Obsah (12)

§ 415§ 210§ 211§ 460§ 412§ 442§ 208§ 657§ 407§ 659§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number

§ 415lg 1 p-le 3.

Tulenevalt eeltoodust palub kostja rahuldada kaja ja taastada menetlus. 2

2. aprillil
3. a esitasid hagejad enda seisukoha, milles paluvad kaja jätta rahuldamata. Maakohtu määrus
4. Harju Maakohus jättis
5. aprilli
6. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus jättis menetluskulud seoses kaja menetlemisega kostja kanda.
7. Maakohtu määruse põhjenduste on maakohus seisukohal, et antud juhul ei olnud kostja esindajal mõjuvat põhjust
8. märtsi
9. a kohtuistungilt puudumiseks ning kostjal puudub

§ 415lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks.

11. Seoses kostja asendamisega selgitas maakohus, et

§ 210

lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 alusel vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.

§ 211

lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Maakohus märkis, et ka kostja asendamiseta kehtiks asjas tehtav lahend

§ 460

lg 1 esimese lause järgi isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks, v.a kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal ei teadnud kohtuotsusest või hagi esitamisest. Võttes arvesse, et kostja oli kohtumenetluse ajal selle toimumisest teadlik, oleks asjas tehtav lahend tema suhtes kehtinud ka siis, kui kohus ei oleks kostjaid asendanud.

1. Hagi õigusliku põhjendatuse osas leidis maakohus, et antud asjas on põhjendatud ja õiguslikult võimalik kaasomandi lõpetamine hagejate taotletud viisil. Kohus märkis, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud ning asus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
2. Kohus leides, et kuivõrd hagejad on esitanud taotluse kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv asi jäetakse tervikuna hagejatele ning hagejad tasuvad kostjale omandi kaotuse eest hüvitise, on tegemist AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud ja õiguslikult võimaliku kaasomandi lõpetamise viisiga. Kohus asus seisukohale, et antud juhul on hagejad kohtu ette toonud asjaolud, millest nähtuvalt on kinnistu alates
3. aastast kuulunud hageja II isale (I kd, lk 127) ning hageja II on vaidlusalusel kinnistul elanud alates lapsepõlvest ning hageja I alates
4. aastast. Käesoleval ajal elab vaidlusalusel kinnistul ka hagejate tütar koos enda elukaaslasega. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja II on kinnistul elanud alates lapsepõlvest ning alustanud seal enda perekonnaelu koos hagejaga I, omavad hagejad kinnistuga emotsionaalset sidet, mistõttu kinnistu hagejate ainuomandisse jätmine on põhjendatud.
5. Õiglase hüvitise määramisel lähtus kohus hagejad esitanud eksperthinnangust (I kd, lk 53-82), millest nähtuvalt on vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus 152 000 eurot. Arvestades kostjale kuuluvat kaasomandiosa suurust, pidas maakohus õiglaseks hüvitiseks kostjale omandi kaotuse eest 25 333,33 eurot.
6. Kohus oli seisukohal, et kohtul esines ka alus jätta hagejate taotlusel kostja vastuhagi läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et puudusid

§ 412

lg-st 1 tulenevad asjaolud, mis oleksid takistanud vastuhagi läbivaatamata jätmist ning kohtul puudus kohustus vormistada eraldi määrus vastuhagi läbivaatamata jätmise osas (

§ 442lg 5).

3 Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Kostja leiab, et kuigi tema esindaja ei ilmunud kahetsusväärse eksituse tõttu
3. märtsi
4. a kohtuistungile, ei oleks maakohus tohtinud teha tagaseljaotsust, kuna hagi oli esitatud kujul põhjendamatu ja hagejate nõudeid oleks tulnud muuta.

§ 208

lg 3 kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

1. Kohtu poolne omaalgatuslik hagi eseme muutmine ja otsuse tegemine nõuete osas, mida ei ole esitatud viitab üheselt asjaolule, et esitatud kujul hagejate nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud ja nende osas ei olnud võimalik hagi rahuldava tagaseljaotsuse tegemine. Kohus oleks pidanud jätma tagaseljaotsuse tegemata või jätma esitatud kujul hagi läbi vaatamata, mitte aga asuma hagejate nõudeid tagaslejaotsuse resolutsiooniga muutma.
2. Maakohus on ebaõigesti jätnud vastuhagi läbivaatamata tagaseljaotsusega. Hagi läbivaatamata jätmine eeldab kohtumääruse tegemist, millel on oma vaidlustamise kord ja mida ei saa lisada tagaseljaotsusesse. Menetluse edasine käik
3. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 23. Määruskaebuses kordab kostja kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et antud juhul on maakohus teinud

§ 407lg 1 kohaselt õigesti tagaseljaotsuse.

Asja materjalidest ei nähtu

§ 407lg-s 5 väljatoodud tagaseljaotsust välistatavaid asjaolusid.

Määruskaebuses on muuhulgas kostja ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Määruses on maakohus leidnud, et hagi oli hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel oli AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2. 24.

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaja lahendamisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hagejate esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi hagejate soovitud ja AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil rahuldada. Maakohus on õigesti jätnud kaasomandisse kuuluva asja tervikuna hagejatele ning kohustanud hagejaid tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglane hüvitise.
3. Määruskaebuse etteheide, et maakohus on omaalgatuslikult muutnud hagi eset, on alusetu. Maakohus on lahendanud kaasomandi lõpetamise vaidluse vastavalt hagejate esitatud taotlusele. Samuti on maakohus piisava selgusega vastanud ka kostja 4 väidetele seoses kostja asendamisega menetluse kestel. Maakohtu poolset menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus ei täheldanud.
4. Vastuseks kostja väitele, mille kohaselt ei oleks maakohus võinud tagaseljaotsust teha, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud ei kajas ega ka määruskaebuses ühtegi mõjuvat põhjust

§ 415lg 1 mõttes.

Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ei saa pidada väidetavat segadust kohtuistungi aja kooskõlastamisel. Kohus kooskõlastas

1. märtsile
2. a plaanitud kohtuistungi aja enne kutsete välja saatmist osapooltega e-kirja teel ning kostja esindaja on istungiaja sobivust kohtule kinnitanud (II kd, tl 1-2).
3. Ringkonnakohus ei näe menetlusnormide rikkumist ka vastuhagi läbivaatamata jätmisel. Maakohus on kostja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud sellekohaste põhjendustega ning ei pea neid

§ 659ja 654 lg 6 alusel vajalikuks pikemalt korrata.

28. Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta

§ 171lg 1 kohaselt kostja kanda.

Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. 29. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Ande Tänav Mati Maksing 5