele omal soovil elatist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Sissenõudjad esitasid kohtutäiturile täitmisavaldused elatise nõudes alates
2. veebruarist
3. Kuna elatis on igakuine perioodiline makse ja vanemad ei ole omavahel muus ajavahemikus kokku leppinud ning võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud kohustuse täitmist tõendavaid dokumente alates
4. veebruarist 2017, siis ei saa ka

§ 48lg 1 p 2 alusel täitemenetlust lõpetada.

1. Kohtutäitur omapoolset seisukohta võlgniku määruskaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. juuli 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus võlgniku kanda. 3

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja –määrusest tsiviilasjas.

§ 48

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.

§ 221

lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajattaud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 48

p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile tõendid, et võlgnik on tasunud alates
2. veebruarist kuni aprillini 2017 sissenõudjatele elatist. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtted (tl 28-35), millest nähtuvad võlgniku poolt sissenõudjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehtud ülekanded alates
3. jaanuarist 2011 kuni
4. detsembrini
5. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta on sissenõudjatele alates
6. veebruarist 2017 elatist tasunud või on teinud varasemalt ettemakse elatise tasumiseks just vaidlusaluse perioodi jaoks. Elatise mittetasumist alates
7. veebruarist 2017 on kinnitanud ka sissenõudjad (tl 72). Vaidlus puudub, et võlgnik tasus kuni
8. veebruarini 2017 igakuiselt sissenõudjatele elatist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased võlgniku tõlgendused erinevate Riigikohtu lahendite kohta (tl 84). Võlgniku poolt viidatud Riigikohtu lahenditest nähtub üheselt, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb esitada

§ 221

lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja ainuüksi kirjaliku tõendi esitamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks, kui tõendist ei nähtu üheselt võlgnevuse tasumine (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11,
2. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13,
3. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-15).
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse lõpetamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur peab oma tegevuses lähtuma formaliseerituse printsiibist. Kohtutäituril puudub olukorras, kus sissenõudjad on esitanud avaldused korduvate kohustuste täitmiseks ja kinnitanud, et võlgnik ei ole kohustust täitnud, õigus hinnata, kas korduvad kohustused on võlgniku poolt täidetud või mitte.
5. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäitur ei saa anda hinnangut, kas varem tasutud elatise summasid on võimalik lugeda 2017 veebruari, märtsi ja aprilli elatise katteks vastavate pädevuste puudumise tõttu. Ka ei saa kohus käesoleva menetluse raames anda hinnangut, kas varasemal perioodil tasutud elatist on võimalik arvestades
6. aasta elatise katteks. Kohus saab kontrollida võlgniku poolt kaevatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii maakohus kui kohtutäitur on õigesti leidnud, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.
7. Ringkonnakohus märgib, et võlgnikul on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudjate vastu, kui võlgnik on seisukohal, et ta on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Sellise menetluse raames saavad menetlusosalised esitada oma seisukohad elatise tasumise ja mittetasumise kohta ning kohus annab hinnangu, kas sundtäitmine on lubatud või lubamatu. 4 Riigikohus selgitas
8. aprilli 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 otsuse p-s 19, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema

§ 48lg 1 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks.

See on võimalik üksnes

§ 221lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel.

Riigikohus lisas, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend

§ 48lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.

13. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 5