← Eesti

2-16-7105/149

Obsah (7)§ 179§ 563§ 657§ 654§ 171§ 172§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-7105 Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi XX av

§ 179lg 5).

Tasumisega viivitamise korral tuleb YY-l tasuda alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisele järgnevast 16.-ndast päevast kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

  1. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu) ning Advokatuurile. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
  2. 07.04.2017 esitas XX (ema) avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Harju Maakohtu 07.11.2016 (taotluses ekslikult 16.05.2016) kohtumäärusega määratud suhtlemiskorra täitmise peatamiseks käesoleva menetluse ajaks ning ajutise suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
  3. Avalduse kohaselt määras Harju Maakohus 07.11.2016 määrusega kindlaks isa ja laste suhtluskorra. Määruse kohaselt kohtuvad lapsed isaga kaks korda nädalas PõhjaTallinna Sotsiaalhoolekande osakonnas lastekaitse talituses lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Määrus jõustus 31.01.
  4. Laste isa ei pidanud määratud suhtluskorrast kinni ning oli kuni käesoleva avalduse esitamiseni lastega kohtumisele ilmunud vaid ühel korral. Puudutatud isikute I ja II seisukoht
  5. Laste esindaja pooldas XX lepitusmenetluse avaldust osaliselt ja leidis, et kui lepitusmenetlus tunnistatakse ebaõnnestunuks, tuleb suhtlemiskorda muuta viisil, et laste ja isa kohtumised toimuvad Audru Vallavalitsuses üle nädala neljapäeviti, alates kell 15.00 ja kestavad kaks tundi.
  6. Esindaja kohtus lastega 14.04.
  7. Vestluse käigus avaldasid lapsed, et neil on isaga hea läbisaamine. Lastel on omavahel hea läbisaamine ja nad mängivad hea meelega teineteisega. CC avaldas, et tema läheb kolme nädala pärast isa juurde elama, ZZ ütles, et tema ei taha isa juurde elama minna.
  8. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et kontrollitud keskkonnas kohtumised on laste huvides ja tagavad laste turvatunde ning välistavad võimaluse, et laste isa viib lapsed õigusvastaselt endaga kaasa. Kaks tundi nädalas on piisav aeg, et tagada laste ja isa suhete säilimine ja omavaheline kontakt. Esindaja oli seisukohal, et põhjendatud oli kahe korra asemel kokkusaamine harvemini, sest suure vahemaa tõttu on kahel korras nädalas laste isa lastega kokkusaamine tegelikkuses vähetõenäoline.
  9. Telefoni teel laste ja isa vaheline suhtlus oleks võimalik vaid nii, et laste ema kuulab kõne ja salvestab seda ning katkestab kõne, kui esitatakse halvustavaid märkusi pereliikmete aadressil. 2

