Obsah (8)

§ 415§ 418§ 64§ 73§ 68§ 831§ 83§ 413

1-17-8673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2017.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8673 (16913000011) Kohtunik Anu Tammeniit Koh

§ 415

lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning Taimo Kõrvemaa süüdistuses

§ 415

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav AARE SALUMÄE isikukood: 36501180314; elukoht: xxxxxxx mnt xxx, xxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx; tel. xxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, autojuht; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: kehtiv tõkend puudub (elukohast lahkumise keeld kuni 17.05.2017). Süüdistatav TAIMO KÕRVEMAA isikukood: 36110100224; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxxxxxx vald xxxxxxx küla xxxxxxx talu; e-post: xxxxxxxxxxxx; tel. xxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töövõimetuspensionär; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 17. – 19.05.2016.a. Tõkend: kehtiv tõkend puudub (elukohast lahkumise keeld kuni 19.05.2017). RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aare Salumäe

§ 415lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Lk 1 / 9 1-17-8673 Süüdi tunnistada Aare Salumäe

§ 418

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aare Salumäe ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 09.10.2017.a. 2. Süüdi tunnistada Taimo Kõrvemaa

§ 415lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Taimo Kõrvemaa

§ 418

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2016 – 19.05.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui Taimo Kõrvemaa ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 09.10.2017.a.

1. Menetluskulud: KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Aare Salumäe´lt riigituludesse menetluskulud: - ½ sundrahast, s.o 587,50 €; - ekspertiisi tegemise kulud 1928 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 2587,50 €. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Taimo Kõrvemaa´lt riigituludesse menetluskulud: - ½ sundrahast, s.o 587,50 €; - ekspertiisi tegemise kulud 1270 €; - tasu riigi õigusabi eest 220,32 €, kokku 2077,82 €. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 16E-GE0536) summas 1197 € riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida Lk 2 / 9 1-17-8673 maksekorraldusele viitenumber. Aare Salumäe´l kasutada viitenumbrit 99917700066781 ja Taimo Kõrvemaa´l kasutada viitenumbrit
2. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Kohustada Aare Salumäed tasuma menetluskulud 2587,50 € ositi 12 kuu jooksul alates 05.11.2017.a kuni 05.09.2018.a 216 € iga kuu 5-ndaks kuupäevaks ning kuupäevaks 05.10.2018.a 211,50 €. Kohustada Taimo Kõrvemaad tasuma menetluskulud 2077.82 € ositi 12 kuu jooksul alates 05.11.2017.a kuni 05.09.2018.a 174 € iga kuu 5-ndaks kuupäevaks ning kuupäevaks 05.10.2018.a 163,82 €. Kui summad pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Konfiskeerimisele kuuluv vara: -

§ 831

lg 1 ja 84 alusel välja mõista Aare Salumäelt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 150 (ükssada viiskümmend) €. -

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Taimo Kõrvemaalt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 420 (nelisada kakskümmend) €. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB PANK või a/a nr: EE502200221014193355 SWEDBANK või a/a nr: EE401700017002872300 NORDEA PANK või a/a nr: EE873300333499990003 DANSKE BANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Aare Salumäe´l kasutada viitenumbrit 99917700066820 ja Taimo Kõrvemaa´l kasutada viitenumbrit

1. Selgituseks märkida: konfiskeerimise asendamine, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohustada Aare Salumäed tasuma konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Taimo Kõrvemaad tasuma konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Asitõendid.

§ 83lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti relvahoidlas asuvad objektid: - relvaraud ja 103 padrunit (ekspertiisiakt nr 16E-TB0051); - vintpüss Mosin 1891/1930 (ekspertiisiakt nr 16E-TB0024); - vintpüss Winchester 1895 ja 126 padrunit (ekspertiisiakt nr 16E-TB0050). Lõhkeaine (asub Kaitsepolitseiameti relvahoidlas) – pakendites suitsuta püssirohi (ekspertiisiakt nr 16E-AL0009)

