RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51735 24. oktoober 2017 Eesistuja Paavo R

§ 18

lõikega 1 ja § 19 lõikega 1, mille kohaselt on elektroonilise hääletamise korraldamine riigi valimisteenistuse kui valimiste korraldaja ülesanne. Lisaks on elektrooniliseks hääletamiseks kasutataval valimisrakenduse tarkvaral puudu seaduses nimetatud valimiste korraldaja nimele väljastatud sertifikaat. Arvestades riigi valimisteenistuse rikkumise ulatust (kaebaja ja samuti teiste võimalike elektrooniliste hääletajate häälte andmist valimiste korraldajaks mitte märgitud organisatsioonile, et neid koguda ja hoida vähemalt 10 päeva jooksul), taotles kaebaja elektroonilise hääletamise seadusjärgset korraldamist. Samuti taotles kaebaja RKVS § 483 järgi elektroonilise hääletamise peatamist, seni antud häälte tühistamist ja valijate uuesti hääletama kutsumist valimispäeval, 15. oktoobril 2017. a valimisjaoskonnas. 2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. oktoobri 2017. a otsusega nr 35 V. Kruve kaebuse

§ 65lõike 3 alusel läbi vaatamata.

3. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjenduste kohaselt saab

§ 64

alusel kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, kaebuses ei ole ka täpsustatud, milles võimalik õiguste rikkumine seisnes. Kaebuses on vaidlustatud elektroonilise hääletamise korraldamise organisatsiooni ja tehnilise lahenduse vastavust seaduses sätestatud elektroonilise hääletamise korraldamise reeglitele, kuid see ei mõjuta kaebaja kui valija õigust ja võimalust hääletada kas elektrooniliselt või hääletamissedeliga valimisjaoskonnas või valimistel kandideerida. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. 5-17-35 4. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse

§ 65lõike 3 alusel vastamiseks riigi valimisteenistusele.

1. V. Kruve esitas
2. oktoobril
3. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
4. oktoobri
5. a otsuse nr 35 tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule
6. oktoobril
7. a. KAEBAJA SEISUKOHT SELGITUSED JA VABARIIGI VALIMISKOMISJONI TÄIENDAVAD
9. a kohaliku omavalitsuse volikogu korralistel valimistel korraldatakse elektrooniline hääletamine hääletussüsteemiga, mille käitamisel osaleb riigi valimisteenistuse kõrval ka RIA. RIA roll valimistel on nimekirjade alusel hääletaja elektroonilisele hääletamisele lubamine, häälte vastuvõtmine, häälte hoidmine, hääletanud valijate nimekirjade haldamine ja lõpuks elektrooniliselt hääletanud valijate häälte üleandmine valimiste korraldajale hääletamistulemuse kindlakstegemiseks. 7.

§de 18 ja 19 järgi on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, maakonna valimisjuhid ja jaoskonnakomisjonid, see loetelu on ammendav.

§ 19

kohaselt on elektroonilise hääletamise korraldamine riigi valimisteenistuse ülesanne. Seega on elektroonilise hääletamise süsteemiga antud elektrooniliste häälte töötlemise ülesanded osaliselt üle seaduses nimetamata organile, millel ei ole häälte töötlemise õigust.

1. Vabariigi Valimiskomisjon on oma otsuses ebaõigesti leidnud, et elektrooniliste häälte töötlemisega seotud ülesannete üleandmine on valimiste organiseerimist puudutav küsimus, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
2. Elektrooniliste häälte üleandmine seaduses nimetamata organile rikub põhiseaduse §st 60 tulenevat valimiste salajasuse põhimõtet. Elektroonilise hääle failides, mida RIA haldab, on koos nii valija isikuandmed kui ka tema tehtud valik. Riigi valimisteenistus ei saa ilma elektroonilisi hääli sisaldavate failide üle kontrolli omamata tagada häälte salajasust või hoida ära häälte õigusvastast kopeerimist.
3. Kaebaja kandideerib
4. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel üksikkandidaadina.
5. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punktiga 30 kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel rakendatav elektrooniliste häälte lugemise kord näeb ette elektrooniliste häälte lugemise kahel päeval – valimiste päeval ning teist korda valimiste päevale järgneval päeval. Selline häälte lugemise korraldus on vastuolus RKVS §ga 601, mis näeb ette häälte lugemise valimiste päeva õhtul. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa seadusest tulenevaid nõudeid eirates otsustada elektrooniliste häälte korduslugemise korraldamist.
6. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 31 kohaselt enne elektrooniliste häälte teist korda lugemist elektroonilised hääled miksitakse. Miksimine tähendab häältest kogumite moodustamist ja nende uuesti krüpteerimist, mille eesmärk on esialgse häälte registreerimise järjestuse segiajamine. Kuna otsuse punkti 31 kohaselt miksitakse elektroonilised hääled üksnes enne nende teistkordset lugemist, mitte aga nende lugemisel valimispäeval, on tegemist häälte lugemisega kahel erineval meetodil. Sellise häälte lugemise korralduse tulemusel võidakse mõlemal häälte lugemisel saada erinev 2

§ 542

lõike 10 kohaselt järgneb elektrooniliste häälte lugemisele elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontroll (kaebuses häälte teistkordne ülelugemine). Käesolevatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel toimub see

1. oktoobril
2. a kell 10.
3. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kaebaja on esitanud kolleegiumi hinnangul Riigikohtule sisuliselt kaks kaebust, milles taotleb elektroonilise hääletamise tulemuse tühistamist ja uue elektroonilise hääletamise korraldamist
5. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Esimeses kaebuses väidab kaebaja elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasust põhjusel, et selle korraldamisel osaleb riigi valimisteenistuse kõrval RIA, millele pole

-iga elektroonilise hääletamise korraldaja ülesandeid pandud. Teises kaebuses vaidlustab kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni

1. mai
2. a otsuse nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punktides 30 ja 31 ette nähtud elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise nõudeid, mis kaebaja hinnangul on vastuolus RKVS-is ja

-is sätestatud elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise nõuetega. 16. Kaebaja leiab, et

§dega 18 ja 19 on vastuolus RIA kaasamine elektroonilise hääletamise korraldamisse. Samuti rikub seaduses nimetamata asutuse kaasamine elektroonilise hääletamise korraldamisele kaebaja arvates valimiste salajasuse põhimõtet. 17.

