Kohtutäituri 02.05.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. T. L. leiab, et käesolevas täiteasjas ei saa täitedokumendiks olla Politsei- ja Piirivalveameti otsus, sest see vaidlustati maakohtus, maakohtu otsust ei ole kohtutäiturile täitmiseks esitatud. Täitmata on ka
lg 4 nõue, täitedokumendina on lisatud kinnitamata väljatrükk kohtuvälise menetleja otsusest. Täitemenetluse tingimused ei ole täidetud ja täitemenetlust on alustatud kõlbmatu dokumendi alusel ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kohtutäitur on rikkunud kaebuse läbivaatamise sätteid sellega, et ei teatanud kaebuse esitajale kaebuse lahendamise aega ja on kaebuse läbi vaadanud ilma tema osavõtuta. Kaebuse esitaja palub kohtul kaebus läbi vaadata kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. 5. Poolte esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et T. L. suhtes on alustatud täitemenetlust.
lg-te 1 ja 2 järgi toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate ja täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. T. L. on täitedokument ja täitmisteade kätte toimetatud 11.04.
) § 2 lg 1 p 4 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Viidatud sätte p 9 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 202 lg 3 järgi kaebemenetluses maakohtus või kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt T. L. kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustanud maakohtus. Kohtu kasutuses olevast andmebaasist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsusega esitatud kaebus jäetud rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24.01.2017 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-1-162 jäi menetlusaluse isiku T. L. kassatsioon läbi vaatamata. Kohus selgitab, et antud juhul sai täidetavaks otsuseks olla Politsei – ja Piirivalveameti 16.06.2016 otsus, sest maakohtus toimunud kaebemenetluses jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Samuti on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus väärteoasjas nr 4-165253, sest otsuse resolutsioonist nähtuvalt on kooskõlas KrMS § 180 lg 1 alusel T. L. lt välja mõistetud tunnistaja transpordikulu 10 eurot, otsuses on selgitatud ka kohtuvälise menetleja otsuse tasumise korda. Väärteoasja nr 4-16-5253 registrikannetest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kohtule järelpärimise ja 13.06.2017 on kohus edastanud kohtutäiturile jõustunud Tartu Maakohtu 3
Viidatud sätte kolmanda lause kohaselt väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud täitedokument lisatakse menetleja kinnitatud ärakirjana.
lg 6 kohaselt võib täitmisavalduse ja täitedokumendi võib esitada elektrooniliselt. Avaldus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada täitmisavalduste ja täitedokumentide elektroonilise esitamise tehnilisi nõudeid. Justiitsminister on 15.12.2009 määrusega nr 42 kehtestanud kohtutäiturimäärustiku. Kohtutäiturimäärustiku § 171 lg 4 järgi kui soovitakse täitmisele pöörata täitedokumendist nähtuv nõue kogu ulatuses, võib sissenõudja esitada täitmiseks täitedokumendist koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Kohtutäitur võib nõuda sissenõudjalt täitedokumendi koopia või selle andmete väljavõtte ametlikku kinnitamist. Kohus on tuvastanud, et täitedokumendiks saab olla ka Politsei – ja Piirivalveameti 16.06.2016 otsus väärteoasjas nr 2780,16,004499, sest nimetatud otsus jäi kaebemenetluses muutmata. Kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, võib sissenõudja, antud juhul Politsei- ja Piirivalveamet esitada täitedokumendist koopia või väljavõtte infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Seega on
lg 6 sätestatud eraldi kord võrreldes lg 4 ja antud juhul ei ole
8. T. L. on esile toonud asjaolu, et kohtutäitur ei ole teatanud temale esitatud kaebuse läbivaatamise aega, kaebus on läbi vaadatud ilma kaebuse esitaja osavõtuta.
Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohus möönab, et kohtutäituri poolt esitatud andmetest ei nähtu kaebuse läbivaatamise aja teatamine selle esitajale. Seega on kohtutäitur rikkunud
Samas leiab kohus, et see rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget otsust ja ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks ega täitemenetluse lõpetamiseks. T. L. ei esita kaebuses asjaolusid, millest nähtuks, millised tema õigused on selle rikkumise tõttu jäänud teostamata või milliseid asjaolusid oleks ta kaebuse arutamisel veel esitada soovinud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.