← Eesti

1-17-564/29

Obsah (8)§ 180§ 179§ 61§ 338§ 45§ 175§ 185§ 337

1-17-564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-564 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 5 alusel eeluurimisel tekkinud menetluskulud 695,00 eurot ning maakohtus 456,00 eurot ning süüdimõistmisega kaasnev sundraha

§ 179lg 1 p 2 alusel 705,00 eurot.

Summa (kokku 1856,00 eurot) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

  1. Määrata Advokaadibüroole Viira & Partnerid (reg. number 12879635) seoses vandeadvokaat Margus Viira poolt Ingvar Orro’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 120 (sada kakskümmend) eurot.
  2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.
  3. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 15.06.2017 otsusega üldmenetluses mõisteti Ingvar Orro õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Jäeti riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 1344 eurot ning kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu 19 eurot.
  5. Ingvar Orro on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, omandas 05.04.2014 kella 07.30-08.00 paiku edasiandmise ja müümise eesmärgil ML-lt viimase juhendamisel tema elukohast XXX korterist X suures koguses s.o. ca 10 grammi narkootilist ainet mefedroon (4- metüülmetkatinoon, 4MMC), mille eest pidi ML-le tasuma 300 eurot. Mefedroon kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005 a määrusega nr 73 kinnitatud lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lg 1 keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhast narkootilist ainet on mefedrooni puhul 1,28 grammi. Sellise tegevusega pani Ingvar Orro toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  6. Maakohus, uurinud ja kogumis hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, kas ja millist ainet, millises koguses I. Orro ML korterist võttis, ei oma tähtsust ka tunnistajate ML ja EL poolt telefonikõnedes, sõnumites räägitud hind. Maakohus märkis, et kohtule ei ole esitatud tõendid, et I. Orro juurest oleks mefedrooni leitud, et ta oleks kellelegi mefedrooni müünud või edasi andnud või süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal seda ise tarvitanud. Maakohus leidis, et prokurör on tõendeid väga meelevaldselt tõlgendanud. Tegelikult tuleneb prokuröri poolt süüdistuskõnes kasutatud väljenditest – „tõenäoliselt, eeldatavalt“, et süüdistuses 2

