) § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. 5. Maakohus asus seisukohale, et hagejad (osanikud) ei saa esitada hagi juhatuse liikme vastu, kuivõrd nende vahel puudub vastav õigussuhe. Kuivõrd õigussuhe on juhatuse liikmel osaühinguga ja osanikel osaühinguga, mitte otse juhatuse liikmega, siis saavad osanikud vaidlusaluse tuvastusnõude esitada üksnes RESTMEC vastu.
lg 1 ei sätesta antud juhul iseseisvat õiguslikku alust osanikele nõude esitamiseks otse juhatuse liikme vastu. 6. Maakohus selgitas, et juhatuse liige valitakse osanike poolt (äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4) ning juhatuse liikme õiguste ja kohustuste lõpetamine saab toimuda vastava üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise kaudu (ÄS § 1771, § 178). Lisaks näeb ÄS § 184 lg 5 ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Määruskaebus 2
Määruskaebus rahuldatakse. 14. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus, ning
lg-st 1 ei tulene osanikele iseseisvat õiguslikku alust nõude esitamiseks otse juhatuse liikme vastu. Ka kolleegiumi hinnangul on osanike esitatud tuvastusnõude puhul kohaseks kostjaks osaühing. Ainult juhatuse liikme vastu esitatud tuvastushagi võib kohus jätta
15. Samas nõustub kolleegium määruskaebuse väidetega selgitamiskohustuse puuduliku täitmise kohta.
lg 1 p-de 1 ja 6 järgi peab kohus eelmenetluses mh välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning menetlusosaliste ringi.
lg 1) (vt ka Riigikohtu 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 16-18). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käesoleval juhul neid eelmenetluse ülesandeid täitnud. Need minetused võisid kaasa tuua
16. Kolleegiumi hinnangul on selgitamiskohustuse puudulik täitmine praegusel juhul menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis tingib vaidlustatud määruse tühistamise ja asja maakohtule tagasisaatmise. Maakohus peab edasises menetluses andma hagejale
alusel tähtaja kostja asendamise taotlemiseks
Kui hageja puuduseid ei kõrvalda, saab jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. 17. Kolleegium märgib, et hagejad on 11.07.2017 menetlusdokumendis taotlenud käesolevas asjas menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-17-7658 lahendamiseni. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole maakohus seda taotlust lahendanud. Tsiviilasjas nr 2-17-7658 on lahendamisel kostja osaniku OM hagi RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. 18. Juhul kui hageja esitab järgneva menetluse käigus hagi materiaalõiguslikult kohase kostja vastu, tuleks maakohtul kolleegiumi hinnangul kaaluda käesolevas asjas menetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-17-7658 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd hagejad seostavad kostja juhatuse liikme volituste puudumist tema tagasikutsumisega RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsustega, tuleb mõlemas asjas sisuliselt otsustada RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste kehtivuse üle ning selleks tuvastamist vajavate põhiliste asjaolude ring on kattuv. Juhul kui kohus menetlust
lg 1 alusel ei peata, võib tekkida olukord, kus kohtud võivad asuda osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste kehtivuse osas erinevatele seisukohtadele. Seega tekib vastuoluliste lahendite oht. 19. Lisaks rõhutab kolleegium, et
lg 1 kohaselt võib hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juhul kui tsiviilasjas nr 2-17-7658 hagi rahuldatakse, siis kehtib selline kohtuotsus (osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohta) ÄS § 1771 lg 4 ja § 178 lg 5 (nende koostoimes), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 esimese lause ja
lg 1) ning maakohtul tuleks kaaluda hagi läbivaatamata jätmist
Käesolevas asjas esitatud tuvastushagiga ei saa saavutada otsust, mis oleks
ÜS § 38 lg 8 esimese lause ja ÄS § 1771 lg 4 ja § 178 lg 5 järgi siduv kõigile RESTMEC osanikele ja juhatuse liikmetele. Viidatud sätete järgi oleks selliselt siduv üksnes otsus, millega on tunnistatud osanike üldkoosoleku otsus kehtetuks või tuvastatud selle tühisus (vt ka Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 23; 12.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). 20. Menetluskulude jaotus jääb
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.