Obsah (9)

§ 75§ 68§ 66§ 65§ 141§ 4§ 76§ 871§ 751

1-11-13896 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringko

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Marko Kade peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressi l

XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-11-13896 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 8 kohaselt kohustada Marko Kadet käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töö või registreerima end töötuna Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist; pöörduma kahe kuu jooksul pärast vabanemist seoses oma alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole ja alluma vastavale ravile, kui psühhiaater ravi vajalikuks peab; osalema alkoholismiga seotud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel allutada Marko Kade tema nõusolekul elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Marko Kade keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M. Kade tunnistati Tartu Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-13896 (kiirmenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) § 329 järgi ning talle mõisteti rahalise karistus 400 päevamäära, s.o 1280 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi seega 394 päevamäära, s.o 1260,80 eurot.

§ 66alusel määrati rahalise karistuse tasumine osade kaupa 8 kuu jooksul.

Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asendati aga rahaline karistus tasumata osas, s.o 300 päevamäära, vangistusega 3 kuud ja 10 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 29.

augusti 2013 otsusega nr 1-13-3130 mõistetud karistuse s.o 6 aasta pikkuse vangistuse, võrra. Liitkaristuseks mõisteti seega 6 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates

1. juunist 2014 ning see lõpeb
2. septembril
5. juulil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid kinnipeetava M. Kade tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on M. Kade puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 37% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 23–40%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
6. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Kadet karistatud kuritegude eest viiel korral (millest kustunud 3) ning vanglas viibib ta teist korda. Varasemalt on ta toime pannud joobes juhtimise, karistusest kandmise kõrvalehoidumise, omastamise ja vägistamise. Ka praegu kannab ta karistust vägistamise, täpsemalt vägistamise katse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli varem alkoholi kuritarvitamine ja käitumine hetkeemotsioonide ajel, kuid viimase kuriteo ajendiks seksuaalne motiiv ja sõltuvusprobleemid ning soodusteguriks samuti alkohol.
7. Kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel toidujagajana ning alates
8. a detsembrist töötab ta AS-s Eesti Vanglatööstus. Isik on läbinud programmi „Eluviisitreening“, kus ta oli algselt pinges, vaidles ning leidis, et tal pole probleeme; hiljem temaga koostöö aga laabus, isik oli jutukas ja aktiivne. Lisaks on karistatu läbinud ka sotsiaalprogrammi „Uus 2 1-11-13896 suund“, kus isiku käitumine oli algselt samuti heitlik, hiljem oli ta aga motiveeritud ja valmis koostööks; kuritegu (vägistamist) ta siiski ei tunnistanud.
9. M. Kadel puuduvad distsiplinaarkaristused.
10. Kinnipeetav elas enne vangistust koos oma abikaasa ja lastega XXX. Peale vabanemist soovib M. Kade sinna naasta. M. Kade omandas põhihariduse
11. aastal vanglas. Hetkel töötab M. Kade vanglatööstuses keevitaja/lukksepa abitöölisena. Vahetult vangistuse eel kinnipeetav tööl ei käinud, kuid enne seda oli ta regulaarselt tööga hõivatud. Peale vangistust on tal võimalik asuda tööle üldehitusega tegutsevasse ettevõttesse XXX. Oma ema E. K. on M. Kadel lähedased suhted. Eelmisest kooselust on mehel poeg, keda hetkel kasvatab M. Kade praegune abikaasa A. K. Viimasega on M. Kade abielu alates
12. aastast. Neil on kaks ühist last. Lisaks kasvab A. Kade juures tema laps tema eelmisest abielust ja juba eelnevalt mainitud M. Kade laps M. Kade eelmisest kooselust (kokku on peres niisiis neli last). Vanglas olles lahendab mees palju perekonnaga seotud probleeme. M. Kade tunnistab, et varasem suhtlusringkond ei mõjunud tema käitumisele hästi. Alkoholi tarvitamist alustas M. Kade
13. eluaastal ning ta tunnistab, et alkoholijoobes kaob tal kontroll oma käitumise üle. Enamus kuritegusid ongi M. Kade pannud toime joobes olles. Ametiisikutega on karistatu läbisaamine hea.
14. Kriminaalhooldusametnik on märkinud järgmist. Kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased. Kinnipeetava ema E. Kade arvates on süüdistused seksuaalkuritegudes olnud kättemaks. Ema väitel on M. Kade kuritegude põhjusteks olnud suhtlusringkond, alkohol ja impulsiivne käitumine. Telefonivestluses võimaliku tööandja XXX esindaja T. L. selgus, et kinnipeetaval on võimalus tööle asuda: tööobjektid paiknevad XXX ja võimalik on korraldada M. Kade töötamine nii, et elektroonilise järelvalve reeglid oleksid täidetud. M. Kade on olnud kriminaalhooldusel kaks korda. Esimesel korral rikkus ta erinevaid nõudeid. Teisel korral ta kontrollnõudeid järgis, ent pani toime kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leiab, et süüdimõistetu peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Süüdimõistetu oma viimast kuritegu ei tunnista: ta viitab n-ö halvale seltskonnale, kes tema kohta valetas. On positiivne, et M. Kadel on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Samuti on positiivne, et kinnipeetav töötab ASs Eesti Vanglatööstuses. Negatiivne on süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja sooritatud kuriteosse suhtumine. Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Tatjana Tammel ei ole vastuväiteid M. Kade ennetähtaegse vabastamise vastu.
16. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. Tema probleemid on tingitud alkoholist. Inimestega, kellega ta ennist koos alkoholi tarvitas, ta enam ei suhtle. Vägistamiskatset ta toime ei pannud: ta oli alkoholijoobes ja naine, kellega ta ühes toas oli, tundis ilmselt tema ees tema poolt varem toime pandud vägistamise tõttu hirmu. Ta tahab minna oma pere juurde. Kohe pärast vabanemist plaanib ta taastada mootorsõiduki juhtimise õiguse: selle jaoks on ta vanglas pidevalt liikluseeskirju õppinud. Tööle hakkab ta ehitajana; ta ise küll ihkaks autosid remontida, aga selle tööga teenib vähem kui ehitades ja et suur pere vajab palju raha, ei saa ta kahjuks autoremontija olla. Ta läbis vanglas erinevad programmid: alguses oli tal end raske avada, aga pärast ta seda tegi ning sai programmidest palju kasu. Ta tahab minna alkoholiravile. KOHTU SEISUKOHT 3 1-11-13896
17. Kohus jätab M. Kade vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
18. M. Kade kannab muu hulgas karistust esimese astme kuriteo eest: Tartu Maakohus tunnistas ta
19. augusti
20. a otsusega süüdi