(10)Puudutatud isiku III seisukoht
  1. YY nõustus lepitusmenetluse läbiviimisega, kuid ei nõustunud XX poolt väljatoodud lepitusmenetluse algatamise alustega.
  2. Avaldaja esitas kohtule eksitavat informatsiooni, nagu ei sooviks laste isa lastega kohtuda ning tema süül on ära jäänud mitmed kohtumised. Laste isale heideti ette, et ta rikkus suhtluskorda korduvalt enne 01.03.
  3. YY selgitas, et ta ei saanud sel perioodil suhtluskorda rikkuda, kuna poeg elas sel ajal isaga koos. Seega kohtus isa pojaga iga päev. Tütart ei toonud ema kohtumistele.
  4. Pärast 01.03.2017 ei saanud YY lastega kohtuda, kuna XX jättis kohtumisi ära. PõhjaTallinna Valitsuse lastekaitse talituse töötaja saatis YY-le e-kirja, milles teatas, et 09.03.2017 kohtumine jääb ära ühe lapse haigestumise tõttu ning linnaosa valitsus annab teda, kui tekib võimalus kohtumine lastega läbi viia. Teadet kohtumise kohta ei tulnud.
  5. 06.04.2017 toimunud kohtumisel ei leidnud aset korrarikkumisi ega lapsi kahjustavat tegevust. YY ei soovinud lapsi kohtumise ajal „ära röövida“ ja lapsed ei saanud isaga kohtudes haiget, vastasel juhul ei oleks lapsed avaldanud oma esindajale Andres Lusmägile, et nad hea meelega kohtuvad isaga. Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht
  6. Põhja-Tallinna Valitsus leidis, et avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks oli põhjendatud. Laste isa on käitunud vastutustundetult, eirates Harju Maakohtu kohtumäärusi, laste isaga on keeruline, kohati võimatu koostööd teha. Selle tõttu peaksid kohtumised ka edaspidi toimuma kontrollitud keskkonnas. Lapsed avaldasid soovi oma isaga kohtuda. Toimunud kohtumistel oli näha, et lastel oli hea meel isaga kokku saada ja nad olid kurvad, kui isa kohtumistele ei tulnud. Lastega kohtumise ajal oli YY provotseeriv ja agressiivne ning püüdis pidevalt halvustada laste ema ja tema elukaaslast.
  7. Arvestades laste elukoha muutumist ei ole edaspidi laste huvides korraldada laste ja isa kohtumisi Tallinnas. Kuna laste isal on majanduslikult raske käia Audru vallas lastega kohtumas, võiks osad suhtluskorrad asendada suhtlusega Skype vahendusel. 16.05.2017 seisukohas märkis eestkosteasutus, et isa ja laste suhtlemine telefoni teel ei ole põhjendatud, kuni laste isa oma sõnakasutust ei korrigeeri ja jätkab laste traumeerimist, rääkides neile ema kohta inetusi. Audru Vallavalitsuse seisukoht
  8. Kuna avaldaja ja laste uus elukoht on Audru vallas, peaks isa ja laste kohtumise aega ning kohta muutma. Kohtumised võiksid toimuda kaks korda kuus kokkulepitud kindlal nädalapäeval kuni kaks tundi Audru Vallavalitsuse ruumides sotsiaaltöötaja juuresolekul. Audru vald on valmis korraldama laste ja nende isa kohtumisi vallavalitsuse ruumides sotsiaaltöötaja juuresolekul. 16.05.2017 seisukohas märkis eestkosteasutus, et isa ja laste suhtlemine telefoni teel ei ole põhjendatud, kuna ei ole laste huvides. Äärmisel juhul pidas eestkosteasutus telefonivestlust võimalikuks juhul, kui laste emal on õigus kõne lõpetada kohe, kui isa solvab laste ema või teisi pereliikmeid. Menetlus maakohtus enne vaidlustatud määruse tegemist
  9. Harju Maakohus määras menetluse ajaks ajutise suhtluskorra isa ja laste vahel 20.04.2017 määrusega. Määrus jõustus 09.05.
  11. 20.04.2017 algatas maakohus XX avalduse alusel lepitusmenetluse. 3
(10)Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 16. 26.05.2017 määrusega tunnistas Harju Maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis 07.11.2016 määrusega kehtestatud ZZ ja CC ning YY suhtlemiskorda, määrates, et isa kohtub lastega Audru Vallavalitsuse ruumides üle nädala neljapäeviti lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötaja juuresolekul, kohtumine algab kell 16.00 ja kestab 1,5 tundi. Maakohus keelas YY-l halvustada laste ema XX ja teisi laste perekonna liikmeid. 17.

§ 563

lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kasvõi üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