§ 83lg 4 ja § 417 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Lk 3 / 9 1-17-8673 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aare Salumäed (Salumäe) süüdistatakse selles, et omamata Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 12) sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, - leidis 2008. aastal, täpselt tuvastamata ajal, Saaremaalt Sõrve poolsaarelt, täpselt tuvastamata kohast lõhkeseadeldise olulise osa – 2 käsigranaati RG-42, mis olid kasutuskõlblikud ning sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli kokku 220-240 g ehk lõhkematerjali; - leidis kohtueelsel uurimisel teadmata ajal ja kohast lõhkeseadeldise olulise osa – OŠA tüüpi süütenööri, mis oli kasutuskõlblik ning sisaldas ca 0,69 g musta e suitsuga püssirohtu, mis on lõhkematerjal, - leidis kohtueelsel uurimisel teadmata ajal ja kohast lõhkeseadeldise olulise osa – kaliiber 20 mm BZ tüüpi soomustläbistava süütemürsuga unitaarlasukomplekti, mis oli kasutuskõlbmatu ning milles süütemürsk sisaldas 2,8 g süüteainet ja hülss 20,5 g paakunud suitsuta püssirohtu, mis on lõhkematerjal. Aare Salumäe ei teatanud leitud lõhkeseadeldise olulistest osadest, mis sisaldasid lõhkematerjali, politseile ega Päästeametile ning omandas leitud esemed, rikkudes sellega alates 01.01.2008 kuni 03.07.2010 kehtiva LMS § 4 lg 3, alates 04.07.2010 – 04.07.2017 kehtiva LMS § 4 lg 1 ning alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 8 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teavitama politseile või Päästeametile (alates 04.07.2017 teavitama Häirekeskust) ning leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Aare Salumäe hoidis eelpool loetletud lõhkeseadeldiste olulisi osi enda elukohas xxxxxxxx mnt xxx, xxxxxxx linn alates nende leidmisest kuni 17.05.2016, millal need Kaitsepolitseiameti töötajate poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.

Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. LMS § 3 lg 1 p 1 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 2 lg 1) järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 3 lg 1 p 2 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 2 lg 2) järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on brisantlõhkeaine ja süütenöör kantud esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. LMS § 21 järgi on tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitsusasutuse komisjonil. Aare Salumäel puudus LMS §-des 12 lg 1 ja 14 lg 2 nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks. Seega Aare Salumäe, lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega pani toime

§ 415lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aare Salumäed (Salumäe) selles, et ta leidis

1. -
2. aastal Harjumaalt Anija vallast Anija külast vintpüssi Einfield. RelvS § 9 lg 1 järgi isik, kes on leidnud kaotatud, Lk 4 / 9 1-17-8673 maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Aare Salumäe leiust politseid ei teavitanud vaid jättis relva endale ja omamata Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 sätestatud relvasoetamisluba või RelvS § 34 sätestatud relvaluba, hoidis seda enda elukohas xxxxxxxxx mnt xxx, xxxxx linnas kuni 02.03.2016, millal võõrandas selle Rapla linnas 150 euro eest ebaseaduslikult Taimo Kõrvemaale. Aare Salumäe rikkus sellega RelvS § 63 ja 64 nõudeid, mille kohaselt võib tulirelva võõrandada vaid selleks vastavat luba omavale isikule. Samuti Aare Salumäe, olles varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omandas kohtueelsel uurimisel täpselt teadmata ajal ja kohas: - 1 kasutuskõlbliku kaliiber 32 siledaraudse püssi relvaraua, - 1 laskekõlbmatu kaliiber 12,7 kuulipilduja padruni, - 2 laskekõlblikku ja 1 laskekõlbmatu 7,62x54R kaliibrilise vintpüssipadruni, - 1 laskekõlbliku 9,3x54R kaliibrilise vintpüssipadruni, - 2 laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, - 3 laskekõlblikku ja 1 laskekõlbmatu 7,62x39 mm kaliibrilise vintpüssipadrunit, - 4 laskekõlblikku 5,6x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, - 3 laskekõlbmatut 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit, - 2 laskekõlblikku .308 Win kaliibrilist vintpüssipadrunit, - 1 laskekõlbmatu 8 mm Lebel kaliibrilise vintpüssipadruni, - 10 laskekõlbmatut 7,92x57 mm Mauser kaliibrilist vintpüssipadrunit, - 1 laskekõlbliku 7,5x54 mm MAS kaliibrilise vintpüssipadruni, - 49 laskekõlblikku .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit, - 1 laskekõlbliku ja 7 laskekõlbmatut .303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit, - 48 laskekõlblikku ja 2 laskekõlbmatut 9x19mm kaliibrilist püstolipadrunit, - 2155 g suitsuta püssirohtu, ning hoidis tulirelva olulist osa ja laskemoona enda elukohas xxxxxxxxx mnt xxx, xxxxx linnas kuni 17.05.2016, millal kaitsepolitseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Relva ja laskemoona käitlemine RelvaS § 11 tähenduses on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade, parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Sama seaduse §-s 19 lg 3 on sätestatud, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona ja püssirohtu võib soetada eeltoodud soetamisloa ja relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Vintpüssi Enfield näol on tegemist RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lõike 2 Lk 5 / 9 1-17-8673 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 17 lg 3 p 1 järgi on padrunikomponendiks püssirohi. RelvS § 46 lg 5 (kuni 01.01.2012 kehtiva RelvS § 46 lg 4) kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstoli-või revolvripadrunit, kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta. Aare Salumäelt äravõetud padrunite kogus jäi alla relvaseaduses märgitu, seega käitles Aare Salumäe ebaolulises koguses tulirelva padruneid. Äravõetud püssirohu kogus ületas hoidmiseks lubatut kahekordselt, seega hoidis Aare Salumäe olulises koguses püssirohtu. Aare Salumäel puudusid RelvS-s nimetatud load vintpüssi Enfield, relvaraua ja püssirohu käitlemiseks. Seega Aare Salumäe, tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime

§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku Aare Salumäe süüdi tunnistada

§ 415

lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust ning

§ 418

lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Aare Salumäe ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Taimo Kõrvemaad (Kõrvemaa) süüdistatakse selles, et omamata Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 12) sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, - leidis 2006. aastal enda elukohas xxxx talu kinnistul asuva keldri juurest lõhkeseadeldise olulised osad – 2 käsigranaati RG-42, mis olid kasutuskõlblikud ning sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli kokku 220-240 g ehk lõhkematerjali; - leidis kohtueelsel uurimisel teadmata ajal enda elukohas xxxx talu kinnistul asuvast sepikojast 9 UZRGM tüüpi õppe-imitatsioon granaadisüstiku imitatsioondetonaatorit, millest 4 on kasutuskõlblikud. Imitatsioonidetonaatoreid on tehniliselt võimalik kasutada lõhkeseadeldiste osadena, näiteks püssirohulaengute initseerimiseks; - omandas kohtueelsel uurimisel teadmata ajal ja kohast süüteseadise e süüturi MK.1A, mis on kasutuskõlbmatu. Süüteseadist MK.1A kasutati Teise Maailmasõja ajal raudteedele paigaldatavates improviseeritud lõhkeseadeldistes. Taimo Kõrvemaa ei teatanud leitud lõhkeseadeldise olulistest osadest, mis sisaldasid lõhkematerjali, politseile ega Päästeametile ning omandas leitud esemed, rikkudes sellega alates 01.01.2008 kuni 03.07.2010 kehtiva lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 4 lg 3 ja alates 04.07.2010 – 04.07.2017 kehtiva LMS § 4 lg 1 ning alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 8 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile (alates 04.07.2017 teavitama Häirekeskust) ning leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Taimo Kõrvemaa hoidis eelpool loetletud lõhkeseadeliste olulisi osi, imitatsioonidetonaatoreid ja süüteseadist enda elukohas xxxx talus xxxxx külas xxxxx vallas xxxxxx maakonnas alates nende leidmisest ja omandamisest kuni 17.05.2016, millal need Kaitsepolitseiameti töötajate poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.

Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. LMS § 3 lg 1 p 1 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 2 lg 1) järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks Lk 6 / 9 1-17-8673 ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 3 lg 1 p 2 (alates 04.07.2017 kehtiva LMS § 2 lg 2) järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on brisantlõhkeaine kantud esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. LMS § 21 järgi on tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitsusasutuse komisjonil. Taimo Kõrvemaal puudus LMS §-des 12 lg 1 ja 14 lg 2 nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks. Seega Taimo Kõrvemaa, lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega, pani toime

§ 415lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Taimo Kõrvemaad selles, et tema, omamata Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 sätestatud relvasoetamisluba või RelvS § 34 sätestatud relvaluba, leidis