§ 18

lõike 1 punktide 1–3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldajateks riigi valimisteenistus, maakonna valimisjuhid ja jaoskonnakomisjonid.

§ 19

lõike 1 punkti 1 kohaselt on riigi valimisteenistuse ülesandeks tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus. RIA-le

kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldaja ülesandeid ei pane. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest siiski järeldada, et RIA kaasamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel elektroonilise hääletamise menetlusse oleks täielikult välistatud.

§dest 18 ja 19 tulenevaid nõudeid tuleb hinnata nende koostoimes muude

-i ja RKVS-i normidega. 18. Kolleegium mõistab elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust

§ 19

lõike 1 punkti 1 tähenduses selliselt, et see hõlmab eelkõige elektroonilise hääletamise juhtimist (sh kõigis hääletamise korraldust puudutavates olulistes küsimustes otsuste langetamist, mille tegemist ei ole antud Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse), kontrolli hääletamise korraldamisse kaasatud organite ja isikute tegevuse üle ning vastutust elektroonilise hääletamise õiguspärase korraldamise eest. Samas ei tulene

§ 19

lõike 1 punktist 1, et riigi valimisteenistus peaks täitma kõiki elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalikke ülesandeid ise. Sama võib järeldada ka muudest

-i sätetest. Nii näeb näiteks

§ 19lõike 2 punkt 5 ette, et riigi valimisteenistus tagab 3

§ 21

ja RKVS § 18 lõike 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama. 19.

§ 532

kohaselt korraldatakse elektrooniline hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel RKVS-i

1. peatükis sätestatud korras. RKVS-i § 482 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse. Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. a otsuse nr 28 “Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus” punktiga 2.2 on e-hääletamise süsteemis nn koguja ülesandeid määratud täitma RIA. Sama otsuse teiste punktidega on määratud erinevaid elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalikke ülesandeid täitma ka muid riigiorganeid ja isikuid. Kooskõlas käesoleva otsuse punktis 18 antud tõlgendusega ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et Vabariigi Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse ka muid organeid või isikuid lisaks riigi valimisteenistusele ning tegemist ei ole RIA-le elektroonilise hääletamise korraldamise üleandmisega

§ 19lõike 1 punkti 1 tähenduses.

1. RIA on Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 2 punkti 12 kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas asuv amet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. aprilli
3. a määrusega nr 28 kehtestatud RIA põhimääruse § 7 kohaselt viib RIA riigi infosüsteemi valdkonnas seadusega sätestatud ülesannete ulatuses ellu riigi poliitikat ja arengukavasid, täidab juhtimisfunktsiooni, teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide turvameetmete alalise rakendamise üle ja järelevalvet andmekogude kasutuselevõtmise ja andmekogude haldamise vastavuse üle seadustele, teistele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele. RIA põhiülesannete hulka kuulub sama määruse § 8 kohaselt muuhulgas riigi infosüsteemide infoturbe ja haldamisega seotud ülesannete täitmine (eelkõige põhimääruse § 8 punktid 2, 5, 6, 11).
4. Võib eeldada, et RIA kui oma põhiülesandena riigi elektroonilise infoturbe tagamisele spetsialiseerunud asutus suudab kindlustada hääletamise salajasuse põhimõtte järgimise Vabariigi Valimiskomisjonilt RIA pädevusse antud elektroonilise hääletamise toimingute tegemisel. Kaebaja ei ole Riigikohtule ega Vabariigi Valimiskomisjonile esitanud mingeid konkreetseid andmeid, millest saaks järeldada, et RIA võis rikkuda või rikkus
5. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste elektroonilise hääletamise salajasuse põhimõtet.
6. Teiseks on kaebaja vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjoni
7. mai
8. a otsuse nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punktidest 30 ja 31 tulenevaid elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise nõudeid, mis tema hinnangul on vastuolus RKVS-is ja

-is sätestatud nõuetega. Nimetatud otsus avaldati Riigi Teatajas

1. mail
2. a (RT III, 06.05.2017, 1).
3. Vabariigi Valimiskomisjoni
4. mai
5. a otsuse nr 25 punktis 30 ette nähtud elektrooniliste häälte teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval ei saa iseenesest rikkuda kellegi õigusi. Vabariigi Valimiskomisjoni
6. mai
7. a otsuse nr 25 kooskõla

-iga saab hinnata, kui vaidlustatakse konkreetset valimistoimingut. Elektrooniliselt antud häälte lugemine 2017. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel toimus

§ 542lõike 2 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 4.

mai

1. a otsuse nr 25 punkti 30 alusel
2. oktoobril
3. a ja häälte teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval,
4. oktoobril
5. a, seega alles pärast seda, kui kaebaja oli kaebusega Riigikohtu poole pöördunud. 4