(10)kirjeldatud teo faktilised asjaolud ei ole tõendamist leidnud, vaid teo toimepanemine I. Orro poolt on oletuslik. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõendid näitavad, et I. Orrol oli võimalus talle süüks arvatav kuritegu toime panna, kuid kas ta seda ka tegi, ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada. Kuigi I. Orro ütlused, miks ta ML juures käis, ei ole usaldusväärsed, ei tõenda see talle esitatud süüdistust. Maakohus asus seisukohale, et I. Orro poolt teo toimepanemist ei ole võimalik tõendada läbi teiste isikute tegevuse, luues nii võimaliku versiooni, kuidas I. Orro oleks saanud kuriteo toime panna. Maakohus märkis, et kahe tõendatud elulise sündmuse vahel – I. Orro poolt korteris käimine ja ML korterist narkootilise aine, mis sisaldas mefedrooni, leidmine, ei moodustu kohtule esitatud tõenditega sündmuste jada, mis kinnitaks I. Orro poolt talle süüks arvatava kuriteo toimepanemist. Maakohus asus, et käesolevas asjas ei ole kohtus uuritud tõenditest tekkinud tõendite kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo toimepanemise kohta I. Orro poolt. Maakohus leidis, et kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et I. Orro oleks toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo ja seetõttu tuleb I. Orro talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista. ESITATUD APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni esitas prokuratuur, kes leidis, et Pärnu Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et süüdistatava õigeksmõistmine kohtuotsuses ei ole piisavalt põhjendatud, tõendeid on hinnatud ebaõigesti, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 4.
  2. Prokuratuur leiab erinevalt maakohtust, et kohtule esitatud tõendite kogumist tulenevalt saab asuda seisukohale, et ML elukohast võttis Ingvar Orro just nimelt mefedrooni, mitte ei käinud seal mingeid muid asju ajamas. Maakohus leidis ebaõigesti seda, et kahe tõendatud elulise sündmuse vahel – I. Orro poolt korteris käimine ja ML korterist narkootilise aine, mis sisaldas mefedrooni, leidmine, ei moodustu kohtule esitatud tõenditega sündmuste jada, mis kinnitaks I.Orro poolt talle süüks arvatava kuriteo toimepanemist. Prokuratuuri hinnangul on antud asjas oluline see põhjus, miks Ingvar Orro ML korteris käis ning selle seos ML muu tegevusega, mille tulemusel leiti tema korterist suures koguses mefedrooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, eeskätt telefonikõnede salajase pealtkuulamise protokollidest, aga ka EL telefoni vaatlusprotokollist ja tunnistajate ütlustest tuleneb üheselt, et ML tegeles 2014 aasta märtsist juunini oma korteris narkoäriga, mitte mingi muu tegevusega. Just sel eesmärgil toimusid telefonikõned ML ning teiste isikute vahel, kes temalt või tema alluvuses tegutsenud ELlt, AD-lt ja LV-lt said korduvalt mefedrooni. Samuti käisid sel eesmärgil narkootiliste ainete edasimüüjad ja ostjad ML kodus. 4.
  3. Prokuratuur leiab, et maakohus leidis ebaõigesti, et antud asjas ei oma tähtsust EL, KA ja AP-A ütlused, sest prokuratuuri hinnangul neist tuleneb see, et ML ja EL on tegelenud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kui hinnata tunnistajate AD, EL, KA ja AP-A ütlusi koos telefonikõnede salajase pealtkuulamise protokollide ja EL telefoni vaatlusprotokolliga, siis moodustub neist tõendite kogum, millest saab teha järelduse, et ML tegeles süsteemselt ja organiseeritult mefedrooni edasiandmise ja müümisega suhteliselt pika aja vältel- 2014 aasta märtsist juunini. Seda, et müüdi just nimelt mefedrooni, mitte mingit muud ainet ja et ka telefonikõnedes ei olnud juttu mingist muust kaubast, kinnitavad läbiotsimise protokollid, mille kohaselt leiti 14.06.2014 ML elukohast ja EL elukohast ja sõidukist suures koguses mefedrooni. Sel põhjusel leiab prokuratuur, et maakohus leidis ebaõigesti, et EL juurest leitu ei oma käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. 3
(10)Selleks, et hinnata Ingvar Orro tegevust, tema vestluste sisu ML-ga ja ML elukohas käimise eesmärki, tuleb vaadelda laiemalt ML tegevust sel perioodil, mida ta telefonikõnedes rääkis ja miks tema juures käidi. Seda, et ML hoidis oma elukohas mefedrooni ning ka müüs ja andis seda edasi nii tavatarbijatele kui edasimüüjatele, kinnitab jälitusprotokoll, kus nähtuvad EL ja ML vestlused erinevate isikutega mefedrooni müümise teemal. Sealt nähtub aine hoidmine ML elukohas, kust seda võeti ja mida müüdi ML juhtimisel ja kontrolli all EL, AD ja LV, aga prokuratuuri hinnangul ka I. Orro poolt. Nendest kõnedest alates
  1. märtsist kuni