  1. Kuivõrd vanemad ei olnud nõus laskma end nõustada perenõustajal, tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et laste elukoht muutus. Laste ema ja lapsed kolisid elama Audru valda alates aprillist 2017 (II kd, lk 128). Seega esines alus muuta Harju Maakohtu 07.11.2016 määrusega kehtestatud isa ja laste suhtluskorda.
  2. Kuna alates aprillist 2017 on avaldaja ning alaealiste laste elukoht Audru vallas Pärnumaal, oli maakohus seisukohal, et eelkõige laste huvides on Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtumäärusega kindlaksmääratud isa ning laste suhtlemiskorra muutmine. Arvestades laste elukoha kaugust Tallinnast, ei ole laste huvides kohtumiste toimumine Tallinna Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituses iga nädala teisipäeval ja neljapäeval alates kella 16.00, nagu seda nägi ette 07.11.2016 kohtumäärus.
  3. Maakohus nõustus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, et laste huvides on see, kui lapsed saaksid lahus elava vanemaga kohtuda selleks vaeva nägemata. Kohtumised laste ning lahus elava vanemaga peaksid toimuma laste elukoha lähedal ning nende elukorraldusest lähtuvalt selliselt, et see ei tekitaks lastele kohustust iga nädal sõita Audru vallast Tallinnasse ega seaks ohtu nende päevarežiimi normaalset toimimist. Arvestada tuleb asjaoluga, et üks lastest täidab koolikohustust ning teine laps käib lasteaias, mistõttu võib iganädalane sõit Pärnust Tallinnasse ja tagasi muutuda lastele kurnavaks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud maakohus laste isa seisukohaga, et laste ema peaks lapsed isaga kohtumisteks tooma Tallinnasse.
  4. Maakohus ei nõustunud YY arvamusega, et kohtumised lastega võiksid toimunda Pärnus kontrollimata keskkonnas, näiteks mängutoas. Tsiviilasja tuvastatud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud, et lapsed ja nende isa kohtuvad ainult kontrollitud keskkonnas lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Laste isa ei põhistanud, kuidas kohtumisi lastega oleks võimalik korraldada Pärnus kontrollitud keskkonnas.
  5. Laste isa ei ole vabatahtlikult täitnud 03.08.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-16-11361, millega teda kohustati CC emale välja andma. CC anti emale üle kohtutäituri abil alles 01.03.
  6. Põhja-Tallinna Valitsuse 10.04.2017 seisukohast nähtub, et laste isa avaldas soovi viia lapsed endaga kaasa ka 06.04.2017 kohtumisel lastega, mis toimus omavalitsuse ruumides.
  7. Põhjendamatu on isa väide, et Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitse töötajad on meelestatud isa vastu. Lastekaitse töötajad on käesolevas vaidluses erapooletud kolmandad isikud, kelle arvamust võib usaldada. Kui isa ja laste kohtumised toimuvad kontrollimata keskkonnas esineb endiselt oht, et isa võib lapsed endaga kaasa viia või lapsed enda juures õigustamatult kinni pidada vaatamata sellele, et laste emal on 4

