S § 424 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud vangistust Priit Rebase suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Priit Rebane ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud:
lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Priit Rebaselt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: sundraha 705 eurot; kaitsjatasu 81,60 eurot; joobe tuvastamise maksumus 14 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Priit Rebasel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 800,60 (kaheksasada eurot ja kuuskümmend senti) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 66,72 eurot ning 12-nal kuul tasuda 66,68 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99917700066147 ning selgituse “Priit Rebane, otsus nr 1-17-8787, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Priit Rebast süüdistatakse selles, et tema 19.veebruaril 2017a kella 01:30 paiku juhtis Võru maakonnas Haanja vallas Saika külas maastikusõidukit, mootorsaani (registreerimismärgita) olles joobeseisundis so uuringuaktist nr 54T nähtub, et P.Rebase veres tuvastati etanoolisisaldus 1,78 (+/-0,06) mg/g. Juhtides antud sõidukit põhjustas P.Rebane liiklusõnnetuse. Antud teoga rikkus Priit Rebane Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 161 lg 5 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Priit Rebane toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo maastikusõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Priit Rebase süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus Priit Rebase suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Priit Rebane ei pane 1 aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. 2
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Otto Preemile 81,60 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu ning
lg 1 p 3 kohaselt 14 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringu maksumus. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 800,60 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Priit Rebane aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Priit Rebane, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Priit Rebase süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Priit Rebase menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot, joobe tuvastamise maksumus 14 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Priit Rebane on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib Priit Rebasele ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Priit Rebase varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 800,60 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.