  2. juulini 2014 on näha süsteemne ML ja EL tegutsemine narkootikumide müügil ning on aru saada, et seda tegevust juhib ja kontrollib ML, kelle juurest ka ainet võetakse, kes helistajaid suunab teiste müüjate poole ja kellele aru antakse, palju müüdud on ja mis seis on rahadega. Samuti nähtub see EL mobiiltelefoni vaatluse protokollist, kus on näha sõnumid narkootilise aine müümise teemal- juttu on 50 euro võlgu jäämisest, sularahas maksmisest, öösel telefoni teel müümisest ja aine jäägist, samuti sellest, et ML kodus on aine kapis ülemisel riiulil. Seda, et EL tegeles narkootikumide müügiga, on kinnitanud tunnistaja AP-A, kes on sõprade kaudu temalt ainet saanud. Tegelikult nähtub see ka salajase pealtkuulamise protokollist, et ta sai 16.05.2014 EL-ga kokku narkootikumide ostmiseks. Samuti kinnitab ML-lt mefedrooni saamist ja ka selle edasiandmist tunnistaja AD. Tema sõnul sai ta ainet alguses EL käest, kuid hiljem sai ta seda ML-lt 10 grammi 300 euro eest. Muidu müüdi seda tavaliselt tarbijatele hinnaga 50 eurot gramm. Seda on ka EL tunnistanud, et grammi hind oli 50 eurot tarbijatele müümisel. Ta on tunnistanud ka aine saamist ML-lt mitmel korral ning selle edasiandmist. AD on tunnistanud ka seda, et ainet hoidis ML oma kodus, kust on ta seda võtnud. Seda, et tegemist on just mefedrooniga ning juttu ei ole salajase pealtkuulamisega salvestatud kõnedes millestki muust kaubast, tõendavad läbiotsimise käigus EL ja ML elukohtadest leitud narkootilised ained ja nende müümisele viitavad esemed- kaalud, minigripid, nõud aine jääkidega, arvutused aine koguste ja hindade kohta, aine peitmine erinevatesse kohtadesse nagu kohviveski ja CD karp. Narkootilise aine müümist ML poolt ja oma tegevuse varjamist kinnitab ka tunnistaja KA oma ütlustega, mille kohaselt ML kinnipidamise käigus tuli sinna SD, kes ta auto juures maha paberitüki, mis hiljem sealt leiti. Paberitükil oli kirjas juhend, kuidas käituda, kui L kinni peetakse ning et tuleb ära visata narkootilised ained, mh märgiti ära hõbedane kingakarp. Samasugune hõbedane karp leiti läbiotsimise käigus ML elukohast koos narkootilise ainega. Käesolevaks ajaks on AD, EL ja LV ka Pärnu Maakohtu 20.12.2016 otsusega süüdi mõistetud MLlt mefedrooni omandamise ja edasiandmise eest samal ajaperioodil ja samadel asjaoludel nagu Ingvar Orrogi puhul. 4.
  3. Prokuratuur leiab, kriminaalasjas ei ole kogutud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid seda, et Ingvar Orro oleks läinud ML elukohta mingil muul eesmärgil kui narkootilise aine saamiseks ja edasiandmiseks. Maakohus leidis õigesti, et Ingvar Orro enda seletused ja tunnistaja AD ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. Mingeid muid andmeid peale selle, mis tulenevad ML mobiiltelefoni salajase pealtkuulamise kohta koostatud jälitusprotokollist, kriminaalasjas ei esine. Kui hinnata Ingvar Orro ja ML telefonikõne sisu ja võrrelda seda teiste L kõnedega nii enne kui pärast 05.aprilli 2014, siis ei ole neis olulisi erinevusi ja ka sel põhjusel võib asuda seisukohale, et Ingvar Orro on samamoodi kui AD, EL ja LV suhelnud ML-ga just narkootilise aine ostmise ja müümise eesmärgil. Jutuajamiste sisu on ML-ga sama kõigi isikute puhul, milles küsitakse ainet, lepitakse kokku aine edasiandmine ja selle eest maksmine. 4
(10)Erinevalt maakohtust prokurör leiab, et antud juhul saab hinnata modus operandi põhimõtte alusel ML suhtlust I. Orroga samasuguseks ja samasisuliseks kui teiste jälitusprotokolli läbivate isikute puhul ehk nende ML vestluste sisuks oli ka I. Orro puhul narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. 4.
  1. Prokuratuur samuti leiab erinevalt maakohtust, et jälitusprotokolli puhul ei ole erinevalt teistest eelpoolviidatud kõnedest Ingvar Orro kõnede osas tegemist mitte kaudse, vaid otsese tõendiga, kust tuleneb otseselt see, et Ingvar Orro käis 04.05.2014 ML korteris, samuti tuleneb tema vestlustest ML-ga otseselt see, et ta võttis sealt narkootilist ainet ning et ta peab selle eest maksma ML-le 300 eurot. Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimusid 05.04.2014 telefonivestlused ML ja I. Orro vahel esiteks kella 07.23 ja 08.00 vahel. I. Orro jutust on aru saada, et tal on kas aine või rahad nullis ja seetõttu on vaja müüa narkootilisi aineid. Selleks lubab ML teda oma elukohta, kus mütsi seest peab ta ainet võtma. Minema peab ta üksinda. Samal päeval kell 14.19 alguse saanud telefonikõnes hiljem räägib ta uuesti ML-ga ja siis on juttu ka rahast, et ta saab teatud isikute käest raha, mille peab ML-le maksma. Samuti uurib ML, palju I. Orrol raha olemas on ja et ta peab andma kaks korda sada viiskümmend. Prokurör leiab, et maakohus hindas siin valesti seda, et 2x150 pidi I. Orro tasuma kahe erineva korra eest. I. Orro ütles kõnesalvestusel kahel korral, et kaks tükki läks ainult, et ta võttis sealt ainult kaks. See viitab mitte kahel korral käimisele, vaid kahe paki aine võtmisele. 4.
  2. Prokuratuur leiab, et I. Orro sai ainet suures koguses, s.o vähemalt kümme doosi, sest ML ja I. Orro kõnest saab aru, et 2 korda 150 ehk 300 eurot tuleb I. Orrol talle maksta mingi koguse eest, mis on eeldatavalt hulgihind edasimüüjale. Hulgihind tuleb ka 13.04.2014 sõnumist, mille kohaselt 5=150, 10=