§ 141

lg 2 p 6 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. M. Kade on temale mõistetud 6 aasta 3 kuu ja 10 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 3 aastat ja 3 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

M. Kade on elektroonilise valvega päri. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: M. Kade emale E. K. kuuluvas korteris on võimalik valvet läbi viia ja karistatu ema on oma nõusoleku andnud: nii kinnipeetava kolimiseks nimetatud elukohta, kui ka elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nimetatud korteris elab ka karistatu abikaasa koos 4 lapsega ning ka abikaasa on vajalikud nõusolekud andnud. Laste nõusolek ei ole määruse „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 p 4 kohaselt oluline. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 12. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale asus äsja ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi 4 1-11-13896 (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. M. Kadel on kehtivad karistused kahe erineva kuriteo eest. Nendeks on
7. aastal toime pandud karistuse kandmisest kõrvale hoidumine (mootorsõiduki juhtimine juhtimiskeelu kehtimise ajal) ja
8. aastal aset leidnud vägistamiskatse. Karistuse kandmisest kõrvale hoidumine on kerget laadi, vägistamine aga keskmisest raskem kuritegu. See tähendab seda, et M. Kade saab vanglast ennetähtaegselt välja lasta vaid juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on pigem väike. Kohtu arvates see praegu nii ongi.
9. Uue kuriteo oht tuleneb eeskätt M. Kade alkoholiprobleemist. Et alkohol on ajendanud kinnipeetavat panema kuritegusid toime varem (vägistamiskatse sooritas M. Kade purjuspäi), võib ta seda teha edaspidigi. Samuti tuleb retsidiivsusprognoosi püstitades pidada negatiivseks seda, et M. Kade vägistamiskatset ei tunnista: see võib viidata sellele, et kinnipeetav pole mõistnud oma teo ebaõigust – see aga omakorda muudab võimalikuks uute samalaadsete tegude aset leidmise.
10. Siiski ei tingi käesoleva määruse eelmises punktis öeldu M. Kade vabastamata jätmist.
11. Eeskätt võimaldab positiivse retsidiivsusprognoosi püstitada M. Kade perega seonduv. Vägistamiskatse pani M. Kade toime
12. aastal ehk enne seda kui ta abiellus (
13. aastal) ja enne seda kui ta sai kahe lapse isaks.
14. aasta alguses lükati M. Kade vanglasse tulekut seoses M. Kade perega edasi: selleks, et M. Kade saaks kindlustada peret enne vanglasse siirdumist võimalikult palju ja ka teise lapse oodatava sünni tõttu. Oma peret on M. Kade aidanud jõudumööda ka vanglast. Kinnipeetava suhtlus oma pereliikmetega on olnud tihe. Seetõttu saab peret pidada teguriks, mis on M. Kade elu võrreldes vägistamisele eelnenud ajaga oluliselt muutnud. See muutus on uute kuritegude ohtu silmas pidades selgelt positiivne: suhtlus pereliikmetega ja viimaste eest hoolitsemine võimaldab loota, et M. Kade hoidub alkoholist ja see omakorda muudab vähetõenäoliseks uute kuritegude toimumise.
15. Oluline on ka see, et M. Kade suutis pärast vägistamist (
16. aasta august) ligi kahe aasta kestel vabaduses olles õiguskuulekas olla (st kuni vanglasse minekuni