(10)ainuhooldusõigus laste elukoha valiku üle (I kd, lk 7–13, lk 16–22). Eeltoodu tõttu ei nõustunud maakohus isa arvamusega, et kohtumised lastega võiksid toimuda selliselt, et isa võtab lapsed enda juurde igal teisel nädalavahetusel.
  1. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lastega isiklikult ning lastega koos elav vanem peab tegema endast kõik oleneva, et lastel siiski säiliks kontakt ka teise vanemaga. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et lapsed soovivad isaga suhelda ja laste ema toetab isa ja laste suhtlemist. Lastele ja nende isale tagada võimalus kohtuda üle nädala neljapäeviti kuni 1,5 tundi kontrollitud keskkonnas lastekaitsespetsilisti või sotsiaaltöötaja juuresolekul Audru Vallavalitsuse ruumides. Harvem toimuvate kohtumiste võimaldamine ei pruugi tagada laste ning isa suhete säilimist ning omavahelist kontakti. Maakohus kogus tõendi ja tuvastas, et Audrusse jõuab Pärnu kaudu ning Tallinna - Pärnu vahet ja Pärnu - Audru vahet käivad bussid regulaarselt (III kd, lk 48–49), mis võimaldab isal jõuda lastega kohtumisele Audrusse tähtaegselt.
  2. Laste isa soovis suhelda lastega telefoni teel igal õhtul, vahemikus kell 18.00 kuni 21.
  3. Isa ja laste suhtlemist telefoni teel arutati 10.05.2017 kohtuistungil. Maakohus leidis, et laste ema ja teiste laste pereliikmete kohta halvustavate märkuste tegemine on lapsi vaimselt kahjustav tegevus. Seega ei ole põhjendatud määrata kindlaks isa ning laste suhtlemist telefoni teel. Maakohus ei pidanud võimalikuks määrata isa ja laste suhtlemist telefoni teel ka selliselt, et emal oleks võimalik kuulata isa ja laste vestlust eesmärgil katkestada kõne, kui isa teeb laste ema või teiste laste pereliikmete kohta halvustavaid märkusi. Laste isa ja laste kõnede kuulamine kolmanda isiku poolt riivaksid isa põhiseaduslikku õigust sõnumisaladusele. Maakohus nõustus PõhjaTallinna Valitsuse arvamusega, et telefoniga suhtlemisel on peaaegu võimatu ära hoida lastele vaimse tervisekahjustuse tekitamist, kuna kõne saab lõpetada alles peale lastele kahju tekitamist. Kuigi laste ema ei ole otseselt vastu isa ning laste suhtlemisele telefoni teel, tuleb arvestada asjaoluga, et laste huvides on isaga suhtlemine ainult kontrollitud keskkonnas ning arvestades vanematevahelisi pingelisi ja konfliktseid suhteid, ei ole telefoni teel suhtlemisel võimalik tagada lastele sõbraliku, eakohase ja lastega koos olevate pereliikmete mittehalvustavate telefonikõnede toimumist.
  4. Laste ema ja teiste laste pereliikmete kohta halvustavate märkuste tegemine isa poolt on lapsi vaimselt kahjustav tegevus ja selliselt käitudes ohustab isa laste heaolu. Maakohus tegi PKS § 134 lg 1 esimese lause alusel laste isale ettekirjutuse mitte halvustada lastega suhtlemisel laste ema ega teisi laste perekonna liikmed ja juhtis isa tähelepanu sellele, et kui isa ohustab ka edaspidi laste heaolu (nt halvustades laste ema) võib see põhjustada vajaduse piirata isa õigust suhelda lastega või peatada isa lastega suhtlusõiguse teostamine. Määruskaebus ja selle põhjendused
  5. 13.06.2017 esitas YY määruskaebuse, milles palub tühistada 26.05.2017 Harju Maakohtu määruse osas, millega maakohus määras uue suhtluskorra ja keelas YY-l laste ema XX ja laste teisi perekonnaliikmeid halvustada.
  6. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumääruse punktid 2 ja 3 tuleb tühistada, sest need ei ole piisavalt motiveeritud ja maakohus on määruse tegemisel aluseks võtnud vaid kohaliku omavalitsuse seisukoha. Määruse tekstist ei ole võimalik aru saada, miks ei ole maakohus pidanud vajalikuks arvesse võtta lapsi esindava vandeadvokaat A. Lusmägi seisukohta ning miks on täielikult arvestamata jäetud YY seisukohad. Maakohus kehtestas suhtluskorra, jättes kontrollimata, kas suhtlemiskord on reaalselt täidetav.
  7. Kohtumääruse punkt 2 ei ole reaalselt täidetav – laste ja isa kohtumine on määratud keset töönädalat Audru valda, kuhu laste isal ei ole võimalik kohtumääruses nimetatud 5
(10)ajal lastega kohtuma jõuda. Avaldaja ei ole tõendatud asjaolu, et laste ja laste ema elukoht oleks üldse muutunud ja asuks Audru vallas. YY-le teadaolevalt ei ole XX Audru valda kolinud. Kolimise kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks ka ise tõendeid koguda, et välja selgitada laste ja XX tegelik elukoht. Väited, et lapsed käivad Audru vallas koolis ja lasteaias ei ole tõendamist leidnud. Võimalik ei ole vaid oletuste pinnalt muuta kehtivat suhtluskorda. Audru Vallavalitsus on kohtule esitatud seisukohas väljendanud tingimuslikult oma nõusolekut kohtumisi korraldada.