  3. Ka AD ütluste kohaselt leppis tema ML-ga kokku 10 grammi saamise just 300 euro eest. Seega saab nende tõendite alusel teha järelduse, et Ingvar Orro sai ka rohkem kui 10 doosi müümiseks, kuna sai nagu AD-gi aine otse ML-lt kui oma tuttavalt müümiseks ja pidi maksma 300 eurot ehk rohkem kui 250 eurot, mis oli eelnevas sõnumis. Teistest kõnedest nagu nt 07.06.2014 kõne kasutatud õõtshoova maksumusest, telefoni vaatluse protokollist ning ka AD ja EL ütlustest tuleb jaehind tavatarbijale 50 eurot grammi eest. Prokuratuur leiab, et igal juhul näitab eesmärki omandada suurt kogust narkootilist ainet ja selle edasiandmise eesmärki hind 300 eurot, mida I. Orro pidi ML-le maksma, sest selle eest sai ainet selgelt rohkem kui üks või mõni doos. 05.04.2014 päevasest kõnest on aru saada, et siis oli I. Orrol aine ka juba otsas ja ta küsis seda juurde. Nii lühikese ajaga ei ole reaalne ka seda kõike ise ära tarvitada, sest see oleks mõjunud raskelt tema tervisele. Seega sai ta aine edasiandmise eesmärgil ja oli ka aine edasi andnud. Seda, et Ingvar Orro käis koos temaga ML elukoha juures, kinnitab ka tunnistaja AD. Tema ütluste kohaselt läks 05.04.2014 ML elukohta sisse I. Orro, kes läks seejärel mingile peole. Seega prokuratuur leiab, et I. Orro võiski minna peole ML-lt saadud ainet müüma või edasi andma, sest see oli tal päeva jooksul otsa saanud. 4.
  4. Prokuratuur leiab, et otseselt tuleneb narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja müümine Ingvar Orro poolt jälitusprotokollist. 05.04.2014 päeval kell 14.19 alguse saanud telefonikõnes küsib ML I. Orro käest, kas tal on raha koos, mille peale vastab I. Orro, et raha tuleb „E ja nende käest esmaspäeval“, kuna neil ei olnud sularaha kaasas. Samuti kinnitab I. Orro ML-le, et E maksab siis raha ära. Selles kõnes soovib pärast seda I. Orro ML-lt veel ainet, et ta viskaks midagi talle aknast välja ja peale seda räägib, et tal läks kaks tükki ainult. Seetõttu tõendab see jälitusprotokollis kajastatud telefonikõne narkootilise aine võtmist ML elukohast Invar Orro poolt edasiandmise eesmärgil. 5
(10)Suur kogus puhast ainet mefedrooni on toksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt keskmiselt 1,28 grammi. Narkootilise aine ekspertiisi akti kohaselt oli mefedroon, mis ML juurest leiti, kahe erineva toimeaine sisaldusega. Kolmes fooliumpakendis oli puhta aine sisalduseks 95-96 %. Kohviveskist leitud aine oli juba lahjendatud ja selle puhta aine sisaldus oli 63 %. Prokuratuur leiab, et aamas on ka see aine, mis oli mõeldud ilmselt müügiks, suhteliselt suure toimeaine sisaldusega ja ka selle puhul piisaks kahest grammist ainest, et oleks tegemist suure kogusega. Kui oleks I. Orro võtnud 10 grammi asemel pool ehk 5 grammi, mille eest oleks pidanud maksma 150 eurot, oleks tegemist ikkagi suure kogusega. Samuti leiab prokuratuur erinevalt maakohtus seda, et kui läbiotsimisel leiti 14.06.2014 nii ML kui EL elukohtades mefedrooni ning ka tunnistajad EL ja AD kinnitavad, et on saanud ML-lt mefedrooni, siis ei ole alust arvata, et aine, mida Ingvar Orro ML korterist võttis, ei ole mefedroon. 4.
  1. Prokuratuur leiab seega, et käesolevas kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad I. Orro poolt narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Sel põhjusel prokuratuur palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus ning mõista Ingvar Orro süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus kaks aastat ja kuus kuud, millest määrata kohe ärakandmisele kaks kuud vangistust ning vabastada ta kahe aasta ja 4 kuu vangistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 alusel kolmeaastase katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel panna talle kohustus katseajal mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus ka Ingvar Orro kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmise osas ning mõista talt välja menetluskulud täies mahus. KAITSJA VASTUS APELLATSIOONILE
  2. Kaitsja leiab, et Pärnu Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja süüdistatava õigeksmõistmine kohtuotsuses on põhjendatud, kuna Ingvar Orro ei ole temale süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning teinud nendest lähtuvalt õige kohtulahendi. 5.
  3. Kaitsja ei nõustu ringkonnaprokuröri poolt apellatsioonis esitatuga ning esitab apellatsioonile alljärgnevad vastuväited. 5.
  4. Maakohus on õigesti leidnud, et isikulisi tõendeid, s.o. ütlusi, mis kinnitaksid, et I. Orro on toime pannud talle süüks arvatava kuriteo, maakohtule esitatud ei ole. Ütlustega leidis tõendamist, et I. Orro süüdistuses näidatud ajal ML korteris käis, mida ei saa kaitsja arvates käsitleda kuriteo toimepanemisena, millist seisukohta jagas ka maakohus. Maakohtule ei esitatud ka ühtki kirjalikku tõendit, mis otseselt kinnitaks kuriteo toimepanemist Ingvar Orro poolt. 5.
