← Eesti

2-17-6488/15

Obsah (9)§ 163§ 403§ 440§ 230§ 173§ 174§ 133§ 177§ 434

2-17-6488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 20. september 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-6488 Tsiviilasi

§ 163

lg 2 või kompromissi sõlmimise korral

168 lg

  2. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSE KÄIK
  3. Pooled pidasid asjas kompromissiläbirääkimisi, kuid kompromissi pooled ei saavutanud.
  5. augustil 2017 esitatud vastuses hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja palus hagi rahuldada.
  7. augustil 2017 määras kohus

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 06.09.

  3. septembril 2017 esitas kostja taotluse hagejalt tema poolt tarnitud metalldetailide maksumuste ning kaalu kohta andmete nõudmiseks ja kohtul Inseneribüroo Matrico OÜ-lt kõikide vaidlusaluste metalldetailide kohta arvutuste tellimiseks.
  5. septembril 2017 esitatud seisukohas hageja teatas, et hageja ei vaidle kostja 30.09.2017 taotlusele ja et asja kiirema lahendamise huvides lasi nimetatud arvutused juba ka teostada. Hageja lisas seisukohale Inseneribüroo Matrico OÜ poolt 08.09.2017 teostatud arvutused. Nimetatud arvutuste kohaselt on Fenix projekti metalldetailide arvutuslik kogukaal on 29596,85 kg. Hageja poolt kostjale esitatud arvete nr 100858 ja 100890 kohaselt oli tarnitud metalli kogukaal 31573 kg. Hageja 3

(6)2-17-6488 nõustus lähtuma Inseneribüroo Matrico OÜ arvutustest, millest tuleneval on hageja nõus sellega, et kostja tasub metallkonstruktsioonide eest kostja poolt tunnustatud 6 244.13 eurot. Samas kostjal ei ole õigust hageja nõudest tasaarvestamise kaudu maha arvestada xxxx objektil teostatud praaktööde likvideerimise kulusid summas 776.87 eurot, kuna tegemist ei olnud hageja praaktöödega. xxxx postide paigalduse puudused olid seotud betooni valesti paigaldatud taridetailidega ning need paigaldas betoonitöid teostanud ettevõte. Hageja paigaldas postid vastavalt nõuetele taridetailidele. Lisaks on oluline see, et enne tööde alustamist juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et taridetailid on valesti paigaldatud, mistõttu ei ole kostjal õigust hagejalt puuduste kõrvaldamise kulu sisse nõuda VÕS § 641 lg 3 tulenevalt. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja soovib hüvitist saada puuduste kõrvaldamise eest, kuid tegelikult ei kõrvaldatud xxxx objekti olevaid puudusi ka pärast täiendavate kulutuste tegemist, kuna pärast postide ümberpaigutamist ei paiknenud need enam korrektselt ja nõutele vastavalt tarilappidel, vaid paiknesid nende kõrval. Hageja vähendas nõude ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 6 244.13 eurot ja täpsustas, et hagiavalduse esitamise seisuga oli tegelikult sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 216.24 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 17. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poote seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel osutas hageja alltöövõtjana kostjale kui peatöövõtjale metallitöid. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel töövõtulepingu sõlmimise, hageja poolt vastavalt lepingule teenuse osutamise ja pooltel lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste tekkimise üle. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu põhjendustel, et hageja poolt 10.11.2016 esitatud arvel-saatelehel nr 100890 toodud metallkonstruktsioonide (Fenix fermid ja sidemed) kogused ei vasta tegelikult tarnitud kogustele. Nimel väidab kostja, et selle arvesaatelehe alusel tarnis hageja metallkonstruktsioone koguses 16277,29 kg, mitte 17 957 kg nagu ekslikult on arvele märgitud. Kostja on võtnud omaks asjaolu, et ta pidi hagejale tasuma arvesaatelehe nr 100890 alusel 21 486.23 eurot (16277,29 kg x 1,1 eurot + käibemaks 20%), millest ta tasunud hagejale 15 242.21 eurot ja et tasumata on 6 244.13 eurot. Hageja oma 15.09.2017 seisukohas teatanud, et Inseneribüroo Matrico OÜ poolt 08.09.2017 teostatud arvestustest tulenevalt nõustub ta sellega, et kostjal on tasumata võlgnevus 6 244.13 eurot ja nõuab kostjalt põhinõude 6 244.13 eurot väljamõistmist.
  2. Kostja oma vastuses hagile on võtnud hagi õigeks summas 5 467.26 eurot.

§ 440lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab 4

(6)2-17-6488 kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi põhisumma 5 467.26 eurot väljamõistmise osas ilma selles osas hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata. 21. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et objektile xxxx metallkonstruktsioonide paigaldamisel teostas hageja töö puudulikult, millega tekitas kostjale täiendavad kulud praaktööde likvideerimiseks. Kostja vastuväidetest tulenevalt kostjal on tekkinud kulud, kuid käesolevas asjas ei ole kostja kulude tekkimist tõendanud. Ei ole kostja ka väidetava praaktööde kõrvaldamiseks vajalike kulude arvutusi esitanud.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Hageja oma 14.08.2017 ja 15.09.2017 seisukohtades viidates kostja vastuse lisas 9 olevatele piltidele on rõhutanud, et xxxx objekti olevaid puudusi ei ole kõrvaldatud, kuna pärast postide ümberpaigutamist ei paiknenud need enam korrektselt ja nõutele vastavalt tarilappidel, vaid paiknesid nende kõrval, mistõttu hageja tasaarvestamisega ei nõustu. Kostjal hageja vastu väidetava tasaarvestamise nõude tekkimise tõendamata jätmise tõttu kohus rahuldab hagi ka summas 776.87 eurot (6 244.13 - 5 467.26).

  1. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ka viivise osas, s.h alates nõude sissenõutavaks muutumisest 17.11.2016 kuni lahendi tegemiseni summas 421.52 eurot (8% : 365 x 308 päeva x 6 244.13 eurot) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  2. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 6 665.65 eurot. eurot, s.h põhivõlgnevus 6 244.13 euro ja viivis seisuga 20.09.2017 421.52 eurot. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 25.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 6 665.65 eurot, mis on 68.33% hagihinnast. Hagihinnalt kuni 7 000 eurot tuli vastavalt

§ 133

lg 1, ja riigilõivuseaduse (RLS9 § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleks tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on 20.04.2017 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 550 eurot (t.lk. 7), millest peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot. Maakohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole kohtuvälised (õigusabi)kulud tema enda kanda. Menetluskulude selliselt jaotamisel lähtub maakohus sellest, et hageja nõude täpne suurus selgus alles tema poolt oma viimase (15.09.2017) 5

(6)2-17-6488 menetlusdokumendi esitamisel ja kui tema nõue oleks hagiavalduse esitamisel selgunud, ei oleks menetluses tekkinud nõude üle vaidlust ega hulgaliselt seisukohtade esitamise vajadust ja vaidluse ilmselt oleks saanud menetluse varasemas staadiumis kompromissiga lõpetada. Kostja menetluskulude hagejalt osaliselt väljamõistmata jätmisel lähtub maakohus sellest, kostja on põhjustanud tema vastu hagiavalduse esitamist ja kostja ei ole ka kasvõi omaksvõetud põhisummat 5 467.26 eurot menetluse kestel tasunud. 26.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt riigilõivult viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.