5-17-32/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51732

1. oktoober 2017 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuse nr 34 tühistamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
4. oktoobri
5. a otsuse nr 34 peale rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Virgo Kruve esitas
7. oktoobril
8. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et rikutud on tema valimisvabadust, kuna valimisrakendus ei võimaldanud tal
9. oktoobril
10. a elektrooniliselt hääletades hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav valijarakendus ei vasta põhiseaduse ja elektroonilist hääletamist sätestava Riigikogu valimise seaduse (RKVS) nõuetele. Põhiseaduse (PS) kohaselt on valimised vabad. Valimiste vabaduse tagamiseks on seaduses ette nähtud ka tühja sedeli andmise vabadus, seda võimaldab pabersedeli puhul kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 54 ning see ei ole RKVS § 484 lõigete 3 ja 4 järgi välistatud ka elektroonilisel hääletamisel. Seetõttu taotles kaebaja elektroonilise hääletamise korral tühja sedeliga hääletamise võimaluse loomist ja käimasolevatel
11. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel elektroonilise hääletamise peatamist, häälte tühistamist ning hääletajate valimispäeval jaoskonnas hääletamisele kutsumist.
12. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
13. oktoobri
14. a otsusega nr 34 V. Kruve kaebuse rahuldamata.
15. Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste kohaselt ei näe RKVS ega KOVVS ette võimalust elektroonilisel hääletamisel kehtetu sedeli (kehtetu hääle) andmiseks. Ka pabersedeliga hääletamisel ei näe kehtivad seadused ette nn protestihääle andmise võimalust.
16. Kehtetu sedeli andmine ei ole valijale eraldi antud õigus, vaid pabersedeli täitmisega paratamatult kaasnev võimalik tagajärg, mida valijale elektroonilisel hääletamisel tagama ei pea. KOVVS § 54 lõike 8 punkti 2 kohaselt loetakse kehtetuks hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit. Selle sätte alusel eraldatakse pabersedeliga hääletamisel tekkinud kehtetud sedelid kehtivate hääletamissedelite hulgast. Kehtetu hääle andmine ei ole valimisvabadusega seotud. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valijal peab olema võimalik oma tahet takistamatult väljendada. Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud 5-17-32 erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea tagama absoluutselt võrdseid võimalusi valimistoimingu üheviisiliseks tegemiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
17. septembri
18. a otsus kohtuasjas nr 3411305, punkt 24). Seega ei tingi pelgalt asjaolu, et pabersedeliga hääletamisel ei ole võimalik välistada sedeli rikkumist, sellise võimaluse loomise kohustust elektroonilisel hääletamisel.
19. See, et seadus ei näe tühja või muul põhjusel kehtetu sedeliga hääletamist eraldi ette, nähtub ka asjaolust, et valimistulemuste kindlakstegemisel ei ole kehtetutel häältel tähendust. Kehtetud hääletamissedelid lähevad küll arvesse hääletamisest osavõtnud valijate arvu kindlakstegemisel, kuid valimistulemusi hääletamisest osavõtnute protsent ei mõjuta. Seetõttu oleks hääletamissedelil kandidaatide registreerimisnumbrite kõrval tühja või kehtetu sedeli andmise võimaluse väljapakkumine valija jaoks eksitav.
20. V. Kruve esitas
21. oktoobril
22. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
23. oktoobri
24. a otsuse nr 34 tühistamiseks.
25. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule
26. oktoobril
27. a. Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT
28. Hääletajal peavad olema samaväärsed valikud ja vabadused nii elektroonilisel hääletamisel kui ka hääletamissedeliga hääletamisel valimisjaoskonnas. See tähendab ka võimalust teha sõltumata hääletamise viisist samu valikuid. Jaoskonnas hääletades on valijal vabadus kirjutada sedelile kandidaadi number, jätta sedel tühjaks või sedel rikkuda. Elektroonilisel hääletamisel sedeli tühjaks jätmise võimalust ei ole ning seetõttu ei ole valimiste vabadus erinevate hääletamise viiside puhul samaväärselt tagatud.
29. Ebaõige on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses väidetu, et seadus ei näe ette võimalust elektroonilisel hääletamisel kehtetu hääle (kehtetu hääletamissedeli) andmiseks. Kehtetu hääle andmise võimalus tuleneb RKVS 601 lõikest 6, mis sätestab, et elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
30. Hääletaja arvuti ja valimiste serverite töö vigade tagajärjel on kehtetuid hääli esinenud nii
31. a,
32. a kui ka
33. a toimunud valimistel. Isegi kui hääletajal ei ole elektroonilisel hääletamisel vabadust jätta sedel tühjaks, võib selline sedel siiski tekkida elektroonilisel hääletamisel kasutatavate seadmete vigade tõttu. Tehnilisel põhjusel kehtetu hääle andmisest tuleb eristada olukorda, kus inimene soovib teadlikult anda kehtetu hääle.
34. Valimiste vabaduse põhimõte, mida rõhutavad PS ja RKVS, tähendab enamat kui ainult kehtiva hääle andmise võimalust ja sellega hääletamistulemuse mõjutamist. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hääletamise vabadus on poolthääle andmise kõrval tagatud ka vastuhäälte andmise ja erapooletuks jäämise võimalusega. Kuigi tulemust mõjutavad ainult poolt antud (kehtivad) hääled, ei oleks mõeldav takistada esinduskogus hääletamisel erapooletuks jäämist või vastu hääletamist. Sedeli tühjaks jätmisel või rikkumisel on tegemist protestihäälega, mille andmiseks peab valimiste vabaduse põhimõttest tulenevalt olema tagatud võimalus ka elektroonilisel hääletamisel Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. 2