  5. Maakohus on õigesti leidnud, et analoogia põhjal ei ole võimalik tõendada isiku poolt kuriteo toimepanemist, vaid isik on võimalik kuriteo toimepanemises süüdi mõista kui kohtule esitatud tõendid üheselt kinnitavad just tema poolt süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemist. Kohus on õigesti ja põhjendatult leidnud, et asjaolu, et ML korterist leiti kaks kuud hiljem mefedrooni sisaldavat narkootilist ainet, ei tõenda, kas ja milline aine võis 05.04.2014 tema korteris olla. ML ja I. Orro telefonikõnes ei räägita lae peal olevast peidikust vaid mikrouuni peal olevast mütsist ja kapist. Kuigi ML korterist leiti mefedrooni sisaldavaid pakendeid, siis nendes pakendites olnud aine kogus oli oluliselt suurem kui 10 grammi ja seeläbi ei ole võimalik isegi mingit oletuslikku seost tekitada aine koguse kohta, mida I. Orrol oleks olnud võimalik ML korterist võtta. Ka jälitustoimingu protokoll ei tõenda mitte midagi. 6
(10)ML tunnistajana ülekuulamist süüdistaja ei taotlenudki, kuigi tema oli otsene ja vahetu tunnistaja, kes osanuks anda ütlusi tema ja Ingvar Orro vahelise suhtlemise asjaolude, seega ka võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. 5.
  1. Süüdistus tugines eelkõige jälitustegevuse protokollile, mille sisu on süüdistaja meelevaldselt ja väga loominguliselt süüdistuse esitamiseks sobilikuks tõlgendanud. Prokurör jätkas ka apellatsioonkaebuses, seda veel detailirohkemalt, Ingvar Orro poolt kuriteo toimepanemise võimaluse kirjeldamist. Kaitsja märgib, et aine kogus jäi nii eeluurimisel kui ka kohtulikul uurimisel teadmata ning maakohus andis sellele ühese ja selge hinnangu - narkootilise aine kogus tõendamata. Kaitsja rõhutab, et ükski käesoleva kriminaalasja mahuliselt neljas köites asuvatest tunnistajate antud ütlustest ei kinnita, et Ingvar Orro oleks omanud või müünud narkootilist ainet. Ingvar Orro juurest ei ole leitud ega ole äravõetud narkootilist ainet sisaldavaid materjale. Muid Ingvar Orro süüd kinnitavaid tõendeid antud kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud. 5.
  2. Ingvar Orro ei ole kordagi end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja on kinnitanud ka kohtulikul uurimisel eeluurimisel antud ütlusi, neid osaliselt täpsustades. Kaitsja leiab, et Ingvar Orro ütlused on kooskõlas teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, on usaldusväärsed ja kinnitavad asjaolu, et Ingvar Orro ei ole temale esitatud süüdistuse järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud. Katisja leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kohtulik uurimine ei ole tõendanud Ingvar Orro süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ning kaitsja palub jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata ja prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium esmalt märgib, et Ingvar Orrot süüdistatakse selles, et tema omandas 05.04.2014 kella 07.30-08.00 paiku edasiandmise ja müümise eesmärgil ML-lt viimase juhendamisel tema elukohast XXX korterist X suures koguses s.o. ca 10 grammi narkootilist ainet mefedroon (4- metüülmetkatinoon, 4MMC), mille eest pidi ML-le tasuma 300 eurot. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle kohta, et Ingvar Orro tõepoolest käis süüdistuses nimetatud kuupäeval ML elukohas ning temaga kaasas käis AD, kes jäi I. Orrot ootama. Prokurör ei vaidlustanud maakohtu järeldust, et süüdistatava ja tunnistaja AD ütlusi ML elukohta visiidi eesmärgi ja asjaolude kohta tuleb tunnistada ebausaldusväärseks ja tõendite kogumist kõrvale jätta. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et Ingvar Orro’lt ei ole narkootilist ainet leitud; valge pulber narkootilise aine mefedrooni sisaldusega oli ML-lt korterist aadressil XXX leitud ja ära võetud 14.06.2014 ehk rohkem kui kaks kuud peale I. Orro süüdistuses toodud kuupäeva. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et prokurör sisustab I. Orrole inkrimineeritud tegevust läbi teiste isikute tegevuse, kes tegelikult omandasid ML-lt mefedrooni ja olid selles kokkuleppemenetluse korras süüdi mõistetud. Kohtukolleegium märgib, et sarnaselt süüdimõistetud isikutega pidas 05.04.2014 ka I. Orro konspireeritud telefonivestlusi ML’ga mingi aine viimase elukohast äravõtmise ning rahaasjade teemal. Erinevalt maakohtust kohtukolleegium on aga veendumusel, et konkreetse isiku poolt teo toimepanemist on siiski võimalik tõendada läbi teiste isikute sarnase tegevuse, kui kriminaalasjas on kogutud ümberlükkamatud tõendid, mis üheselt lubavad järeldada, et süüdistatav käitus teiste isikutega sarnastel asjaoludel identselt ning on tuvastatud kindel seos süüdistatava ja teiste isikute käitumise vahel. Ringkonnakohus rõhutab, et Eesti kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõtte, kuna ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, seega on eriti tähtis hinnata tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul kõiki talle esitatud tõendeid kogumis hinnanud. 7
(10)Kohtukolleegium märgib, et maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-15-12 p 14, milles on leitud, et kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Järgnevalt ringkonnakohus hindab, kas maakohus vastas õigesti tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel küsimusele, et kriminaalasjas pole tõendatud 1) kas ja millist ainet I. Orro ML elukohast võttis; 2) aine oli suures koguses; 3) aine oli võetud edasiandmise eesmärgil. 6.