  1. Maakohus on tähelepanuta jätnud laste esindaja vandeadvokaat A. Lusmägi seisukoha ja pole pidanud vajalikuks selgitada, millest lähtuvalt on laste esindaja seisukoht kohtu silmis ebausaldusväärsem kui kohaliku omavalitsuse seisukoht. Laste esindaja ei ole lastega kohtudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võiks tingida laste isaga kohtumise piiramist või et laste kohtumine isaga oleks olnud lapsi kahjustav. Oluline on seejuures asjaolu, et laste esindaja kohtumine lastega leidis aset 14.04.2017.a, kohaliku omavalitsuse poolt kirjeldatav kohtumine aga 06.04.
  2. Kohtumäärusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvesse võtmata laste esindaja seisukohad ja rajanud oma otsuse vaid ühe osapoole – kohaliku omavalitsuse – seisukohale. Siin esineb oluline vastuolu – ajaliselt hilisemal kohtumisel ei ole lapsed advokaadile rääkinud mitte ühestki ebameeldivast seigast seoses isaga kohtumisega. See aga lükkab ümber kohaliku omavalitsuse seisukohas esitatud väited.
  3. Kuigi üldjuhul võib eeldada, et kohaliku omavalitsuse arvamus on erapooletu ning objektiivne, siis antud juhul see eeldus paraku ei kehti. Laste isa ja kohaliku omavalitsuse töötaja PT (kes on ka omavalitsuse seisukoha autor) vahel on tekkinud konflikt ja seega ei ole kohaliku omavalitsisuse seisukohad antud vaidluses erapooletud. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ja on eelistanud ühe menetlusosalise seisukohti teistele.
  4. Maakohus ei ole oma määruses välja toonud ühtegi asjaolu, mis ei oleks kohtule teada olnud juba 07.11.2016 suhtluskorra kehtestamise ajal ja mis tingiks suhtluskorra muutmist.
  5. Kohtumäärus ei ole oma sisult loogiline ja järeldustes jälgitav. Eelmise suhtluskorraga toimusid kohtumised laste ja isa vahel 2 korda nädalas 1,5 tundi korraga. Uue määruse kohaselt on kordade arv 1 ja kohtumiste pikkus 1,5 tundi. Kui varasemalt toimusid kohtumised iga nädal, siis nüüd otsustas maakohus, et kohtumised toimuvad üle nädala. Seega on isal võimalik lastega kohtuda märkimisväärselt vähem ja on otsene oht, et laste ja laste isa omavaheline hea side ja kontakt kaob. Määrusest ei selgu, mille poolest peaks selline suhtluskord olema rohkem laste huve arvestav kui eelmine ja miks on laste huvides näha oma isa 4 korda vähem. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on laste huve arvestav suhtluskorra muutmine selliseks, et lastel sisuliselt puudub võimalus isaga kohtuda.
  6. Maakohus on jätnud arvesse võtmata YY selgitused selle kohta, et kohtumised Audru vallas ei saa tööpäeviti aset leida, kuna valdav enamus tööandjatest ei ole nõus palkama tööle isikut, kes ei saa tööl käia igal teisel neljapäeval.
  7. Maakohus leidis määruse punktis 9, et „kohus on kogunud tõendi ja on tuvastanud, et Audrusse saab jõuda Pärnu kaudu ning Tallinna ja Pärnu vahet ning Pärnu ja Audru vahet käivad bussid regulaarselt (III kd, lk 48 – 49), mis võimaldab isal jõuda lastega kohtumisele Audrusse tähtaegselt.“ Maakohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et laste isa peaks eeldatavalt jõudma sama päeva jooksul ka Audrust tagasi Tallinnasse, et olla järgmise päeva hommikul tööl. Samuti ei ole maakohus veenvalt põhjendanud, miks ei ole kohus arvesse võtnud YY poolt esitatud tõendit selle kohta, et Tallinnast Audrusse ei ole võimalik neljapäeviti mõistlikke pingutusi tehes jõuda ning et Tallinnast 6
(10)Audrusse ei ole ühistransporti kasutades võimalik neljapäeviti reaalselt õigeks ajaks jõuda.
  1. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et laste ema XX ei luba isal lastega suhelda ka mobiiltelefoni kasutades. Maakohus asus määruse punktis 10 seisukohale, et laste isa ja laste kõnede kuulamine kolmanda isiku poolt riivaks isa põhiseaduslikku õigust sõnumisaladusele. Samas on maakohus eelpool viidatud sõnumisaladuse rikkumisele põhinevatel tõenditel kujundanud oma seisukoha. Ebaseaduslikult kogutud tõendit aga kohus oma seisukoha kujundamisel arvestada ei tohi.
  2. Maakohus on määruse punktis 10 selgitanud, miks ei ole telefoni teel suhtlemisel võimalik tagada lastele sõbraliku, eakohase ja lastega koos elavate pereliikmete mittehalvustavate telefonikõnede toimumist. Oma järelduse on jätnud maakohus aga põhjendamata, samuti ei toeta seisukohta ükski seaduses lubatav tõend. Maakohus ei põhjendanud, millistest motiividest lähtudes on ta asunud seisukohale, et lastest eemal asuv isa ei võiks lastega iga päev õhtuti kindlaksmääratud kellaaegadel suhelda telefoni teel sellisel moel, et oleks tagatud telefonikõnede privaatsus. Vastused määruskaebusele
  3. Avaldaja ei nõustu määruskaebusega ja leiab, et Harju Maakohus tegi 26.05.2017 lahendi kõikide osapoolte argumente kaaludes.
  4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on õige selles toodud põhjendustel ja seda ei pea muutma. Esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
  5. Audru Vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