17. aasta juunis). See näitab esiteks seda, et M. Kade korralik käitumine ei eelda tingimata vangla õhustikku (vt käesoleva määruse p 22). Teiseks aga kinnitab see M. Kade perekonna positiivset mõju kinnipeetavale. Et M. Kade suutis hoiduda kuritegudest enne vanglat, võib loota, et ta suudab seda ka pärast vangistust.
18. Positiivne on ka see, et M. Kadel on vabanedes kindel töökoht XXX. Esiteks on see soodus seepärast, et M. Kadel ei teki ülearu jõudeaega, mida ta võiks hakata sisustama alkoholi tarvitades. Teiseks aga tagab töö sissetuleku, mida on hädasti vaja pere ülalpidamiseks: kui M. Kade peret finantsiliselt toetada ei suudaks, võiks ta jällegi jooma hakata ja see omakorda võiks päädida uute kuritegudega. M. Kade vastutustundest oma pere ees räägib seegi, et ta loobub oma armastatud autoremondilukksepa erialast, kuivõrd ehitajana teenib ta rohkem raha.
19. M. Kade õiguskuulekale käitumisele tulevikus saab loota ka seoses tema plaanidega mootorsõiduki juhtimise õiguse taastamisega. See viitab sellele, et kinnipeetav on endale selgeks teinud, et juhtimisõigus on nii töötamise kui ka pere toetamise seisukohast väga oluline. Seegi aga näitab, et M. Kadel on kindel soov jääda õiguskuulekaks.
20. Positiivne on ka sotsiaalprogrammide läbimine. Programmide läbiviijate hinnangul mõjusid programmid M. Kade jaoks hästi ja on alust arvata, et kinnipeetav suudab programmides õpitut kasutada. 5 1-11-13896
21. Samuti ei saa jätta arvesse võtmata, et M. Kade on sooritanud vaid kaks kuritegu ja et ta pole vanglas viibinud juba väga pikka aega (eelmist vangistust kandis ta väga noorelt). See aga annab lootust, et praegune vangistus on tema jaoks mõjus ja hoiab uued kuriteod ära.
22. Viimaks tuleb juhtida tähelepanu M. Kade heale käitumisele vanglas. Ta on hoidunud distsiplinaarrikkumistest ja teinud vanglas tööd. See võimaldab loota, et M. Kade suudab käituda korrektselt ka vabaduses. Tõsi, et M. Kade retsidiivsusoht on seotud alkoholiga, ei ole tema korralik käitumine vanglas ülearu oluline: vanglas pole alkohol kättesaadav.
23. Eeltoodut kokku võttes vabastab kohus M. Kade ennetähtaegselt. 24.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb M.

Kadele määrata kuni 16. septembrini 2020 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus M.

Kade katseaja esimeseks 24 kuuks käitumiskontrollile. 25. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mitu lisakohustust.

26. M. Kadel tuleb

§ 75lg 2 p-le 2 tuginedes keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

See on iseendast mõistetav (vt ka käesoleva määruse p 14). 27.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustab kohus M.

Kadet käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Töö olulisuse kohta vt käesoleva määruse p 18. 28.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustab kohus M.

Kadet pöörduma seoses oma alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole ja alluma vastavale ravile (kui psühhiaater ravi vajalikuks peab). M. Kade kinnitas kohtuistungil, et ta on alkoholismiraviga nõus. 29. Samuti paneb kohus M. Kadele

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis. Ka niisugusest programmist osa võtmine võib aidata vähendada uuesti alkoholi tarbima hakkamise riski. 30. Viimaks allutab kohus M. Kade

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 p 2 alusel elektroonilise valve tähtajaks kuus kuud.

Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 6