  1. Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on seisukohal, et üldjuhul võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus nr 3-1-1-96-11). Seega käesoleva asja lahendamise seiskohalt ei oma tähtust asjaolu, et I. Orrolt ei ole narkootilist ainet leitud. Narkootiline aine mefedroon oli leitud ML elukohast, kust süüdistatav käis 05.04.2014 mingit ainet võtmas ning pidi ML-le maksma selle eest raha. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kogumis teiste prokuröri poolt esitatud tõenditega tervikuna hindamata jälitustoimingu protokollis sisalduvat teavet, millest üheselt tuleneb, et ML varustas pikema aja jooksul (tulenevalt jälitustoimingu protokollist 2014 aasta märtsist juunini) edasimüümise eesmärgil mefedrooniga EL’t, AD’t ja LV’t ning müüs sama ainet ka teistele isikutele (lk 63-82). Telefonikõnedes ainet nimetatakse „soolaks“. Tunnistaja AD on maakohtule seletanud, et „soolaks“ nimetatakse mefedrooni ning ML käest sai ainult seda. (T 151,152). Selles osas ei ole maakohus AD ütlusi ebausaldusväärseteks tunnistanud. See, et ML müüs ainult mefedrooni kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja EL. Käesolevas kriminaalasjas puudub ka vaidlus, et ML oleks edasi andnud teistele iksutele ka muid narkootilisi aineid peale mefedrooni. Kohtukolleegium leiab, et maakohus jättis vajaliku tähelepanuta asjaolu, et I. Orro on helistanud 05.04.2017 kahel korral ML’le just AD-le kuulunud telefonist, seejuures kell 07.45 toimunud kõnet alustas AD ja lõpetas I. Orro. Seejärel mindi ML’i elukohta AD’ga koos. Esimeses telefonikõnes kell 07.23 I. Orro rääkis ML-le, et „tal on nihuke seis, et tal on täitsa nullis ja oleks vaja aidata“. ML saadab I. Orro enda juurde ja ütleb, et mikrouuni peal on müts. (lk 70) Teises kõnes kell 07.45 vestlust alustab AD, teatades, neil on probleem, kuna K on kodus ning viimase auto on maja ees. ML julgustab ikka minna ja palub anda telefon I. Orrole. ML seletab I. Orrole, et minna tuleb ainult üksinda. Sama päeva kell 14.19 toimunud kõnes seletas I. Orro ML’ile, et tema „võttis ainult kaks sealt, mütsi ei leidnud üles, lihtsalt võttis kapist“. ML vastab, et I. Orro ei oleks tohtinud isetegevust teha. (lk 72-73) Kohtukolleegium erinevalt maakohtust leiab, et eelnimetatud tõendite põhjal nende kogumis hinnates on võimalik tulla järeldusele, et 05.04.2014 I. Orro käis koos AD-ga ML elukohas just mefedrooni võtmas ning sai „2“ kätte. Sellist järeldust lubab kohtukolleegiumil teha AD (kes oli mefedrooni käitlemise eest süüdi mõistetud) viibimine kõnede juures ning I. Orro saatmine AD poolt ML elukohta. Väärib tähelepanu ka kõnede kõrge konspireerimine, millest nähtub, et osapooled saavad aru, mis ainest nad räägivad ja mida nad tegema peavad, samas selliste kõnede sisu peab muu kõrvalseisjale selgusetuks jääma. 8

