lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Vladimir Lvov Elukoht: xxx; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood: 37407283721; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; töötu Kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 02.05.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi
Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 29.05.2017. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Tunnistada Vladimir Lvov süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada Vladimir Lvov süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Vladimir Lvovile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-17-6432 Vladimir Lvovi vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2017 kuni 01.03.2017, so 3 (kolm) päeva ja mõista Vladimir Lvovile lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.05.
järgi), taas 27.02.2017 kella 15.00 ajal viibides xxx asuvas korteris tekkinud tüli käigus peksis P A ja A B rusikate ja jalgadega pea piirkonda, tekitades sellise tegevusega P A füüsilist valu ja 2 1-17-6432 kehavigastusena näo vigastuse ja A B samuti füüsilist valu ja kehavigastuse vastavalt SA Narva Haigla EMO poolt 27.02.2017.a fikseeritule – huule ja suuõõne lahtine haav. Samuti süüdistatakse Vladimir Lvovi selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuna, 10.05.2017.a kella 14.00 paiku xxx asuvas korteris lõi Vladimir Lvov oma ema elukaaslast S G , kes on Vladimir Lvovi kasuisa, ühel korral rusikaga neerude piirkonda, tekitades sel viisil S G füüsilist valu. Sel moel pani Vladimir Lvov toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ning korduvalt, so
Vladimir Lvovi süüdistatakse selles, et isikuna, keda on PPA Ida prefektuuri poolt karistatud väärteokorras
lg 1 järgi kahel korral, so 06.04.2017 (süüteo toimepanemise aeg 05.04.2017) ja 13.04.2017 (süüteo toimepanemise aeg 16.03.2017) ning kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 16.05.2017 kella 21.45 ajal, viibides xxx asuva kaupluse P müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist AS-ile P P kuuluvat kaupa, nimelt kaks purki alkohoolset jooki Gin Longdrink (0,568 l) maksumusega 1,50 eurot purk, s.o kogumaksumusega 3 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Vladimir Lvovi tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti Vladimir Lvovi süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatiliselt poevargusi ning kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 29.05.2017 kella 20.15 ajal, viibides xxx asuva kaupluse P müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist AS-ile P P kuuluva paki jäätist maksumusega 1,79 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Vladimir Lvovi tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sel moel pani Vladimir Lvov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, st
II Kohtuistung Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg-le 1 süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav Vladimir Lvov tunnistas ennast süüdi 10.05.2017 kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodis ning varguste katsete kuriteoepisoodides, 27.02.2017 kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodis tunnistas ennast süüdi osaliselt. Süüdistatav loobus taotlusest enda ülekuulamiseks kohtuistungil. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Palus kaitsjaga seotud kulud jätta riigi kanda. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3 1-17-6432 Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Vladimir Lvovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises
lg 2 p 2,3 ja § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1,2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Vladimir Lvovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 27.02.2017 kell 15.00 paiku xxx asuvas korteris – kannatanud P A ja A B Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-faktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kohus leiab, et Vladimir Lvovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud tema ütlustega (kd 1, lk 114-120), milles ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt 27.02.2017 kella 10.00 paiku helistas ta A B , nad pidid koos minema tööd otsima. Ta kohtus B ja tema elukaaslase N väljas ja nad kutsusid Lvovi enda juurde, et juua alkoholi. Nad tulid korterisse aadressil xxx. Korteris oli juba P nimeline meesterahvas. Nad hakkasid neljakesi tarvitama alkoholi. Jõid viina. Viina oli üks liiter nelja peale. Jõid umbes kaks tundi. Joomise ajal hakkasid B ja A teda solvama, nimetades teda vargaks, „balandadjoriks“,kitseks, ütlesid, et ta on hädavares. Mingil momendil B ja A mõlemad üritasid Lvovi lüüa. Nad mõlemad kordamööda tõstsid löögiks käe Lvovi näo ette, aga Lvov oli nendest kainem ja suutis kõrvale hoiduda. Kui naisterahvas oli köögis, siis B ja A jälle üritasid Lvovi lüüa ja Lvov lõi esimesena B rusikaga näkku. A astus B kaitseks välja ja jälle üritas Lvovi lüüa. Lvov hoidis eemale ja ise lõi A rusikaga näkku, sellest löögist istus A diivanile. Lvov lõi kumbagi paar korda rusikaga näkku, jalgadega Lvov A ja B ei peksnud. Kogu konflikt toimus toas. Naisterahvas käis köögist tuppa ja palus maha rahuneda. Lvov ütles talle, et ta rahustaks maha enda mehi, et Lvov niigi on rahulik. 26.07.2017 kohtuistungil tunnistas Vladimir Lvov selles kuriteoepisoodis oma süüd osaliselt. B ja Asundisid Lvovi nendega konflikti astuma. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu A B ütlused (kd 1, lk 129-134), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 27.02.2017 päevasel ajal tuli kannatanu korterisse aadressil xxx, külla Vladimir Lvov. 4 1-17-6432 Korteris olid korteri omanik A B, tema abikaasa N K, tema sõber P A. Nad hakkasid toas tarvitama alkoholi. B ja Lvov läksid koos kööki suitsetama ja mingil momendil B nimetas Lvovi „balandjeriks“ (balandjeriks nimetatakse neid, kes jagavad vanglas toitu). Lvov muutus näost, vihastas ja lõi B mitu korda rusikaga näkku. Pärast seda läks Lvov tuppa ja hakkas peksma laua taga istunud A. Mille eest, B ei tea. Lvov lõi A jalaga näkku. A jooksis toanurka ja Lvov hakkas peksma A, surudes viimast nurka. B arvab, et Lvov peksis teda jalgadega, aga seda ei mäleta. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu P A ütlused (kd 1, lk 146-151), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 27.02.2017 hommikul jõid alkoholi A B korteris aadressil xxx. Korteris olid A B, tema abikaasa N ja Vladimir Lvov. Jõid umbes 4 tundi. Pärast B ja Lvov läksid kööki. Mingi aja möödudes kuulis köögist tülitsemise hääli, aga pärast jooksis köögist välja B ja tema taga Lvov, kes peksis B rusikatega näkku. B kukkus Lvovi löökidest. A tahtis kaitsta B , kuid Lvov lülitus ümber A ja hakkas peksma A rusikatega näkku ja pähe. A vajus diivanile ja pani kaitseks käed ette. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 84105), mille kohaselt vaadeldi kahetoalist korterit nr xx majas nr xx tänaval, xx linnas. Vereplekid on avastatud köögis asuval külmiku uksel ja köögis põrandal, väikeses toas - põrandal, suures toas diivanil asuval pleedil, diivani ees põrandal, meeste teksapükside esiosal. Sündmuskohalt olid ära võetud 6 LD suitsukoni, 2 vatipulka vereprooviga, vereplekkidega teksapüksid, „Katjuša“ viina puudel. Seda, et toimus kannatanute kehaline väärkohtlemine, tõendavad ka N K ütlused (kd 1, lk 72-78), mille kohaselt 27.02.2017 kella 15.00 paiku pärast alkoholi tarvitamist läksid mehed suitsetama kööki. Mis juhtus meeste vahel, tunnistaja ei teadnud. Köögist lendas tuppa P A ja kukkus põrandale. B astus A kaitseks välja. Selle eest lõi Lvov B ja löögist lendas B välja ja kukkus toas põrandale. Köögist tuppa jooksis välja Lvov ja hakkas peksma põrandal lamavaid mehi. Peksis jalgadega ja rusikatega vastu pead ja nägu. Löögid olid tugevad. A ja B nägudest jooksis verd. Nimetatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja V K ütlused (kd 1, lk 79-83), mille kohaselt 27.02.2017 oli ta koos patrullpolitseinik A S Narva linna autopatrullis. Kella 15.20 paiku said valvelauast väljakutse Bravo prioriteediga aadressile xxx, sest avaldaja teatas, et on toimunud meeste vahel kaklus. Saabudes kohale avas ukse N K , kes seletas, et nende külaline Vladimir Lvov peksis tema elukaaslast A B ja viimase sõpra P A . Kõik korteris viibijad olid alkoholijoobe seisundis. A oli ulatuslik parema silma hematoom ja katki parem kulm. B oli lõhki üla- ja alahuuled, hematoom paremal silmal ja huultest jooksis tugevalt verd. B oli ainult teksade väel ja kogu keha oli verega koos. Tunnistaja küsis Lvovilt, mille eest ta peksis A ja B . Lvov vastas, et A ja B solvasid teda. Lvov ei eitanud, et tema tekitas meestele need kehavigastused. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 135-139), millega tuvastati A B hematoom vasaku silma all, silm paistes, ülahuul on vasakul õmmeldud, parema silma all on hematoom, ninaseljal ja ninaotsas on hematoom, samuti SA Narva Haigla 03.03.2017 tõend (kd 1, lk 140), mille alusel pöördus A B 27.02.2017 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda ja tal diagnoositi huule ja suuõõne lahtised haavad, äge intoksikatsioon, rünne kehalise vägivallaga. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 152157), millega tuvastati P A paremal silmal hematoom ja paistetus. Vasaku silma all on hematoom, ninaseljal ja vasaku silma all on kriimustus, paremal pool lõhki ülahuul, katki kulm ja laup paremalt. Süüdistatava poolt objektiivse koosseisu täitmist tõendavad ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 123-128), millega vaadeldi sündmuskohalt ära võetud kööginuga ja sinist värvi teksapükse; asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 141-145), millega vaadeldi sündmuskohalt äravõetud alkohoolse 5 1-17-6432 joogi pudelit „Katjuša“; indikaatorivahendi kasutamise protokoll (kd 1, lk 106), millega Vladimir Lvovil on tuvastatud alkoholijoove 1,21 mg/l; SA Narva Haigla tõend (kd 1, lk 122), mille alusel on Vladimir Lvov pöördunud abi saamiseks Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabineti 2011 ja 2016. Ta oli ravil psühhiaatriaosakonnas alates 13.09.2010 kuni 15.09.2010 diagnoosiga alkoholipsühhoos.
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus leiab, et tõendatud on see, et Vladimir Lvovi poolt tehtud löögi tulemusel tundsid kannatanud valu. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanute ütlustega on tõendatud see, et nad tundsid Vladimir Lvovi poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanutele valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et Vladimir Lvov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu, kuna ta lõi mitu korda A B ja P A rusikatega ja jalgadega vastu pead ning need löögid põhjustasid objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast valu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Vladimir Lvov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta tahtlikult mitu korda lõi A B ja P A ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma tegudega viimastele valu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Vladimir Lvovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 10.05.2017 kell 14.00 paiku xxx asuvas korteris – kannatanu S G 6 1-17-6432 Kohus leiab, et Vladimir Lvovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud tema ütlustega (kd 1, lk 26-31), milles ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt 10.05.2017 päeval tuli ta koju alkoholijoobes. Korteris läksid võõrasisaga tülli. Aga ta ei mäleta, miks tüli toimus. Ta ei mäleta, et peksis võõrasisa, kuid peab seda võimalikuks. Lvov usaldab võõrasisa poolt antud ütlusi. Ema oli tol ajal kodus. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu S G ütlused (kd 1, lk 1-6), mille kohaselt 10.05.2017 kannatanu ja tema abikaasa L L olid kodus. Umbes kella 14.00 paiku tuli Vladimir Lvov. Ta oli alkoholijoobes. Lvov pani mingid asjad ära, hakkas emaga rääkima, kes hakkas Lvovile ette heitma seda, et ta juba mitu kuud tarvitab alkoholi. Lvovile need etteheited ei meeldinud ja ta hakkas karjuma ema peale, tema käitumine muutus agressiivseks, kuid ema ta ei puutunud. G esitas samuti pretensioone Lvovile, et ta lõpetaks oma tegevuse ja rahuneks maha. Pärast seda lülitus Lvov ümber kannatanu peale, hakkas karjuma ja kannatanule erinevaid solvanguid ja ähvardusi ütlema. Kannatanu läks vannituppa. Pestes ta tundis, et vannituppa sisenes Lvov, kes lõi kannatanut tagant rusikaga neerude piirkonda. Kannatanu tundis füüsilist valu, seda enam, et eelmisel päeval võeti kannatanul ära operatsioonijärgsed õmblused. Pärast seda keeras kannatanu ringi ja nad haarasid Lvoviga teineteist kätega kinni ja hakkasid nagu maadlema, kuid ei löönud. L L ähvardas kutsuda välja politsei ja alles pärast seda lasi Lvov kannatanu lahti. L helistas politseisse. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja L L ütlused (kd 1, lk 7-12), mille kohaselt elab oma endise abikaasa S G. Alates kuuendast eluaastast kasvatas G tunnistaja poega Vladimir Lvovi. G on haige. 2017. aasta mai alguses tehti G songa eemaldamise operatsioon. Vladimir Lvov teab G haigusest. Lvov on krooniline alkohoolik. Kui ta joob, muutub ta agressiivseks. 10.05.2017 kella 14.00 paiku tuli Lvov koju. Ta oli purjus. Lvov hakkas riidlema. G tuli koridori ja küsis Lvovi käest, miks ta karjub. Lvov vastas, et teeb mida tahab. G rääkis, et ta ei anna rahu. Tunnistaja istus sel ajal toas arvuti taga. Pärast kuulis tunnistaja koridoris toimuvat rüselust, karjumist. Karjusid nii G kui ka Lvov. Kui tunnistaja tuli koridori, nägi, et G hoiab Lvovi kinni, et ta ei vehiks kätega. Varem oli G klassikalise maadluse treener. G sõnadest tunnistaja teab, et Lvov lõi G rusikaga vastu selga, millega tekitas tugevat füüsilist valu. Pärast olid G kaua valud.
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus leiab, et tõendatud on see, et Vladimir Lvovi poolt tehtud löögi tulemusel tundis kannatanu S G valu. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku 7 1-17-6432 alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis Vladimir Lvovi poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vladimir Lvov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu, kuna ta lõi ühel korral kasuisa S G rusikaga neerude piirkonda ning see löök oli valuline. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Vladimir Lvov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta tahtlikult lõi S G ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga viimasele valu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Varguse toimepanemine 16.05.2017 kella 21.45 paiku kaupluse „P“ müügisaalist Kohus leiab, et Vladimir Lvovi poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (kd 1, lk 26-31), mille kohaselt 16.05.2017 õhtul tuli koos A nimelise tuttavaga kauplusse P viina järele. Lvov võttis kaupluses peale viina veel 2 purki džinni. Pani džinni jope taskusse. Kassas maksis viina eest ära. Miks ta ei maksnud džinni eest, ei suuda seletada, oli purjus, kuigi raha Lvovil oli. Kui ta väljus kassaliini taha, pidas teda turvatöötaja kinni. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja I E ütlused (kd 1, lk 15-20), mille kohaselt 16.05.2017 kell 21.45 viibis kaupluses P , xxx, kus töötab turvatöötajana. Tegeles kaupluse müügisaali videojälgimisega. Ta nägi, kuidas ilmselgelt purjus mees võttis letilt pudeli viina, ka kaks purki džinni, mida ta kohe peitis oma jope alla. Väljudes müügisaalist maksis see mees kassas viina eest ära ja viis kassaliini taha välja kaks purki džinni nende eest maksmata. Mees oli kinni peetud. Varastatud džinni maksumus on 3 eurot. Varastatud kaup on rikkumata ja on tagastatud kauplusesse. Kinnipeetavaks osutus Vladimir Lvov. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas P P AS avaldus nr 533 varguse toimepanemise kohta. Avalduse kohaselt palutakse võtta vastusele 16.05.2017 kella 21.45 paiku kaupluses N P aadressil xxx, õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati P P AS kuuluvat maksmata kaupa 3 euro väärtuses. Kauplusest varastati 2 purki džinni „Cin Long drink“. Kaup on tagastatud kauplusele. (kd 1, lk 21). Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Asi tähendab liikuvat vara ehk vallasasja. Vallasasja võib füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vladimir Lvov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis kauplusest 2 purki džinni, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse. Aga ta ei saanud oma tegu lõpule viia temast sõltumatul põhjusel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. 8 1-17-6432 Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vladimir Lvov pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Vladimir Lvov oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, tahtis seda omastada ning tegi seda. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Varguse toimepanemine 29.05.2017 kella 20.15 paiku kaupluse „P“ müügisaalist Kohus leiab, et Vladimir Lvovi poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (kd 1, lk 55-60), mille kohaselt 29.05.2017 kella 20.00 paiku läks ta üksinda kauplusesse P . Tahtis toime panna pisivargust, et ööbida kambris, kuna ema ei lase teda koju. Ta oli alkoholijoobes. Kauplusest tahtis osta veepudelit ja võtta jäätist, kuid selle eest maksta ta ei kavatsenud. Ta läks kassa juurde, tasus vee eest, peale seda läks kassajoone taha, kus turvatöötaja pidas teda kinni. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja I F ütlused (kd 1, lk 41-43), mille kohaselt 29.05.2017 oli ta oma töökohal kaupluses P asukohaga xxx, müügisaali valvamisel. Turvakaameratest märkas noormeest kahtlase käitumisega. Noormees läks müügisaali kell 20.05 ning käis mööda müügisaali, võttis veepudeli. Seejärel läks jäätisekülmiku juurde. Võttis külmikust topsijäätise „Jäätis vanilli“ maksumusega 1,79 eurot ja pani selle oma jope alla. Seejärel ta läks kassajoone juurde. Tahtis maksta veepudeli eest, kuid tal ei jätkunud raha. Ta jättis selle kassale. Kui noormees läks juba kassajoone taha, siis tal kukkus jope alt välja topsijäätis. Noormees tõstis selle üles, viskas kõrvale ja läks kaupluse väljapääsu poole, kus ta kinni peeti. Kaup ei olnud rikutud. Kaup tagastati müügisaali. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas P P AS avaldus nr 538 varguse toimepanemise kohta. Avalduse kohaselt palutakse võtta vastusele 29.05.2017 kella 20.15 paiku kaupluses N P aadressil xxx, õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati P P AS kuuluvat maksmata kaupa 1,79 euro väärtuses. Kauplusest varastati 1 jäätis „Vanilli jäätis“. Kaup on tagastatud kauplusele. (kd 1, lk 34). 29.05.2017 varguse toimepanemist kinnitab ka asitõendi – CD-plaat - vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 1, lk 181-188). Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Asi tähendab liikuvat vara ehk vallasasja. Vallasasja võib füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vladimir Lvov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis kauplusest jäätise, mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse. Aga ta ei saanud oma tegu lõpule viia temast sõltumatul põhjusel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. 9 1-17-6432 Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vladimir Lvov pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Vladimir Lvov oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, tahtis seda omastada ning tegi seda. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Vladimir Lvovi poolt toime pandud kuritegude kvalifikatsioon Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu S G , süüdistatava kui ka tunnistaja L L ütlustega, millistest nähtub, et S G on Vladimir Lvovi kasuisa; p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata sellest, kas selle eest on karistatud või mitte. Vladimir Lvovi süüdistatakse väärkohtlemise kahes episoodis. Teda on varem kriminaalkorras karistatud 02.05.2014 Viru Maakohtu poolt
järgi ning talle mõisteti karistus
Seega tuleb Vladimir Lvovi poolt toime pandud kehalised väärkohtlemised kvalfitseerida
Varguse kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 9 eeldab seda, et see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, st et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – nt hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikas, või sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Vladimir Lvovi on Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt karistatud väärteokorras