§ 654lg-s 6 sätestatu kohaselt neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 43. Kuna vanemad ei saavutanud suhtlemise korraldamises kokkulepet ja YY ei täitnud varem kohtu poolt määratud suhtlemiskorda, siis on maakohus põhjendatult tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määranud isale laste suhtlemiseks uue suhtlemiskorra (

§ 563lg 7 p 2).

  1. PKS § 143 lg 1 sätestab lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga. Sama sätte alusel on vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 kohaselt lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vanemate vahel on suhtlemiskorra osas vaidlus.
  2. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on tähelepanuta jätnud laste esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ja eestkosteasutuste seisukohad. Maakohus on määruses märkinud, et nõustub laste esindaja seisukohaga (26.05.2017 määruse p 7 kolmas lõik), et lapsed peaksid saama kohtuda lahuselava vanemaga selleks vaeva nägemata. Laste esindaja on oma seisukohtades korduvalt rõhutanud, et laste ja isa kohtumised peaksid toimuma kontrollitud keskkonnas, et tagada laste 7

(10)turvatunne ja välistada võimalus, et laste isa viib lapsed endaga kaasa. Audru Vallavalitsus on valmis korraldama kohtumisi vallamaja ruumides sotsiaaltöötaja juuresolekul, mis on vastavuses laste esindaja arvamusega ja elukohajärgse omavalitsuse seisukohtadega.
  1. Vastuseks määruskaebuse esitaja poolt rõhutatule, et laste esindaja kohtus lastega hiljem, kui Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna lastekaitse talituse spetsialist ning seetõttu tuleks arvestada laste esindaja seisukohta, selgitab kolleegium, et laste esindaja on edasi andnud laste arvamuse, kas nad tahaksid isaga suhelda. Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna lastekaitse spetsialist kirjeldas 06.04.2017 aset leidnud kohtumist. Olemuselt on tegemist erinevate sündmuste kirjeldustega ning selle tõttu on ka hinnangud erinevad. Üldjuhul lapsed ei taju ohtu oma turvalisusele neile lähedaste isikute poolt ja lapsed ei peagi mõtlema sellele, kas tema vanema käitumine on kooskõlas seaduse või kohtumäärusega. Seevastu lastekaitse spetsialist oskab sellistele asjaoludele tähelepanu pöörata. Lapsed ei pea andma hinnangut oma vanema käitumisele, kuid eestkosteasutus peab seda tegema. Lastega seotud vaidlustes ongi oluline saada teada nii laste arvamus kui ka eestkosteasutuse arvamus, et neid koos hinnates saaks teha laste huvisid arvestava lahendi. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määruses on kõigi menetlusosaliste seisukohtadega arvestatud.
  2. PKS § 123 lg 2 alusel muudab kohus varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Laste ema teavitas 24.04.2017, et tema ja laste elukoht muutub ja uus elukoht on Pärnumaal Audru vallas. Sellest tulenevalt esines laste heaolu püsivalt mõjutav asjaolu, mille alusel tuli muuta 07.11.2016 määratud suhtluskorda.
  3. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei selgitanud välja, kas laste ja XX elukoht on reaalselt muutunud ja kas menetlusse tuleks kaasata Audru Vallavalitsus. Audru Vallavalitsuse 09.05.2017 esitatud seisukohas avaldab Audru Vallavalitsus, et neile teadaolevalt elab XX koos lastega Audru vallas alates 28.04.
  4. Usutav ei ole, et vallavalitsus, kelle territooriumil lapsed ei ela, oleks nõus oma vallavalitsuse ruumides ja sotsiaaltöötaja juuresolekul isa ja laste kohtumisi korraldama. Lisaks on laste ema kinnitanud, et lapsed käivad Audru vallas koolis ja lasteaias. Seega ei ole alust kahelda, et XX koos lastega on tõepoolest asunud elama Audru valda.
  5. Määruskaebuses leidis YY, et laste huvides ei ole isaga vähem kohtuda, kui 07.11.2016 määratud suhtluskorra alusel. Kolleegium selgitab, et laste huvides ei olegi isaga vähem suhelda, kuid laste huvides on see, et kokkulepitud ajal nad tegelikult ka isaga kohtuksid. Maakohtu 07.11.2016 määrus jõustus 31.01.2017 ja kuni lepitusmenetluse avalduse esitamiseni 07.04.2017 oli laste isa käinud lastega kokkusaamisel vaid ühel korral. YY väide, et ta ei läinud lastega kokkulepitud kohtumistele, kuna poeg elas tema juures, on vaid ettekääne, kuna YY-l on ka tütar, kellega kohtumääruses kindlaks määratud korras kohtuda. Laste huvides on kohtuda oma isaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Arvestades isa eelnevat suhtlemistihedust lastega, ja asjaolu, et lapsed elavad nüüd Audru vallas, on suure vahemaa tõttu tihedamini kui kord üle nädala kokkusaamiste korraldamine keeruline.