(10)Ei ole eluliselt usutav, et AD ja I. Orro pidid oma visiidi eesmärgi ML elukohta eelkirjeldatud viisil konspireerima, kui neil oleks muu eesmärk, peale mefedrooni omandamist. Tuleb nõustuda prokuratuuri argumendiga, et läbiotsimisel leiti 14.06.2014 nii ML kui EL elukohtades mefedrooni ning ka tunnistajad EL ja AD kinnitasid kohtuistungil, et on saanud ML-lt mefedrooni, seega ei ole alust arvata, et aine, mida Ingvar Orro ML korterist võttis, ei ole mefedroon. 6.
  1. Järgnevalt ringkonnakohus analüüsib, kas kriminaalasjas on olemas tõendid, et I. Orro käitles mefedrooni suures koguses. Maakohus leidis, et I. Orro ja ML telefonikõned ei tõenda, et I. Orro pidi L-le maksma 300 eurot süüdistuses näidatud ajal ML korterist võetud mefedrooni eest. I. Orro ütleb, et 150 peab andma, L, et 2x150, et helistas talle ka öösel. Seega on 2x150 tasumiseks vähemalt kahe korra eest. Maakohus järeldas, et seega telefonikõnes räägitud summa 2x150 ei saa kuidagi tõendada, mida ja kui suures koguses Orro L korterist 05.04 võttis. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles osas, et nähtuvalt viidatud telefonikõnest I. Orro ja ML vahel tekkis lahkarvamus, kui palju I. Orro pidi maksma ML-le ja millise koguse eest. I. Orro seletas telefonikõnes, et ta võttis „ainult 2“ ja peab maksma
  2. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et I. Orro võttis mefedrooni rohkem kui „2“ ning milline tegelik kogus seisab numbri taga „2“, mille eest pidi I. Orro maksma ML-le 150 eurot. Käeoleval juhul kõik arutlused teemal, kui palju maksis 1 gramm mefedrooni I. Orro jaoks, millise puhtuse astmega I. Orro mefedrooni valest kohast (kapist, mitte mütsist nagu ML juhendas) kätte sai, oleksid oletuslikku laadi. Ei saa välistada, et I. Orro jaoks mefedrooni grammi hind oli kõrgem, kui teiste isikute jaoks, samuti ei saa välistada olukorda, et I. Orro võttis ainult 2 grammi. Kohtukolleegium märgib, et ML elukohast oli leitud mefedrooni erineva puhtuse astmega. Keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhast narkootilist ainet on mefedrooni puhul 1,28 grammi. Kohtukolleegium leiab seega, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendeid, et I. Orro omandas mefedrooni suures koguses. 6.
  3. Kohtukolleegium on seiskohal, et tulenevalt jälitustoimingu protokollist võib tulla ainuvõimalikule järeldusele, et I. Orro müüs ML’ilt 05.04.2017 varahommikul saadud mefedrooni edasi kolmandatele isikutele. Sama päeva kell 14.19 toimunud kõnes küsis ML I. Orro käest, kas raha on koos. I. Orro vastas, et raha tuleb E ja nende käest esmaspäeval või homme. ML avaldas rahulolematust, kuid I. Orro seletas, et E ei lase üle. (lk 73) Eelnimetatud vestlust ei ole muudmoodi võimalik mõista, kui ML küsis raha mefedrooni eest, mille I. Orro tema elukohast hommikul võttis ja vahepeal kolmandatele isikutele müüs. Kohtukolleegium asub seega seisukohale, et kuna mefedrooni käitlemine suures koguses I. Orro poolt pole tõendatud, kuid tõendamist on leidnud, et I. Orro müüs mefedrooni E-le ja tema seltskonnale, siis I. Orro tegevust tuleb kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi ning teda selles kuriteo toimepanemises ka süüdi mõista.
  4. Ringkonnakohus asub eeltoodust lähtudes seisukohale, et maakohus tõendite ühekülgse hindamise tulemusena on jõudnud valele järeldusele, et I. Orro ei ole narkokuritegu toime pannud, mis on maakohtu otsuse tühistamise aluseks