lg 1 järgi kahel korral, so 06.04.2017 (süüteo toimepanemise aeg on 05.04.2017) ja 13.04.2017 (süüteo toimepanemise aeg on 16.03.2017). Teda süüdistatakse varguste toimepanemises, mis leidsid aset 16.05.2017 ja 29.05.2017. Seega Vladimir Lvovi poolt toimepandud vargused leidsid aset ajavahemikul alates 16.03.2017 kuni 29.05.2017 ehk 3 kuu jooksul. Arvestades, et süüdistatava poolt toimepandud varavastased teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning tehiolud on sarnased, siis on põhjust öelda, et Vladimir Lvovi on varavastaseid õigusrikkumisi toime pannud süstemaatiliselt. Vladimir Lvov ei saanud varguseid lõpule viia temast sõltumatutel põhjustel. Seega tuleb Vladimir Lvovi poolt toime pandud kuriteod kvalfitseerida
IV Kohtu seisukoht karistuse osas 10 1-17-6432
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes Vladimir Lvovi tegevuses ei esine,
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Vladimir Lvov on varasemalt 5-l korral kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistus. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, so rahaline karistus, mida on võimalik mõista
lg 2 p 2,3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna tegemist on nelja kuriteoepisoodidega, süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Vladimir Lvovi on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega kohus leiab, et antud juhul rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam samalaadseid kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkaks seaduskuulekat elu. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis ka kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteod.
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades süüdistatava süü suurust, toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid, süü ülestunnistamist ning seda, et Lvovi poolt kasutatud vägivald ei olnud kannatanute elule või tervisele ohtlik, peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vladimir Lvovi tuleb karistada vangistusega 6 kuud.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades süüdistatava süü suurust, toimepandud varguste tehiolusid, süü ülestunnistamist ning kuritegudega tekitatud kahju puudumist, peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vladimir Lvovi tuleb karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 6 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 11 1-17-6432 Vladimir Lvovi vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2017 kuni 01.03.2017, so 3 päeva, karistusaja hulka ja mõista Vladimir Lvovile lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada Vladimir Lvovi kinnipidamisest VTMS § 44 lg 1 alusel, so alates 29.05.
lg 2 p 9 – § 25 lg-te 1 ja 2 järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsioonist välja viide
lõikele 1; 2) muuta kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sõnastust, asendades kohtuotsuse resolutiivosas sõnad „Mõista Vladimir Lvovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja 44 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning kaitsja Deniss Matvejevi poolt 26.07.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot. Määrata, et Vladimir Lvovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.“ järgmiste sõnadega: „Mõista Vladimir Lvovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 705 (seitsesada viis) eurot sundraha ja 805 (kaheksasada viis) eurot 44 senti muu menetluskulu katteks. Need summad tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.“; 3) muuta tõkendi küsimuse lahendamisel tehtud maakohtu otsustuse sõnastust, asendades kohtuotsuse resolutiivosas sõnad: „Vladimir Lvovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või karistuse ära kandmist.“ järgmiste sõnadega „Jätta Vladimir Lvov vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Vladimir Lvovi vangistuse tähtaeg, s.o 25. septembrini 2017.“ 2. Apellatsioon jätta rahuldamata. Viru MK 26.07.2017 kohtuotsus nr 1-17-6432 jõustus 17.10.2017 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.