1. –
2. aastal enda elukohas Sepa talu kinnistul asuvast sepikojast laskekõlbliku vintpüssi Mosin 1891/1930 ning olles varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omandas kohtueelsel uurimisel teadmata ajal ja kohas 18 laskekõlblikku vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R. Taimo Kõrvemaa hoidis omandatud vintpüssi Mosin 1891/1930 ja 18 laskekõlblikku vintpüssipadrunit enda elukohas xxxxx talus, xxxxx külas, xxxxxx vallas, xxxxxxx kuni 03.03.2016, millal võõrandas need enda elukohas xxxx talus 350 euro eest AL-le; Samuti Taimo Kõrvemaa leidis
3. aasta paiku Tallinna linnast 119 laskekõlblikku vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 mm ning hoidis neid enda elukohas xxxxxx talus, xxxxx külas, xxxxx vallas, xxxxxxx kuni 19.04.2016, millal võõrandas need enda elukohas xxxx talus, xxxxx külas, xxxxx vallas, xxxxxx 70 euro eest AL-le; - omandas 02.03.2016 Rapla linnas Aare Salumäelt (Salumäe) vintpüssi Enfield ning toimetas selle enda elukohta xxxxx tallu, xxxxxx külla, xxxxxx valda, xxxxxxxxx; - omandas kohtueelsel uurimisel teadmata ajal ja kohas: laskekõlbliku vintpüssipadruni Winchester 1895; 14 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm; 3 laskekõlblikku ja 7 laskekõlbmatut vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R; 8 laskekõlblikku püstolipadrunit kaliiber 9x18mm, ning hoidis neid enda elukohas xxxx talus, xxxxx külas, xxxxxx vallas, xxxxxxx kuni 17.05.2016, millal kaitsepolitseiameti töötajad need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. RelvS § 9 lg 1 järgi isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Relva ja laskemoona käitlemine RelvaS § 11 tähenduses on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade, parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning Lk 7 / 9 1-17-8673 helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Sama seaduse §-s 19 lg 3 on sätestatud, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona ja püssirohtu võib soetada eeltoodud soetamisloa ja relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvS § 46 lg 5 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstoli-või revolvripadrunit ning kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta. Taimo Kõrvemaa poolt käideldud padrunite kogus ei ületanud relvaseaduses märgitut, seega käitles Taimo Kõrvemaa padruneid ebaolulises koguses

§ 418mõttes. Vintpüsside Enfield, Mosin 1891/1930 ja Winchester 1895 näol on tegemist Relv

S § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvadega. Taimo Kõrvemaal puudusid relvaseaduses nimetatud load vintpüsside Enfield, Mosin 1891/1930 ja Winchester 1895 ning laskemoona käitlemiseks. Seega Taimo Kõrvemaa, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku Taimo Kõrvemaa süüdi tunnistada

§ 415

lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 418

lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2016 – 19.05.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Taimo Kõrvemaa ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Konfiskeerimisele kuuluv vara.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Aare Salumäelt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 150 €.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Taimo Kõrvemaalt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 420 (350+70) €. Asitõendid.

§ 83lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti relvahoidlas asuvad objektid: - relvaraud ja 103 padrunit (ekspertiisiakt nr 16E-TB0051); - vintpüss Mosin 1891/1930 (ekspertiisiakt nr 16E-TB0024); - vintpüss Winchester 1895 ja 126 padrunit (ekspertiisiakt nr 16E-TB0050). Lõhkeaine (asub Kaitsepolitseiameti relvahoidlas) – pakendites suitsuta püssirohi (ekspertiisiakt nr 16E-AL0009)

§ 83lg 4 ja § 417 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Lk 8 / 9 1-17-8673 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavatele on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on Aare Salumäe menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 € seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega, kuid mida kohus vähendab ½ võrra, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 1928 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 €, kokku 2587,50 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Aare Salumäel tasuda menetluskulud 2587,50 € ositi 12 kuu jooksul alates 05.11.2017.a kuni 05.09.2018.a 216 € iga kuu 5-ndaks kuupäevaks ning kuupäevaks 05.10.2018.a 211,50 €. Käesolevas kriminaalasjas on Taimo Kõrvemaa menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 € seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega, kuid mida kohus vähendab ½ võrra, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 1270 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 220.32 €, kokku 2077.82 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus, arvestades, et süüdistatava sissetulekuks on töövõimetuspension, Taimo Kõrvemaal tasuda menetluskulud 2077.82 € ositi 12 kuu jooksul alates 05.11.2017.a kuni 05.09.2018.a 174 € iga kuu 5-ndaks kuupäevaks ning kuupäevaks 05.10.2018.a 163,82 €. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16EGE0536) summas 1197 € riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Lk 9 / 9