§ 338p 1 järgi. 8. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kar

S § 183 lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab 9

(10)karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohtukolleegium leiab, et I. Orro süü narkokuriteo toimepanemisel KarS § 183 lg 1 järgi on keskmisest suurem. Ta otsis ise kontakti ML-ga eesmärgiga saada viimaselt mefedrooni ja seda kolmandatele isikutele edasi müüa. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Ingvar Orro karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Ingvar Orro iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht, tal puudub kindel töökoht ja sissetulek, ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada I. Orrot rahalise karistusega. Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida I. Orrot edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega 1 aasta, millest on teda võimalik KarS § 73 sätete alusel tingimisi vabastada. 9.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt I. Orro’lt riigituludesse alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 2 sundraha 705,00 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 5 alusel eeluurimisel tekkinud menetluskulud 695,00 eurot ning maakohtus 456,00 eurot. 10.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Ingvar Orro kaitsja vandeadvokaat Margus Viira taotles kaitsjatasu hüvitamist summas 120,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 1,2 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend või apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas üheks apellatsiooni esitajaks on prokuratuur. Samuti kohtukolleegium teeb käesolevas asjas otsuse juhindudes

§ 337

lg 1 p 4 ehk tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. 11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 337

lg 1 p 4; § 338 p 1; § 340 ringkonnakohus tühistab Pärnu maakohtu 15.06.2017 otsuse täies ulatuses, teeb uue otsuse, millega tunnistab Ingvar Orro süüdi KarS § 183 lg 1 järgi, mõistab talle karistuse ning mõistab temalt välja kriminaalmenetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt prokuratuuri apellatsiooni. Allkirjastatud digitaalselt 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.