Obsah (6)

§ 630§ 632§ 174§ 190§ 164§ 178

TA R T U M AA K O H U S KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja 28. aprill 2017 Tsiviilasja nr ja hagi ese nr 2-16-16043 A.T. hagi E.T. vastu ühisvara jagamise

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused A.T. ja E.T. abielu sõlmiti XXX.a XXX (Lisa 1). Abielu lahutati XXX.a Tartu XXX otsusega, tsiviilasi nr. XXX (Lisa 2). Poolte abielu ajal soetati 09.10.2003.a ühiselt korteriomand aadressil XXX, katastritunnusega XXX. Korter on üldpinnaga 39,2 m². Viljandi notar Virgi Ojapi juures koostatud dokumendi kohaselt (ametitoiming nr XXX), kanti korteri XXX omanikuna registrisse E.T. . Korteri ostuhind oli 140 000 krooni. Samuti seati korterile hõpoteek XXX kasuks summas 170 000 krooni (lisa 3). Pooled proovisid korteriomandit müüa

1. aastal koheselt peale lahutust, kuid E.T. võttis selle korteri müügist maha ning keeldus ühisvara jagamisest. XXX, XXX asuva korteri ostmiseks võtsid abikaasad laenu XXX 09.03.2003.a nimetatud kinnistu ostmiseks, leping nr. XXX (Lisa 4), mõlemad abikaasad olid ühiselt laenusaajad. Laenu tasumise tähtpäev oli 04.10.2014.a ning laen on pangale tagastatud. Hageja on panustanud antud kinnisvara soetamiseks, st maksnud ainuisikuliselt pangalaene 5 aastal. Hageja ei ole saanud XXX linnas asuvat korteriomandit kasutada alates august
2. aastast. Hageja arvates on põhjendatud ühisvara lõpetamine, kuna pooled elavad aastaid reaalselt eraldi ning vaid kostja on saanud korterit ise kasutada. Hageja on pidanud elama pikka aega koos lapsega naiste tugikeskuses turvakodus. Samuti on pidanud hageja otsima endale ja lapsele erinevaid elukohti, üürinud kortereid. Kostja on oma pahatahtliku käitumisega põhjustanud selle, et hageja pidi koos lapsega E. – A. T. lahkuma kodust. Nimelt on kostja süüdi mõistetud oma abikaasa vägistamises ja lähenemiskeelu rikkumises. 29.12.2014.a on kriminaalasjas nr XXX E.T. süüdi mõistetud A.T. löömises ja tahte vastaselt temaga suguühendusse astumises vägivallaga. A. T. ei ole pärast kriminaalasja saanud suhelda kostjaga, kuna tunneb jätkuvalt hirmu kostja eest. XXX asuva korteriomandi turuväärtus on hageja hinnangul käesoleval ajal 37 000,- eurot. Korter on renoveeritud, väga hea asukohaga. Selliseid kortereid müüakse hetkel hinnavahemikus 30 000,- kuni 62
3. eurot,- sõltuvalt korteri seisundist. Hageja lepinguline esindaja võttis ühendust E.T. ga e-posti teel ning saatis 21.09.2016.a E.T. le ettepaneku ühisvara jagamiseks ja palus vastata hiljemalt 30.09.2016.a. Antud ettepanekule ei ole E.T. siiamaani vastanud. Hageja isiklikud esemed asuvad samuti XXX korteris. Hageja soov on saada kätte enda isiklikud esemed. Isiklike esemete nimekiri on alljärgnev: XXX, väärtusega 400 eur, XXX ,väärtusega 2000 eur, XXX, väärtusega 200 eur, XXX. 2 Ühise kooselu lõppedes XXX.a jäi korteriomand E.T. ainukasutusse. Nimelt oli E. T. põhjustanud oma käitumisega olukorra, kus A.T. l puudus võimalus oma kodus edasi elada. Kuna A.T. l puudub reaalne võimalus ühisvara kasutada, on põhjendatud ühisomandi lõpetamine ja korteri jätmine E.T. valdusesse nii, et E.T. maksab A.T. le hüvitist tema omandiõiguse kaotamise eest. A.T. omab õigust saada kätte tema lahusvara hulka kuuluvad esemed, mida E.T. hoiab seni enda valduses. Kostja vastuväited Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud. Kohtuistung 11.04.2017 Kohtuistungile ilmus hageja ja tema esindaja, kostja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja avaldas, et hageja jääb kirjalikult esitatud hagiavalduse juurde. Nad teavad, et kostja elab ja töötab Saksamaal. Korter, millest on jutt, selle korteri on kostja välja üürinud ja saab sellelt tulu.
4. aastal proovisid pooled korterit müüa, aga kostja võttis hiljem müügikuulutuse maha. Kostja tegelikult Saksamaal teenib hästi. Kostja kohtus poolte ühise lapsega viimati märtsis 2017 ja lapsele ta ütles, et töötab ja elab Saksamaal. Nad teavad, et korter on välja üüritud, aga üürilepingut pole sõlmitud. Lapsele väitis kostja, et ta on Saksamaal väga hea elu peal ja teenib hästi. Nad kardavad, et kostjale makstakse osa palka mustalt. Kui kostja oleks täna kohale tulnud, oleks olnud võimalik ka kompromiss sõlmida ja kokku leppida tähtaeg, mis ajaks kostja peaks hagejale maksma hüvitise korteri eest. Hageja palub hagi rahuldada, jätta ühisvara korter kostjale ja välja mõista hüvitis hageja kasuks 18500 eurot. Kohustada hagejat välja andma kostjale hageja isiklikud asjad XXX ja XXX. Menetluskulude taotlusest nad loobuvad. Menetluskulud võiksid jääda poolte endi kanda. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-te 1, 11 ja 3 järgi jagavad varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisis, otsustab kohus hageja nõudel jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas või müüa asi avalikult või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele.
8. Kuna abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi sätete järgi, on kohus kõnesoleva vaidluse lahendamisel seotud hageja taotletud jagamise viisiga. Hageja on kohtult palunud jätta poolte ühisomandis olev korter kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejale korteri eest 18 500 eurot. Kostja ei ole nimetatud vara jagamisele hageja soovitud viisil vastu vaielnud. Seetõttu on kohtu hinnangul korteriomandi hageja soovitud viisil põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.
9. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara. PKS § 27 lg 2 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad abikaasa isiklikud tarbeesemed 3 ja esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.
10. AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
11. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud hagejale välja andma hageja lahusvara hulka kuuluvad esemed –XXX, XXX, XXX ning XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9.

§ 190

lg 7 kohaselt

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 10.

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

1. Hageja on Tartu Maakohtu 26.10.2016 määrusega (tl 42-44) saanud menetlusabi ning ta on vabastatud täielikult, s.o 300 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ühisvara jagamise hagi esitamisel.
2. Kohus leiab, et ühisvara jagamise nõude riigilõiv 300 eurot tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades.
3. Hagejalt A.T. lt tuleb riigituludesse välja mõista hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud pool riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus.
4. Kostjalt E.T. lt tuleb riigituludesse välja mõista hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud pool riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 4