  6. Asjakohane ei ole määruskaebuse väide, et kohtumised Audru vallas ei saa tööpäeviti toimuda, kuna valdav enamus tööandjaid ei ole nõus palkama tööle isikut, kes ei saa tööl käia igal teisel neljapäeval. Kohtuistungil avaldas YY soovi kohtuda lastega Pärnu linnas kontrollimata keskkonnas, näiteks mängutoas. Kolleegium on seisukohal, et kui YY saab töö juurest vaba päeva, et kohtuda lastega Pärnus mängutoas, saab ta töö juurest ka vaba päeva, et kohtuda lastega Audru vallamajas. 03.05.2017 maakohtule saadetud e-kirjas on kaebuse esitaja märkinud, et Pärnu ja Audru vaheline 8
(10)vahemaa on tühine, võrreldes Tallinna ja Pärnu vahelise vahemaaga. Seega ei ole isa jaoks ebamõistlikult suur pingutus Audrusse kohtumisele sõita. Lisaks ei ole YY menetluse jooksul kordagi põhjendanud, miks tal ei ole võimalik neljapäeviti Audrus käia. Määruskaebuses on üldiselt väidetud, et enamus tööandjad ei soovi, et nende töötajad üle ühe neljapäeva töölt puuduvad, kuid ei ole välja toodud, et see käiks ka YY ja tema tööandja kohta.
  1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Tallinnast Audrusse saab jõuda mõistlike pingutustega ning õigel ajal kohtumisele jõuda. Kuna lapsed elavad Audru vallas ja nende päevakava näeb ette koolis ja lasteaias käimist, on ainus viis isal lastega kohtuda Audru vallas, kus lapsed ei pea tegema ebamõistlikke pingutusi isaga kohtumiseks. Audrusse sõiduga kaasnevad vanema ebamugavused ei anna alust laste igapäevarežiimi olulises ulatuses häirida. Ringkonnakohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et bussiga jõuab YY mõistlikul ajal ka õhtul Tallinnasse tagasi.
  2. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamata oma seisukoha, miks ei või isa lastega suhelda telefoni teel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et isa poolt telefonivestlustes laste ema ja laste teiste pereliikmete kohta halvustavate märkuste tegemine ei ole laste huvides ja on lapsi vaimselt kahjustav tegevus. Kuna laste isal on keelatud laste ema ja laste teisi pereliikmeid halvustada, siis telefonivestluse puhul on keeruline kontrollida, mida isa lastele räägib. Nii avaldaja seletusest kui elukohajärgse omavalitsuse seisukohtadest tuleneb, et YY halvustab lastega suheldes teist vanemat ja teisi laste pereliikmeid. Asjaolu, et maakohus ei määranud telefoni teel suhtluse toimumist kindlaks, ei tähenda, et telefoni teel suhtlus laste ja isa vahel oleks välistatud, vaid laste ema ja isa peavad kokkuleppele jõudma, kuidas suhtlus telefoni teel toimub. Menetluskulud
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171

lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172

lg 3 teise lause alusel riigi kanda.

§ 190

lg 6 ja § 172 lg 1 alusel tuleb mõista riigituludesse YYlt XX-le osutatud riigi õigusabi kulud, mis määratakse kindlaks alljärgnevalt.

  1. Avaldajale XX-le on antud Harju Maakohtu 22.03.2016 määrusega tsiviilasja 2-164200 riigi õigusabi ilma hüvitamise kohustuseta.
  2. Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaansoni taotluse kohaselt tegi ta määruskaebuse menetlemisel toiminguid kokku 2 tunni ulatuses – määruskaebuse ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi, suhtlus kliendiga 0,5 tundi ja määruskaebusele vastamine 1 tund. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10 on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot.
  3. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi korras määratud avaldaja esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kohus avaldaja esindaja tasu suuruseks 96 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1). Margo Klaar Krista Kirspuu Mati Maksing 9

(10)/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.